Saare Lääne piiskopi valdustes piirasid ülestõusnud Haapsalu. Liivimaa meister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma.Seal eesti ülemjuhid tapeti .Ordu väed ületasid Taani valduste piiri ja purustasid eestlaste maleva. Juulis 1343 puhkes ülestõus Saaremaal.Ülestõusnud hävitasid Pöide linnuse.Sakslased purustasid saarlasi kahe võiduka sõjakäiguga aastail 1344 ja 1345. Talupoegkonn ja vasallkonna koosseis ühtlustus.Neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis etnilise barjääriga.Talurahva olukord veelgi halvenes Miks eestlased kaotasid? Sakslastel oli koguaeg võimalus vägesid juurde tuua Eestlastel polnud toetajaid Sakslastel oli parem relvastus.
2.Keskaegse Liivimaa poliitiline kaart, Eesti jagunemine. Läänikord. Mõisate rajamine. -Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346 ostis saksa ordu ka Eestimaa hertsogkonna. Majanduslikult võimekuselt ja poliitiliselt kaalult järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Eesti jagunes Saare- Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Kuramaa piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Vallutusjärgsel ajal oli vasallkonna koosseis ilmselt väga kirju. Lääni võis saada iga lojaalne isik, pidi olema ka jõukas ja võitlusvõimeline. Et oma huve lääniisanda vastu kaitsta, moodustasid vasallid rüütelkonnad. Vasallid esindasid aadelkonda suhetes maaisandaga ja osalesid maaisanda kõrval nt valitsemisel . Maaisand ja talupoeg. 13-14 saj oli mõis eriline nähtus. Esimesed mõisad hakkasid tekkima 16. saj. Kujunes välja mõisatevõrk. 3.Keskaegse Liivimaa omavahelised suhted. Maapäev.
purustada kahe sõjakäiguga, mille tulemusena tuli saarlastel karistuseks ehitada ordule uus linnus samal ajal kui Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. [Type text] Kuigi jüriöö ülestõus ebaõnnestus olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Harjumaast sai tühi ja mahajäetud maa, talurahva jõukam osa oli tõenäoliselt hukkunud ning tühjaks jäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita. Nii talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis ühtlustus ning neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis üha selgemalt etnilise barjääriga. 4.Talupoegade sotsiaalne liigitatus Talupojad jagunesid üksteisest varanduslikult ja õiguslikult tunduvalt erinevateks rühmadeks. Suured sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel kadusid alles 16. saj teise poole sõdade ja rahvastikukaotuse tagajärjel. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale andameid vastavalt
· Põlisrahvas sälilitas suuremad õigused, suurem poliitiline aktiivsus. · Veel kolm aastat kutsuti Harjumaad "tühjaks ja mahajäetud maaks". · Järgnevatel sajanditel ei kuule me enam midagi eestlaste iseseisvatest poliitilistest ettevõtmistest. · Talurahva võimekam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud · Väike vasallid vaesusid(tühjaks jäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita) · Talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis ühtlustus ning neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis üha selgemalt etnilise barjääriga. Vasta küsimustele. 1. Millised feodaalriigid loodi pärast vallutust Eesti alale? 2. Miks pidi Vana-Liivimaa tugevaim sõjaline jõud ordu tegema maade jagamisel järeleandmisi? 3. Milles oli aadelkonna kujunemine Eestis sarnane Lääne-Euroopaga, milles see erines? 4. Arutlehe, kuivõrd muutus eestlaste õiguslik seisund vallutuse järel? 5
