5) Ioonilise sidemega ained on haprad, sest kristalli mõjutamisel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Kristall puruneb. 6) Molekulide vaheline side on vesinikside. 7) Vesiniksideme korral peab molekulis esinema H aatom ja teise aatomina kas F, O, N või S. 8) Elektroneatiivsus on suurus, mis iseloomustab ELEMENDI AATOMI VÕIMET SIDUDA ENDAGA ELEKTRONE. Variant 2 1) PK side esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsuse vahe on 0,1-1,9 (väiksem kui 1,9) 2) Vastasnimeliste ioonpaaride vahel moodustunud sidet nimetatakse IOONILISEKS SIDEMEKS. Side püsib koos elektrostaatiliste jõududega (vastasnimeliste ioonide vahel) 3) Vesinikseidemega ained omavad analogidega võrreldes ... sulamis- ja keemistemperatuuri ning ... vees lahustuvust. 4) Keemiline side on AATOMITE VAHELINE SEOS, MILLEGA TEKIB KEERUKAM OSAKE. 5)Ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel moodustub MPK side. 6)Kõik ioonilise sidemega ained on TAHKES olekus, enamasti vees LAHUSTUVAD ja hea elektri-
Ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel moodustub mitte polaarne kovalentne side. Kovalentseks sidemeks nimetatakse ühiste elektronpaaride abil moodustunud aatomite vahelist sidet. Mittepolaarne kovalentne side moodustub aatomite vahel, mille elektronegatiivsus erinevus on võrdne nulliga. Erinevate mittemetalli aatomite vahel moodustub polaarne kovalentne side. Iooniline side püsib koos elektrostaatiliste jõududega vastasnimeliste ioonide vahel. Vesinikside on molekulide vaheline side. Polaarse kovalentse sideme korral on elektronpaar nihutatud suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. Kui elementide elektronegatiivususte vahe on väiksem, kui 1,9 siis on valdavaks sideme tüübiks polaarne kovalentne side. Metalli ja mittemetalli aatomite vahel, kui elektronegatiivsuste erinevus on suurem kui 1,9 moodustub iooniline side. Vastasnimeliste ioonipaaride vahel moodustunud sidet nimetatakse mitte polaarseks.
, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, HCl. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. Ioonsete ainete kristallivõre koosneb ioonidest, mis on omavahel seotud ioonsete sidemetega. Ioonsed ained on nt. Ba(OH)2, K2SO4 jneSelgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime kristallivõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega. (vastasnimeliste laengute tõmbumise tõttu avaldavad vee molekulid ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonide omavahelised tõmbejõud nõrgenevad ning kristall laguneb)Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees?Ioonsete ainete lahustumisel vees sõltub soojusefekt sellest, kumb on ülekaalus kas energia neeldumine kristallivõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide hüdraatumiselMis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse?
2. Elektrolüütide lahused juhivad elektrit, sest nad sisaldavad ioone, mis saavad lahuses vabalt ringi liikuda. 3. a) K2SO4, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, HCl. b) C2H5OH c) O2, CO, CH4 . 4. Ioonsete ainete kristallivõre koosneb ioonidest, mis on omavahel seotud ioonsete sidemetega. Ioonsed ained on nt. Ba(OH)2, K2SO4 jne. 5. Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime kristallivõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega. (vastasnimeliste laengute tõmbumise tõttu avaldavad vee molekulid ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonide omavahelised tõmbejõud nõrgenevad ning kristall laguneb) 6. Ioonsete ainete lahustumisel vees sõltub soojusefekt sellest, kumb on ülekaalus kas energia neeldumine kristallivõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. 7. Aine lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahuse koguses kindlal temperatuuril
*Metallide reageerimine veega toimub vastavalt pingereale. Toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 Kõrgemal temperatuuril veeauruga: 3Fe + 4H2O = Fe3O4 + 4H2 *Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid (leelised): Na2O + H2O= 2NaOH *Mittemetallioksiidiga reageerimisel saadakse happeid: SO2 + H2O= H2SO3 * Vesi on neutraalne ühend, mis väga vähesel määral annab lahusesse H+ ja OH- ioone: H2O=H++OH- Et vastasnimeliste ioonide arv on võrdne, siis on puhtal veel pH=7. *Estrid ja rasvad hüdrolüüsuvad vee toimel (tekivad happed ja alkoholid): CH3COOC2H5 + H2O= CH3COOH+ C2H5OH Vee funktsioonid organismis Inimkeha massist moodustab vesi ligi 2/3.Seega täiskasvanu kehas on 40-50 liitrit vett.Kuna meestel on lihaskoe mass suurem ja veerikkam, siis on meeste organismis rohkem vett -65%, naistel -55%. Aastatega vee sisaldus organismis väheneb. Vesi jaotub organismis ebaühtlaselt. Veerikkamad on
