Varras on ruumiline keha, mille üks mõõde (pikkus) on oluliselt suurem kahest ülejäänust. Vardad võivad olla nii sirged kui kõverad, nii jääva kui muutuva ristlõikega. 1.21 Pike on tugevusõpetuses varda või tala koormisseisund, kus sisejõududena mõjuvad varda telgsihilised jõud ehk pikijõud. Pikse puhul loetakse positiivseks tõmbejõud ning negatiivseks survejõud. 1.22 Nihkeks ehk põikeks nimetatakse varda deformeerumist, kui varda vastaspindadel esinevad nihkepinged. 1.23 Igakülgne ehk hüdrostaatiline kokkusurumine tekib vedelikku paigutatud tahkes kehas, kui vedelikus tekitada staatiline rõhk p, mis Pascali seaduse järgi mõjub ühtlaselt keha kogu pinnale. 1.24 Vääne on varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid. Need sisejõudude momendid tekivad vastukaaluks väliste pöördemomentide toimele. 1
juures, tekitades muutuva takistuse. Voolutugevus kõigub 7 ja 14 mA vahel sagedusega, mis on proportsionaalne andurketta pöörlemissagedusega. PIESOELEKTRILISE ELEMENDI TÖÖTAMINE Piesoelektrilisel elemendil võib täheldada kahesugust efekti: 1. Otsene 2. Pööratud Otsene efekt tähendab seda, et piesoelektrilise elemendi kristallide kokkusurumisel tekib kristalli vastaspindadel pinge. Kristallide lahtivenitamisel on pinge vastupidise polaarsusega. Pööratud efekt tähendab seda, et piesoelektrilise elemendi kristallide vastaspindade mõjutamisel elektrilise pingega, kristall kas paisub või tõmbub kokku, sõltuvalt pinge polaarsusest. Piesoelektriline andur: Alljärgneval joonisel on esitatud piesoelektriline rõhuandur. Kanali 1 kaudu juhitakse piesoelektrilise elemendini (2) rõhk (kas gaasi või mingi
Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Näiteks harilikult telliselt nõutakse vähemalt 15 tsüklit, kõnniteeplaadilt aga 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb
(fosfororgaanilised materjalid) jne. Tootmise seisukohast võib eristada looduslikke ja sünteesmaterjale. Isoleermaterjalide polarisatsioon ja dielektriline läbitavus Isoleermaterjalide üheks olulisemaks omaduseks on võime elektriväljas polariseeruda, mis seisneb aatomite või molekulide positiivsete ja negatiivsete laengukeskmete nihkumises või polaarsete molekulide (dipoolide) orienteerumises välja sihis. Polariseerumise tulemusena tekivad isoleermaterjali vastaspindadel erinimelised laengud (joon. 2). Joon. 2. Dielektriku polariseerumine elektriväljas Rakendatud elektrivälja sihis dielektriku väljaga ristioleva pinna ühiku läbi nihkunud laengu hulka iseloomustab nn. elektrinihe ehk elektriline induktsioon D, mida mõõdetakse kulonites ruutmeetri kohta [C/m2]. Antud keskkonda (isoleermaterjali) iseloomustab dielektriline läbitavus £ a - elektrinihke D suhe seda esilekutsuva elektrivälja tugevus E [V/m] £a - D/E, mille ühikuks on: C'm Fm
kõnniteeplaadilt aga 100 tsüklit. KUUMSIN 6 SOOJAJUHTIVUS • Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. • Soojajuhtivuse ühikuks on soojaerijuhtivus (W/(m°C) või W/(mK)), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1 h jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 1 °C. • Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, veesisaldusest ja ka keskmisest temperatuurist, mille juures soojus üle kandub. • Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n ). ▪ Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. ▪ Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuseprotsendi
47. Kuidas arvutatakse külmasildadest põhjustatud lisasoojusjuhtivust? Standardis EVS 908-1:2010 48. Mida näitab temperatuuriindeks? Kuidas arvutatakse? Temperatuuriindeksi kriitiline tase? Temperatuuriindeks näitab hoone sisepinna temperatuuri kriitilisust. fRsi=(RT RSI)/RT.(Õigem valem on fRsi = (tsi - te)/(ti - te) Hallituse vältimine 0,65 ja kondenseerumise vältimine 0,55 49. Millest sõltub välispiirde läbipuhutavus? Rõhkude erinevusest piirde vastaspindadel, kasutatavatest materjalidest, ehitustööde kvaliteedist. Õhurõhkude erinevus võib tekkida kas sise- ja välisõhu temperatuuride erinevusest või tuule mõjul. 50. Miks on hoone välispiirete õhupidavus oluline? Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsi juures olulist rolli ning mõjutab otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Õhupidavate piiretega hoone energiakulu võib olla kuni kaks korda väiksem väikese õhupidavusega piiretega hoone energiakulust.
47. Kuidas arvutatakse külmasildadest põhjustatud lisasoojusjuhtivust? Standardis EVS 908-1:2010 48. Mida näitab temperatuuriindeks? Kuidas arvutatakse? Temperatuuriindeksi kriitiline tase? Temperatuuriindeks näitab hoone sisepinna temperatuuri kriitilisust. fRsi=(RT – RSI)/RT.(Õigem valem on fRsi = (tsi - te)/(ti - te) Hallituse vältimine 0,65 ja kondenseerumise vältimine 0,55 49. Millest sõltub välispiirde läbipuhutavus? Rõhkude erinevusest piirde vastaspindadel, kasutatavatest materjalidest, ehitustööde kvaliteedist. Õhurõhkude erinevus võib tekkida kas sise- ja välisõhu temperatuuride erinevusest või tuule mõjul. 50. Miks on hoone välispiirete õhupidavus oluline? Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsi juures olulist rolli ning mõjutab otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Õhupidavate piiretega hoone energiakulu võib olla kuni kaks korda väiksem väikese õhupidavusega piiretega hoone energiakulust.