NB! Ülestõus küll ebaõnnetus, kuid sellel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks (1346 juriidiline vormistus). Taani kuningas loovutas 19000 hõbemarga eest valdused Saksa ordule. Mereäärsed maakonnad olid laastatud. Eestlaste iseseisvate poliitiliste ettevõtete kadumine. Jõukamad ja teovõimelisemad talupojad hukkunud. Väikevasallide vaesumine. Seega Jüriöö ülestõus on Eesti keskaja veelahe talupoegkonna ja vasallkonna ühtlustumine, neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis aina rohkem etnilise barjääriga. Tekkinud umbusk suurendas lõhet. Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus 1346 Vana-Liivimaa koosnes 5 iseseisvast väikeriigist. 1) Saksa ordu Liivimaa haru ala (ka endine Taani ala), valitses Liivimaa meister. Liivi ordu polnud iseseisev poliitiline üksus, vaid Saksa ordu osa, mis hakkas 15. saj iseseisvuma. 2) Riia peapiiskopkond 3) Tartu piiskopkond
2 paearhitektuuri alal. Suurimate omataoliste hulgas Liivimaal olid ka tsistertslaste linnuskloostrid Kärknas ja Padisel. Luterlikust liikumisest tulenenud reformatsiooni (1524) elasid kloostrid üle erinevalt. Vahetult selle käigus aeti laiali, rüüstati ja suleti dominiiklase kloostrikonvendid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Sama saatus tabas ka Tartu frantsisklasi. Ülejäänud kaheksa kloostrit tegutsesid edasi tänu vasallkonna ja Liivi ordu protektsioonile kuni lõpetasid oma tegevuse nimetatud sõja käigus. Kõige kauem (1629. aastani) tegutses täielikult vasallide tütarde varjupaigaks ja kasvatusasustuseks reorganiseeritud Miikaeli nunnaklooster Tallinnas. Eesti suurim ja vanim kloostrikeskus oli Kärkna (Falkenau), mis paiknes Emajõe lähistel Amme jõe ääres. Kloostri rajas Tartu piiskop Hermann, seetõttu oli klooster üsnagi tihedalt seotud piiskop ja tema vasallidega.
külas, Kanaveres ja viimaks 14.mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägedele suuremat vastuapanu ei ostutatud. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli P-Eesti peremeheks saanud ordu. Ametliku vormistamise said see siis kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. Jüriöö ülestõusu võib pidada ka Eesti keskaja veelahkmeks: nii talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis ühtlustus ning neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis üha selgemalt etnilise barjääriga. 5. 14.saj hakkasid oluliseks muutuma läänimehed ja linnad. Maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid nad tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks mitmesuguseid järeleandmisi. Oma huvide kaisteks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Igas
kus olid veel säilinud ladina keel ja katoliiklus ja Eesti muutus saksa kutuuri ääremaaks. 2.Jüriöö ülestõus-Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl (23. aprillil) 1343.,Taani ja Saksa vastu. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Peale ülestõusu ühtlustus talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis. Pilet nr.8 1.Talurahva olukord Rootsi ajal-Rootsistamispoliitika nurjumine17.saj algul lõpeas ka Rootsi katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Talupojad seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse.Kuningas Karl XII tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest rüütlimõisade talupojad,mille maapäev tagasi lükkas. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata
Suhted vallutajate vahel Jüriöö ülestõus(põhjused, käik, tulemused)kuna timus võimuvahetus Taani ja Saksa vahel, 1343 alustasidki eestlased mässu, põletasid mõisaid, kirkikuid, tapsid sakslaseid, piirasid Tallinna, abipalve rootsilt, läbirääkimised tallinna piiskopiga-eestlased tapeti, tagajärjeks ordu sai Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks, talurahva jõukam osa vaesus, väikevasallid vaesusid, talupoegkonna, vasallkonna sots. koosseis ühtlustus. 3.poliitiline ülesehitus-Iseseisvatest riikidest oli suurim ja tugevaim Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, mida valitses Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutavad käsknikud. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond. Edasi Saare-Lääne piiskopkond. Maaisandad ja läänemehed-Kogu maa , mida harisid talupojad, jagunes maaisandad
d nad Ülesanne sõdida Levitada usku Abivägi Teenida Kes sinna Aadlisoost, Ordu liikmed Kohalikud Ülejäänud kuulusid? nad kuulusid ordusse Taani alad Taani kuninga isilik omand/valdus Kõik maksud läksid kuninga taskusse Läänistati maid Annan maad, tema annab sõjalisi teeneid Vasallkonna kujunemine Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Läänistas palju, sest oli vaja sõjalist tuge Ordul ja piiskopkondadel oli olemas sõjavägi Maahärrade konfliktid ja sõjategevus 13.-15. sajand 14. Millised olid vastuolud? Taani ja Mõõgavendade Ordu Maade jagamisel puudusid õiguslikud regulatsioonid,
aasta 23. aprillil alustati mässu. Kuidas lõppes – kuigi ülestõus ebaõnnestus, ulatusid tagajärjed veel kaugele. Taani kuningas loovutas valdused Saksa ordule. Küll aga olid mässulised ja summutajad korraliku laastamistöö teinud ning veel kolm aastat nimetatakse seda „tühjaks ja mahajäätud maaks“. Jüriöö ülestõusu võib nimetada ka Eesti keskaja veelahkmeks: talupoegade ja vasallkonna erinevused suurenesid ning vastastikusest võitlusest sündinud umbusk suurendas lõhet veelgi. PILET 4 1) Muinasaja matmisviisid Kammkeraamika – maeti asula territooriumile, põranda alla. Anti kaasa nuga, merevaik, ehted jm. Nöörkeraamika – surnud maeti kõrgemale künkale, nad pandi maa sisse kaevatud hauda külili ja kägarasse, mõned seoti nööriga kinni. Surnuid hakati kartma.
Tähistas majandusühikut, nö normaaltalu, mille põllumaa harimiseks oli tarvis üks ader. Näib, et alates 13. saj teisest poolest hakkas kujunema pindalaühikuks. Eesti alal levinud adramaid saab kokkuvõtlikult liigitada kahte rühma: taluadramaa ja suured adramaad. Talude adramaade arv määrati ligikaudse hindamise teel, lähtudes külvipinna suurusest. Kui talu majanduslik kandevõime tunduvalt langes, vähendati talu koormisi, mitte aga adramaade arvu. Läänikorra ja vasallkonna kujunemine Eestis XIIIXVI saj. Läänistus oli isanda ja vasalli isiklik suhe, mida tuli ühe osapoole vahetumisel üle kinnitada ehk lään tuli tagastada ja saada see siis uuesti läänistatud. Mõisate rajamine ning talupoegade koormised Eestis XIIIXVI saj. 12 saj lõpus oli rahulik misjonitöö ja vägivalda polnud. Siis veel ordu siiani ei ulatunud. 13. saj pärimisõigused talupojal veel olid olemas. Võõrvõim polnud veel nii püsivalt esindatud,
liige, keda määras mõisnik või talupoegade kogukond. Lõppotsuse langetas mõisnik. Adramaa- 13. sajandi algul hakkas allikates esinema maakasutus ja maksustusühik ader, mõtteline maakasutusühik. Alates 13. sajandi II poolest hakkas kujunema pindalaühikuks. Talude adramaade arv määrati ligikaudse hindamise teel, lähtudes külvpinna suurusest. Kui talu majanduslik kandevõime langes, vähendati talu koormisi, mitte adramaade arvu. 17. Läänikorra ja vasallkonna kujunemine Eestis XIIIXVI saj: Vasallkonna kujunemine - Vasall on maaisanda ehk maahärra teenistuses olev mees, kes selle teenimise eest saab maavalduse ehk lääni. Vastutasuks vasall andis sõjalist kui ka poliitilist toetust oma senjöörile. Päritolult vasallid olid ministeriaalid ehk aadlite ametkond. Vasalle kutsuti "meesteks", "Kuninga mehed" ehk Taani kuninga vasallid. Valdav osa Liivimaale 13. sajandil tulnud meestest olid oma staatuselt
annaabi.ee 