lagunemisel 400-500C juures: 2NH4VO3 V2O5 + 2NH3 + H2O. Ta on efektiivne katalüsaator teatud oksüdatsioonireaktsioonides, eriti oluline on see SO2 oksüdeerimisel SO3-ks väävelhappetööstuses. Laialdaselt kasutatakse ka katalüsaatorina orgaanilises keemias. Vaheproduktina ferrovanaadiumi, vanaadiumi ja vanadaatide saamisel, eriklaaside, glasuuride ja luminofooride komponendina. p-tüüpi pooljuht, ehk sulas olekus juhib vastasnimeliste ioonide tekke tõttu elektrivoolu. VO2 - vanaadiumdioksiid on hügroskoopne kuid vees lahustumatu tahkis, mis reageerib nii hapete kui ka leeliste lahustega. VO2 + H2SO4 VOSO4 + H2O Kasutatakse vanaadiumpronkside tootmisel, pooljuhtmaterjalina termistorites. V2O3 - divanaadiumtrioksiid on läikivmust kristallaine, mida saadakse V2O5 redutseerimisel: V2O5 + 2CO V2O3 + 2CO2
aatomi vahel võrdselt - täpselt kahe tuuma vahel. See on mittepolaarne side (H2, O2, N2 jt). Aga kui sidet moodustavad aatomid elektronegatiivselt erinevad, siis on ühine elektronpilv tõmmatud elektronegatiivsema aatomi poole. Elektronegatiivsemal aatomil on seetõttu negatiivne osalaeng -, teisel aatomil on sama suur postiivne osalaeng +. See on polaarne side. Polaarset sidet võib vaadata kui dipooli e. kahest võrdsest, kuid vastasnimeliste laengutega osast koosnevat süsteemi. - + iseloomustatakse dipoolmomendiga: - + = x l [ D ] - Denye l - tsentritevaheline kaugus CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I
Elektromagnetlaine on ruumis lainena leviv elektromagnetväli. Ta on energia- ja impulsikandja. Elektromagnetväli on elektrilaengute poolt tekitatav ja neid mõjutav füüsikaline väli. Elektronkiir kujutab endast elektronide voogu vaakumis, mis liigub suure kiirusega katoodilt anoodile. 9 Elektrostaatilise induktsiooni nähtus seisneb võrdsete vastasnimeliste laengute tekkimises laadimata kehas, kui talle lähendada laetud keha. Elementaarlaenguks nim elektroni laengut e=1,6*10-19 C Faraday arv näitab, et 1 mooli aine eraldamiseks elektrolüüsil elektroodidele peab elektrolüüti läbima laeng 96500 C. Kondensaatoriks nim kahte teineteisele lähendatud, kuid teineteisest isoleeritud (dielektriku kihiga eraldatud) juhti. Ül salvestada elektrilaenguid.
iooni (katioonid ja anioonid), mis on omavahel seotud kui tema kiirus on liiga väike. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ioonid, mis moodustavad difusse läbi Difusne kiht on graanulaga elektrostaatiliste jõududega. Iga ioon püüab end ümbritseda ainete konsentratsioonide vähenemise või suurenemise kaudu. Kui nõrgalt seotud, kokku graanula koos difiisse kihiga moodustab maksimaalselt võimaliku arvu vastasnimeliste ioonidega. Neil on reageerivate ainete konsentratsioonid aja momendil tl ja t2 on cl ja c2, mitselli, mis on neutraalne. suur kõvadus ja kõrge sulamis temperatuur. siis keskmine kiirus sellel ajavahemikul on konsentratsioonide vahe jagatud Elektrivälja toimel liiguvad laenguga osakesed vastasmärgiga aegade vahega
-s vahelduvad iooni (katioonid ja anioonid), mis on elektroni ja neutronite arv on massiarv-tuumalaeng = 12. tega seotud vesinik, mis tug-a polarisatsiooni tõttu kann suht suurt omavah seot elektrostaat-te jõududega. Iga ioon püüab end ümbr Elemendi põhiisel-ks on Z, mis määr. elem-i om-d. Kui ühe ja pos-t osalaengut ja omab seetõttu osaliselt vaba s-orbit-i. Selline maksim-lt võimaliku arvu vastasnimeliste ioonidega. Neil on suur sama prt-te arvu juures on tuumas erinev arv ntrne on elem-l mitu orb. võib seetõttu osaliselt siduda mõne teise atmi vaba ekt-paari, kõvadus ja kõrge sul.temp. massiarvu. Elem-i eri massiarvuga atm-id nim isotoopideks. (1/1 mille tõttu tek nõrk keem side (H-side). H-sidemel on suur tähtsus H, 2/1 H deuteerium, 3/1 H triitium. Looduses on teada üle ainete lahustumisel, mok-de assots-io-l ja ainete kristallumisel.