kuumus kindlus. Kuumus kindluseks nimetatakse piir temperatuuri mille juures tahke materjal kaotab oma mehaanilised omadused teformeerub. Isoleermaterjalide üheks olulisemaks omaduseks on võime elektriväljas polari- seeruda, mis seisneb aatomite või molekulide positiivsete ja negatiivsete laengukeskmete nihkumises või polaarsete molekulide (dipoolide) orienteerumises välja sihis. Polariseerumise tulemusena tekivad isoleermaterjali vastaspindadel erinimelised laengud 29. Nimetage gaasid, milliseid kasutatakse dielektrikuna, nende omadused, mis määravad gaasilise materjali kasutamisalad? Õhk hea isolaator; Vesinik - hea soojusjuht ja kasutatakse elektrimasinate jahutamiseks hermeetilistes süsteemides; Lämmastik ja kõik inert gaasid; Elegaas S F6 (väävelheksafloriid) suur eritakistus ja suur keemilise koostise püsivus kuni 800oC ; Süsihappegaas.
Rt = R si + R1 + R2 + ... + Rm + R se W 102. Mis iseloomustab piirete massiivsust? Piiride massivsust iseloomustab selle soojainerts D , D = R1 s1 + R2 s 2 + ... + Rn s n Kus R1 ; R2 ; Rn on piirde üksikute kihtide soojapidavused ja s1 ; s 2 ; s n - piirdekihi materjali soojaneelavused. 103. Mis on piirde läbipuhutavus? · Õhuvoolu tekkimiseks on vaja, et tekiks piirde vastaspindadel rõhkude vahe. Õhk liigub suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole; seda nähtust nimetatakse filtratsiooniks. · Õhuvoolu väljast sisse nimetatakse infiltratsiooniks, seest välja eksfiltratsiooniks. Õhurõhkude erinevus võib tekkida sise- ja välisõhu temp erinevustest või tuule mõjul. ·Elamus on alati temp kõrgem, kui väljas ja sama baromeetrilise rõhu korral on külmema õhu tgihedus suurem kui ruumiõhul, mis põhjustab erinevuse välispiirde vastaskülgedel.
Reljeefi- ehk pinnavormid võivad olla nii looduslikud, kui ka inimtekkelised ehk antropogeensed. -Välisjõud on jõud, millega teised kehad mõjuvad vaadeldavale kehale. Välisjõud toimivad alati jaotatult keha ruumalale või kehade kokkupuutepindadele. Jaotust iseloomustab jõu intensiivsus. [Tuul mõjutab pinnamoodi(liigutades materjali ühest kohast teise), samuti vesi(rannikuäärne vesi lõhub pankasid)] -Sisejõud on välisjõudude poolt kehas vastaspindade vahel põhjustatud jõud. Vastaspindadel olevad sisejõud on alati arvuliselt võrdsed ja vastassuunalised. 29. Pinnavormid: mõiste ja milliste tegurite tagajärjel kujunevad eri tüüpi pinnavormid. -Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist.Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid).
vastavalt nimetatakse niiskuspaisumiseks või kahanemiseks. 1.5.3.11.Gaasikindlus Gaasi (õhu) kindlus on materjali võime takistada gaasi (või õhu) läbi tungimist materjalist. Gaasitakistus sõltub materjali gaasiläbivusest. Gaasiläbivust iseloomustab materjali läbinud gaasi (Vg) (õhu) hulk, mis on võrdeline materjali gaasiläbivuse teguriga (i), gaasi rõhkude vahega (p1-p2) materjali vastaspindadel ja pinnaga (Fo), mida gaasivool läbib aja z vältel ning pöördvõrdeline läbitava materjali paksusega 1.5.3.12.Aurujuhtivus ja läbilaskvus. Materjali auru(eri-)juhtivus (vapour permeability) on auru mass (kg), mis läbib materjali paksuseühikut (1m) ühe pinnaühiku suuruses (1m2) ühe sekundi jooksul kui materjali vastaspooltel on aururõhkude vahe üks rõhuühik (N/m2=Pa ) antud temperatuuri juures. Toodete (konstruktsioonide) ( nende erinevate kihtide valmispaksuste tõttu) puhul
kaotuseta. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni-materjalideks ja neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonides vajaliku soojapidavuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni puhul kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet- soojapidavus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi
leitakse valemiga we = qref ce ( ze ) c pe , (5.1) kus c pe - välisrõhutegur (vt. pt. 10). 5.3 Siserõhk (1) Konstruktsiooni sisepindadele mõjuva rõhu normatiivne väärtus leitakse valemiga wi = qref ce ( zi ) c pi , (5.2) kus c pi - siserõhutegur (pt. 10). 5.4 Netorõhk (1) Tuule netorõhuks konstruktsioonielemendile loetakse selle vastaspindadel mõjuvate rõhkude vahe, arvestades märki. Positiivseks loetakse pinna poole suunatud rõhku (tuule surve), negatiivseks - pinnast eemale suunatud rõhku (tuule imemine) - vt. joon. 5.1. Projekteerimise alused 72 Joon. 5.1 Tuulerõhk pindadel 6. Tuulejõud 6.1 Konstruktsiooni pinnaga risti mõjuv tuulejõud (1) Konstruktsioonile või selle osale mõjuv arvutuslik tuulejõud määratakse sõltuvalt konstruktsiooni tüübist kas
· Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. · Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. · Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 0C võrra. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud
annaabi.ee 
