Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel. Hüpotalamus on väike ajuosa ajupõhimikul talamusest allpool ning tegeleb motiveeritud käitumise reguleerimisega, näiteks söömine, joomine, uinumine, temperatuuri regulatsioon ja seksuaalsus. Otsaju koosneb kahest ajupoolkerast, mis võtavad vastu ja töötlevad vastaskehapoolest ülenevat sensoorset informatsiooni ning kontrollivad vastaskehapoole lihaste tööd. 30. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid? valkude, ensüümide, kandjamolekulide, ioonkanalite, retseptorite 31. Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Tagajärje seadus: kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemine tõenäosus tulevikus suurem, negatiivse tulemuse korral aga väiksem. 32. Tooge näiteid bioloogilistest piirangutest õppimisel.
Ajukoore fnkts-d fikseeruvad ja lateraliseeruvad varases lapseeas; assotsiatiivse korteksi kattuvad alad võimaldavad adapteerumist ajukahjustuse korral. Plastilisus e teatud alade võime muuta funktsiooni. Dominantne – vasak poolkera, k.a 2/3 vasakukäelistel. Ajukoore funktsioonid – tunnetus, koordineeritud mõttekas tegevus, mälu, kõne. Ajusagarad, nende funktsioonid ja kahjustussündroomid. Frontaal- e otsmikusagar. Kahjustussündroomid. Motoorne koor – vastaskehapoole liikumine. Broca piirkond – ekspressiivse kõne keskus. Väli 8 pea ja silmade iikumine vastaspoolele. Prefrontaalne koor – initsiatiiv, otsustusvõime, isiksus, mõtlemine, planeerimine, käitumine. Urineerimise ja defektsiooni kortikaalne kontroll. Kahjustus – põie ja pärasoole pidamatus. Prefrontaalne kahjustus- käitumise vabanemine kontrolli alt (emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus
Nende abil kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega. Tingitud reflekside refleksikaared on ajutise iseloomuga, refleksikeskus paikneb ajupoolkerade koores või koorealustes tuumades. Tingitud reflekside kujunemise protsessis tekivad ühendused mitmesuguste ajuosade keskuste vahel. Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma "vastuvõtutsoonid" - analüsaatori ajukoorekeskused, mis tänu juhteteede ristumisele ajutüves (piklikus ajus) analüüsivad ja juhivad vastaskehapoole tegevust. Motoorsed (liigutuste) keskused asuvad peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus, kust algavad tahtelised motoorsed juhteteed, nn. püramidaalteed. Nimetatud kääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade (alajäsemete), alumistes osades keha ülemiste osade (kaela, näo, ülajäsemete) tahteliste liigutuste keskused. Otsmikusagara pretsentraalkäärust eespool asubvad veel motoorne kirjutamiskeskus ja motoorne kõnekeskus
● Tingitud reflekside refleksikaared on ajutise iseloomuga - refleksikeskus paikneb ajupoolkerade koores või koorealustes tuumades. ● Tingitud reflekside kujunemise protsessis tekivad ühendused mitmesuguste ajuosade keskuste vahel. ● Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma “vastuvõtutsoonid” - - analüsaatori ajukoorekeskused, mis tänu juhteteede ristumisele ajutüves (piklikus ajus) analüüsivad ja juhivad vastaskehapoole tegevust. Motoorsed (liigutuste) keskused ● peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus - kust algavad tahtelised motoorsed juhteteed, nn. püramidaalteed. ● kääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade (alajäsemete), - alumistes osades keha ülemiste osade (kaela, näo, ülajäsemete) tahteliste liigutuste keskused. ● Otsmikusagara pretsentraalkäärust eespool asuvad veel