olulised on nad tugevasti kokkusurutud gaasides, vedelikes, aga ka molekulvõrega kristallides. Ioon dipool vastastikmõju Molekulid, millel on nullist erinev dipoolmoment, orienteeruvad iooni ümber nii, et iooniga erinimeline dipooli ots on suunatud iooni poole. Näide: Ioon dipool vastastikmõju tõttu toimub soolade lahustumine vees (polaarses lahustis) ja toimub ioonide hüdratatsioon. Ioon dipool vastastikmõju stabiliseerib süsteemi. Vastasnimeliste laengute tõmbumine hoiab sellistes ainetes molekule koos. Mida polaarsemad on molekulid ja mida suurem on iooni laeng, seda tugevamini nad tõmbuvad. Antud juhul sõltub vastastikmõju energia iooni laengust (z), molekuli dipoolmomendist (.) ning iooni ja dipooli vahekaugusest (r). Energia on negatiivse märgiga kuna iooni potentsiaalne energia väheneb iooni ja polaarse molekuli vastastiktoime tõttu. Energia sõltuvus kauguse ruudu pöördväärtusest tähendab, et ta
elektroodi poole. Kohates oma teel hõljuvaid tolmu- või vedelikuosakesi, annavad nad oma laengu neile üle ning laengu saanud osakesed hakkavad omakorda elektriväljas liikuma. Põrgates vastu positiivselt laetud sadestuselektroodi, kaotavad tolmu- või vedelikuosakesed (piisad) oma laengu ning sadestuvad raskusjõu mõjul. Elektrofiltrid toimivad vastasmärgiliste laengute olemasolul vastavalt Kuloni (Coulomb) seadusele: mõju on võrdeline vastasnimeliste laengute suurusega ning pöördvõrdeline nende vahekauguse ruuduga ja vaakumi ning keskkonna dielektrilise konstandiga (gaasidele 1 ). F = ql q2/ 40r2 q1 ja q2 -laengute suurus kulonites r - laengute vahekaugus, m 0, - vaakumi ja keskkonna dielektriline konstant Elektrivälja tugevus E on jõud, millega väli mõjutab temasse asetatud laengut q0 E= F/q0 Aerosooli osakesed ioniseeritud gaasis omandavad gaasiosakeste (-) laengu ja
26 kas ta on mineraalse või orgaanilise päritoluga. Tuuma ümbritseb kolm tinglikult üksteisest eristatavat ioonide kihti. Tuumale kõige lähem, liikumatute ioonide kiht määrab tuuma elektrilaengu. Negatiivse laenguga kolloide nimetatakse atsidoidideks ning positiivse laenguga kolloide basoidideks (peamiselt domineerivad mullas atsidoidid).Teine kiht on esimese kihi laengule vastasnimeliste ioonide liikumatu kiht, mida ümbritseb kolmas, nn difuusne kiht, mis koosneb teise kihiga samanimelistest ioonidest, kuid mis on tuumaga lõdvalt seotud. Kõik need kihid kokku koos kolloidse tuumaga moodustavad mitselli (joonis 4). Mitselli kaks välimist kihti kokku moodustavad kompenseerivate ioonide kihi. Tervikuna on mitsell elektriliselt neutraalne. Kompenseerivale kihile on omane võime vahetada seda moodustavaid ioone mullalahuses paiknevate samanimeliste ioonide vastu
annaabi.ee 
