sugukonda. Ta on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Esimesed sarved hakkavad põdrapullile kasvama vasikaeas, teise eluaasta lõpuks on pähe kasvanud kuni paarikümne sentimeetrised piiksarved. Kolmandal eluaastal võib noor pull uhkeldada juba kaheharuliste sarvedega. Elu jooksul tuleb harusid veel juurde. Ühel sarvel võib olla isegi 15 haru, tavaliselt on neid täiskasvanud pullil siiski vaid kümmekond. Toidunappuse ja haiguste tõttu ei pruugi harusid lisanduda, osa võib koguni taandareneda. Sama juhtub ka väga vanade loomadega. Sarveharude arv ei näita looma vanust
Käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja asmuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut. Taastootmine ehk veisekarja uuendaminse all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Veiste aretusväärtusi hinnatakse eellaste,järglaste,külgsuhulaste või looma enda tunnuste alusel. Praktilist valikut teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga: 1. Valik toimub vasikaeas,otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt,teine ots hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas,noorlehmade hulgas pärast laktsiooni lõppemist. Seemenduspullide esmane valik 3-kuuselt, teine valik 12 kuu vanuselt ja lõplik hinnang 6 a vanuselt. Jõudluseks nim loomade võimet toota teatud tungimustes ja teatud ajavahemikus vajalik kogus mingit toodangut. Udar on nahamoodustis, kuid talituselt suguorgan. Udara anat ühikuks on imeti, mis koosn imetikehast ja nisast
lootejärgsel perioodil ja vastupidi. *embrüonalism-Kui tiineid lehmi puudulikult sööta, sünnivad väikesed ja lühikeste jalgadega vasikad II seaduspärasus: Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. *infantilism-lapse kehaga täiskasvanu VEISTE PRAKTILINE VALIK 1) Esimene valik toimub vasikaeas-kui veiseliha hind on soodne, siis jäetakse alles kõik emasvasikad, isasvasikaid enamast üle paari nädalaei hoita. 2) Otsustav valik 6-kuuselt-Valikult arvestatakse kehamassi, mõõtmeid ja geneetilist väärtust. 3) 15-16 kuu vanuselt- valitakse rühm, keda seemendada ja keda mitte. 4) Pärast 1. laktatsiooni-On selgunud piimajõudlus. Lõplik hinnang antakse seemenduspullile ca 6 aasta vanuselt tütarde 1.lakta PIIMAJÕUDLUS
.6kuud. Käive- loomade liikumine rühmast rühma ja samuti loomade karja juurdetulek ning karjast väljaminek. Taastootmine- on karjast välja prakteeritud lehmade asendamine noorloomadega. 21)Veiste aretusväärtuse hindamine- aretusväärtus näitab loomade geneetilist väärtust võrreldes teiste loomadega. Hinnatakse eelaste, järglaste, külgsugulaste või looma enda tunnuste alusel. Praktiline valik- määratakse ära aretusprogrammiga, mille koostab aretusühistu. Esimene valik vasikaeas- kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist. Otsustav valik 6.kuu vanuselt-arvestatakse kasvu , arengut ja geneetilist väärtust. Teine otsustav hindamine 15...16kuu vanuselt- keda seemendama. Järgmine valik noorlehmade hulgast pärast I laktatsiooni lõppemist- hinnatakse piimajõudlust ja välimikku. Seemenduspullide esmane valik 3-kuuselt, hinnatakse kasvu, arengut ja põlvnemist, millised müüki, suguloomadeks ja nuumale
b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) d) lehm- ja pullvasikad Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Mida lühem on lehmade eluiga ja mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive. 21. Veiste aretusväärtuse, hindamine ja praktiline valik. Veiste aretusväärtuse, hindamise ja valiku teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga. 1)Esimene valik toimub juba vasikaeas(alles jäetakse lehmikud, pullikud lähevad müüki) 2)Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt lehmikud valitakse karja täienduseks 3)Teine otsustav hindamine ja valik toimub mullikate hulgas -seemendatakse, realiseerit.lihaks või müüakse 4) valik noorlehmade hulgas hinnatakse piimajõudlust 5)Seemenduspullide esmane valik - toimub 3-kuuselt, hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist 6)seemenduspullide teine valik - toimub 12 kuu vanuselt, kontrollitakse sigimisvõimet