Otsmikusagar jaguneb premotoorseks korteks, mis tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulite, ja primaarseks motoorseks korteksiks, mis asub tegevusse väliste stiimulite puudumisel ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. 11 Kahjustussündroomid: vastaskehapoole parees, motoorne e. broca afaasia dominantne poolkera, pea ja silmade liikumine vastaspoolele häiritud, käitumise vabanemine kortikaalse kontrolli alt, apraksia, põie- ja pärasoole pidamatus. Prefrontaalne kahjustus käitumise vabanemine kortikaalse kontrolli alt, emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus apaatia, initsiatiivsus, ükskõiksus, puudulik abstraktne mõtlemine,
Sensoorne informatsioon jõuab suurajukoorde pärast ümberlülitusi ja töötlusi. Infotöötlusse seoses aistingute ja tajude tekkega on haaratud assotsiatsiooniväljad, millel ei ole domineerivat sensoorset ega motoorset funktsiooni. Motoorsed projektsiooniväljad koondunud otsmikusagara pretsentaalkääru piirkonnas. Siin asuvad närvirakud saadavad aksonid madalamatele aju-ja seljatüves asuvatele keskustele, moodustub püramiidsüsteem, millega ühe poolkera tegevus juhib vastaskehapoole motoorikat. Assotsiatsiooniväljad saavad infot talamuselt või projektsiooniväljadelt.Moodustavad kuni pole ajukoore pinnast.Nende vahendusel kujunevad ärkvelolek,tähelepanuvõime,õppimine, mälu, tegelikkuse tunnetamine, sihipärane käitumine. Basaalganglionide hulka kuuluvad kahkjaskera ja juttkeha. Mõnikord loetakse juurde kuuluvateks ka punatuuma ja mustainet. Kahkjaskera on on ühendatud kooriku ja sabatuumaga. Tema alanevad teed seovad teda
probleem, diabeet, perifeerne neuropaatia, mis omakorda põhjustavad halba tasakaalu ja tundlikkuse häireid, või ka skeleti-lihassüsteemi häiret (nt. pinges puusa abduktorlihased). Ebanormaalne kõnd Kõrvalekalded kõnnimustris võivad esineda järgmistel põhjustel: 1) vigastus või patoloogia spetsiifilises liigeses või jalalihases 2) liigesvigastuse või patoloogia kompenseerimiseks tekivad muutused sama- või vastaskehapoole alajäseme erinevates liigestes. Antalgiline ehk valulik kõnd Antalgiline või valulik kõnd on ennast säilitav kõnd ning võib tekkida vaagna, puusa-, põlve-, hüppeliigese või labajala vigastuse tagajärjel. Vigastatud jala toeperiood on võrreldes 26 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia
Sensoorne informatsioon jõuab suurajukoorde pärast ümberlülitusi ja töötlusi. Infotöötlusse seoses aistingute ja tajude tekkega on haaratud assotsiatsiooniväljad, millel ei ole domineerivat sensoorset ega motoorset funktsiooni. Motoorsed projektsiooniväljad koondunud otsmikusagara pretsentaalkääru piirkonnas. Siin asuvad närvirakud saadavad aksonid madalamatele aju-ja seljatüves asuvatele keskustele, moodustub püramiidsüsteem, millega ühe poolkera tegevus juhib vastaskehapoole motoorikat. Assotsiatsiooniväljad saavad infot talamuselt või projektsiooniväljadelt.Moodustavad kuni pole ajukoore pinnast.Nende vahendusel kujunevad ärkvelolek,tähelepanuvõime,õppimine, mälu, tegelikkuse tunnetamine, sihipärane käitumine. Basaalganglionide hulka kuuluvad kahkjaskera ja juttkeha. Mõnikord loetakse juurde kuuluvateks ka punatuuma ja mustainet. Kahkjaskera on on ühendatud kooriku ja sabatuumaga. Tema alanevad teed seovad teda hüpotalamuse piirkonna
• BG- vastutavad asendi ja tasakaalu eest • ajukoorest“käsud” mööda püramidaal- e. kortikospinaaltrakti selja-aju külgväädis – juhivad motoorset aktiivsust- motoorse ajukoore aktiveerimise v.pidurduse kaudu vastaskehapoole lihastele (ristumine ajutüves) • Tserebellum- liigutuste kvaliteedi kontroll • tr.corticospinalis ventralis“käsud” kehatüve lihastele (ristumine s/a segmendis) • Basaalganglionid: “käsud” automaatsete liigutuste sooritamiseks: NS funktsionaalsed osad: kindel hierarhia
annaabi.ee 
