Küsimuste tüübid Avatud küsimused ehk struktureerimata küsimused lubavad osalejatele vabalt vastamist. Eriti sobivad uurimusliku töö korral, mille teema on keeruline ja uurijat huvitab, kuidas protsess toimub või kuidas vastaja probleemi sõnastab. Võib saada lõputult erinevaid vastuseid, mida on raske kategooriatesse jaotada ja analüüsida. Neile vastamine võtab vastajalt ka palju aega ja mõnikord ei vaevutagi vastama. Seetõttu soovitatakse neid ankeetides kasutada nii vähe kui võimalik. Etteantud vastustega ehk struktureeritud (kinnised) küsimusedneile vastates saavad vastajad valida teatud etteantud alternatiivide hulgast. Need variandid võivad piirduda vaid "jah ja "ei"ga. Neid on lihtsam eelnevalt kodeerida (numbritega tähistada), mis omakorda hõlbustab andmete analüüsimist
· annavad vastajale võimaluse rääkida, täpsustada selgitada · algavad tavaliselt sõnadega miks, missugune, kuidas, millal, kes, kus, kuhu. 2. SULETUD KÜSIMUSED: · nõuavad lihtsalt jaatavat või eitavat vastust · algavad tavaliselt sõnaga kas 3. ALTERNATIIVKÜSIMUSED: · kasutatakse piiratud valikuvõimaluste puhul · küsimus sisaldab kahte või enamat vastusevarianti 4. LUURAVAD KÜSIMUSED (TARK KES KÜSIB, LOLL KES VASTAB...): · nõuavad vastajalt selgitusi, arvamusi, tegevusplaane . · võivad olla nii avatud kui suletud küsimused 5.STRATEEGILISED KÜSIMUSED: · seavad vastaja konkreetse vastuse variandi ette · suletud küsimused 6.PROOVI- või KATSEKÜSIMUSED: · asetavad vastaja konkreetsetesse situatsioonidesse · võivad olla nii avatud kui suletud küsimused 7.JUHTIVAD KÜSIMUSED: · suruvad vastajale peale varjatud tegevusmallid, andes aga ka võimaluse manipuleerida
räägitusse; intervjueeritava julgustamine oma mõtete põhjalikult esitamiseks ja analüüsija püüe tema kogemust mõista. FOOKUSGRUPI INTERVJUUD Fookusgrupi intervjuu on andmekogumise meetod, mis toimub grupivestlusena uurija poolt määratletud teemadel. Fookusgrupi eelised: · Sobilik teemadele, mis eeldab ühise seisukoha kujundamist, ideede väljapakkumist jms · Võib inspireerida osalejatelt enam ideid, selgitusi Individuaalintervjuu eelised: · Rohkem infot igalt vastajalt · Paindlikum, universaalsem teemade osas (nt tundlikud teemad, intervjueeritavate väga erinev kogemus vms) · Sobilikum kinnisema, aga ka dominantsema isiksusetüübi puhul Fookusgruppi valitakse osalejad sõltuvalt eesmärgist määratletud omaduste põhjal. Intervjuu ajal: · Moderaatori roll: o Tutvustada ennast ja teisi intervjuu läbiviijaid; uuringu eesmärke, intervjuu formaati ja vestlusreegleid
ja ühiskonnauuringute läbiviimise rahvusvahelised eeskirjad". Eeskirjades kirjeldatud põhimõtted on toodud järgnevalt: 1. Vastaja A. Õigused Õigus privaatsusele. Vastajal on õigus puutumatusele ja häirimatusele Õigus olla informeeritud. Vastajale peab selgitama uuringu eesmärke, tulemuste kasutamist jms. Vabatahtlikkus. Vastaja osalemine uuringus peab olema rangelt vabatahtlik Õigus anonüümsusele. Üldjuhul on uuringud alati anonüümsed, vastasel juhul peab vastajalt saama nõusoleku. B. Kohustused Olla aus. Uurijale tuleb anda siiraid, täpseid ja otsekoheseid vastuseid. 2. Uurija A. Õigused Õigus saada vastajalt korrektseid andmeid. Õigus saada tellijalt vajalikku alus- ja põhiinformatsiooni. B. Kohustused Ei tohi kahjustada turundusuuringute kutseala. Uurija peab tagama uuringu objektiivsuse, teaduslikkuse, täpsuse ning vajadusel vastavuse seadusandlusele. Informeerima uuringu käigus toimunud muudatustest.