Pikaks kasvanud sõrad võivad murduda, kõõlused venivad välja ja loomad jäävad lombakateks. Sarvede kärpimine. Sarvi lõigatakse siis, kui need on kasvanud liiga pikaks ja ähvardavad sisse kasvada; tigedatel loomadel (ohustavad sageli teisi loomi, eriti noori mullikaid, harva inimesi). Sarve otsast võib lõigata maha tumedaks värvunud piirkonna ulatuses. Selleks, et vähendada loomade agressiivsust ja hoida ära sellest tingitud vigastusi, nudistatakse paljudes karjades veised juba vasikaeas, seda tehakse esimestel elunädalatel enne sarvealgme luule kinnitumist. Veiste puhastamine. Puhastamist alustatakse peast ja lõpetatakse sabast ning tagajalgadest. Puhastamisel kasutatakse vaheldumisi harja ja kammi. Harjatakse vastu-, päri- ja põikikarva. Vajaduse korral pestakse loomi seebi ja veega. Enne lüpsi põhjalikku puhastamist läbi ei viida, sest see ärritab loomi ja lauda õhku satub palju tolmu, mis kandub piimasse. Veiste märgistamine Sälkimisvõti Kõrvanumbrid
Lehmavasik. peaks olema vähemalt mõnevõrra rohkem, kuni 40% lehmade arvust, sest osa vasikaid hukkub erinevatel põhjustel või praagitakse. Pullv. valitakse tervest populatsioonist ainult üksikud suguloomadeks, ülejäänud realiseeritakse lihaks. Kui soovitakse põhikarja lehmade arvu suurendada, siis on tegemist laiendatud taastootmisega- noorloomi rohkem kui lehmi välja praagitakse. 15.PRAKTILINE VALIK teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga. Esimene valik toimub juba vasikaeas. Kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist.Tänap.kõik lehmikud alles,püllikud müüki!!! Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt. Valikul arvestatakse noorveiste kasvu ja arengu Hästiarenenud, väärtusliku põlvnemisega lehmikud valit. karja täienduseks. Tagasihoidliku arenguga ja kehva põlvnemisega lehmikud jäetakse nuumale või realiseeritakse kohe lihaks. 15...18 kuu vanuselt. Teine otsustav hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas 15...16
Närvisüsteem on organismi keskne süsteem, mis reguleerib ja koordineerib kõiki protsesse- Närvisüsteemi tüüp e temperament ja konstitutsioon on vastastikuses toimes. Närviprotsesside tugevus e jõud, erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal ja ertutus- ja pidurdusprotsesside liikuvus määravad ära looma käitumislaadi, mis omakorda sõltub kehaehituse tüübist. 15.PRAKTILINE VALIK teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga. Esimene valik toimub juba vasikaeas. Kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist.Tänap.kõik lehmikud alles,püllikud müüki!!! Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt. Valikul arvestatakse noorveiste kasvu ja arengu Hästiarenenud, väärtusliku põlvnemisega lehmikud valit. karja täienduseks. Tagasihoidliku arenguga ja kehva põlvnemisega lehmikud jäetakse nuumale või realiseeritakse kohe lihaks. 15...18 kuu vanuselt. Teine otsustav hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas 15..
koostamine · Söötmiskorraldus hõlmab karja organiseerimist (söötmisgruppidesse või -klassidesse jagamine) söödetava ratsiooni järgi, ööpäevast söötmisrütmi ja tehnilisi ning organisatoorseid vahendeid söötmise läbiviimiseks. · Toitainete vajadus · Piima tootmine oleneb olulisel määral lehmade söötmisest ja söötadest. · Söötmine hakkab tulevase lehma toodangut mõjutama juba vasikaeas. · Tootlikkust vähendab nii puudulik kui ülemäärane söötmine. · Seejuures tuleb arvestada söötade maksumusega. Söötade maksumus moodustab piima ja veiseliha omahinnast umbes poole, mistõttu söötasid tuleb valida nii toitainete sisalduse kui hinna alusel. · Söötmise edukus sõltub mitte ainult piisavast söötade olemasolust, vaid ka sellest, kuivõrd osatakse arvestada lehma bioloogiliste vajadustega.
Sellega tegeleb rahvusvaheline pullide hindamise organisatsioon INTERBULL, mille keskus asub Uppsalas. Tõuloomade valikut teostatakse pidevalt alates vasika sünnist kuni looma väljaprakeerimiseni karjast. Erinevas vanuses loomi valitakse erinevate kriteeriumide järgi. Valikukriteeriumid määratakse ära aretusprogrammiga, mille koostab aretusühistu. Praktilist valikut teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga. Esimene valik toimub juba vasikaeas. Kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist. Kui veiseliha hind turul on soodne, jäetakse kõik sündinud vasikad kasvama. Madala veiseliha hinna korral jäetakse alles ainult lehmvasikad. Pullvasikaid üle paari nädala enamasti ei peeta. 31 VEISEKASVATUS Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt. Valikul arvestatakse noorveiste kasvu ja arengut, mida
annaabi.ee 