otsesuhtluse korral, kuid siin on teatavaks eeliseks see, et telefoniküsitlus on reeglina lühike. - internetiküsitluse puhul tuleb arvestada, et üldkogum piirdub aktiivsete interneti kasutajatega. Siin on suhteliselt raske teha üldistusi, sest tegemist on üsna uue küsitlusvormiga. Tõenäoliselt on probleemid samad, mis postiküsitluse korral. - postiküsitluse korral on tavaline, et vastamise tase kipub olema alla 50 %, sest isegi makstud vastuse puhul nõuab ankeedi täitmine vastajalt teatavat lisapingutust ( kirja viimine postkasti ) - enamasti ei õnnestu ka kõiki vastajatele antud ankeete kätte saada. Ankeedi vormis küsimuste esitamine omab rida eeliseid võrreldes usutlusega, need on järgmised : - võimaldab ühekorraga saada kergesti vastuseid paljudelt vastajatelt; - vastuste kirjalik esitamine loob aluse nende edasisele objektiivsele töötlemisele; - ankeedi andmestikku saab kergesti statistiliste meetoditega töödelda; -
Rahvaluule lühivormid • Mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud • Mõistatused ja vanasõnad on ditaktiline luule, milles avalduvad üldistus võime, tähelepanu oskus ja keeleline leidlikus. • Kõnekään on piltlik ütlus kõne ilmestamiseks. Mõistatused: • Nähtuse, olendi, eseme napisõnaline(kaudselt keeruline) kirjeldus ülesande vormis, mis nõuab vastajalt kujutlusvõimet ja olustiku tundmist. • Esinevad nii laulu mõistatusena(regiluule) ja proosa mõistatusena. • Regilaulus esimene laulis küsimusi ja teine laulis vastuseid( mõlemad võisid olla omaette laulud nii küsimus kui ka vastus). • Mõistatused võivad vormilt olla: • Metafoorid- ühele objektile omastatakse teistsuguseid omadusi • Võrdlus- • •
Holmes" (2010) jpt. (Stevenson 2014) 2. Uurimuslik osa 2.1. Küsitlus 131. lennule ja tulemused Uurimistöö raames viidi läbi küsitlus 131. ennu seas, kokku vastas 58 õpilast (30 neidu ja 28 noormeest). Küsitluses (vt lisa 1) uuriti õpilaste teadmisi filmimuusika ajaloo ja funktsioonide kohta. Vastaja pidi ära tundma filmimuusika looja ja tema kirjutatud muusikaga seonduvad filmid ning nimetama teisi välismaa ning ka Eesti päritolu filmimuusika loojaid. Vastajalt küsiti, kui sageli ta filme vaatab, millist muusikat ta kuulab, milline on tema jaoks filmimuusika olulisim roll, kas tal on oma lemmik filmimuusika kirjutaja ja kui palju ta filmi vaadates muusikale tähelepanu pöörab. Küsitluse lõpus paluti õpilasel hinnata oma teadmisi filmimuusikas. Järgnevalt käsitletakse kõiki küsitluses olnud küsimusi eraldi alapeatükkidena. 2.1.1. Filmivaatamise sagedus
ankeetküsimustik eFormularis. Intervjuudes keskenduti pigem ettevalmistatud teemadele, kui kindlatele küsimustele. Esialgu selgitati intervjueeritavatele uuringu eesmärki ja Hõbevalge teemapargi ideed. Seejärel räägiti vabamas vormis edasi intervjueeritava kogemustest, isikust ja perekonnast ning mindi edasi esilekerkivate teemadega. Kõigilt ei küsitud ühesuguseid küsimusi. Kui ühes intervjuus selgus olulisena tunduv teema, siis selle teema kohta küsis uurija ka järgmiselt vastajalt. Näiteks esimene intervjueeritav määratles koera oma perekonna liikmena ja tõstatas küsimuse: ,,Kas teemaparki saab tulla koeraga?" Teema võeti arutlusele ka järgnevates intervjuudes ning ankeetküsitluses. 30 Inervjuudes käsitleti kolme teemat: Intervjueeritava isik vanus, sugu, lapsed. Eelistused ja kogemused perekonnaga vaba aja veetmisel. Huvi Hõbevalge teemaparki kavandatavate toodete ja teenuste vastu.
· Märgis (label) on küsisõna või lause grammatiline vorm, mis määrab küsimuse tüübi, viidates võimalike vastuste hulga omadustele ning vastamise vormile. Märgis määrab, millist laadi infot küsimuse vastused sisaldama peavad ning kuidas tuleb vastus esitada: kas konkreetse vastusena või pikema selgitusena. Märgis võib esineda ilmutatud kujul küsisõnana (kas, mis, kus jne) või ilmutamata kujul, nt sõnade ümberpaigutamise kaudu lauses. Infot, mida vastajalt nõutakse, nimetatakse küsimuse objektiks. · Presupositsioonid (presuppositions) on väited, mis täpsustavad küsimuse asjaolusid ning väljendavad mingit infot, mida küsija peab tõeseks. Küsimus on mõttekas ainult juhul, kui presupositsioon on tõene. Mõnikord on presupositsioonid kirjeldatud küsilause tekstiga, mõnikord esitatakse need eraldi, kas enne või pärast küsilause esitamist
annaabi.ee 
