määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. 17. Milliselt riigilt lähtus 15. sajandil ja 16. sajandi 1. poolel põhioht Vana - Liivimaale? Venemaalt 18. Missugune sündmus põhjustas oluliselt suuri muudatusi Vana - Liivimaa poliitilisel kaardil? Jüriöö ülestõus 19. Millised seisused osalesid Maapäeval? 1) Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) Ordumeister koos orduametnikega 3) Vasallkondade esindajad, nende sea juhtivalt Harju-Viru omad 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. 20. Millised linnaõigused kehtisid Eesti ala linnades? Lüübeki linnaõigused ja Riia õigused (saadud omakorda Hamburgist) 21. Kes esindas maahärrat linnas? linnafoogt 22. Mis on skraa? On põhikiri 23. Mis on missa? Pidulik jumalateenistus 24. Kuhu rajati Eestis Augustiinlaste ordu klooster (koha nimi)? eestisse 25. Linna kõrgeim võimuorgan. raad 26. Kaupmeeste 2 ühendust Eestis?
Saksa ordu ja piiskoppide vahelisest võimuvõitlusest. Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpsemalt määratlemata. 4. Andke hinnang maapäevade rollile Vana-Liivimaa poliitilises elus Arutati ja otsusati tähtsamaid välispoliitilis küsimus, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud.Samas oli tähtis, sest esindatud olid 4 seisust. Kas vasallkondade esindajad. Kui üks osapool ei nõustunud siis ostus ei jõustunud. 5. Selgitage näidete abil, kuivõrd edukas oli Vana-Liivimaa poliitiliste jõudude välispoliitika Ei olnud edukas sest Põhiohuks sai Venemaa. Venelased teostasid rüüsteretki Eestosse. Maal tekitati kohutavat kahju 1. Miks ja kuhu tekkisid rannarootslaste asundused? Saartele ja Põhja ja lääne eesti rannikule Haapsalust Kolgani 2. Mis muutus keskajal talurahva sotsiaalses koosseisus?
sisemise diferentseerituse, varanduslikud ja õighuslikud erinevused. Võõrvõimude vahel tekkisid lahkhelid. 1233 tapsid Mõõgavennad Tal. Umbes 100 paavasti pooldajat. Ordu suurim vaenlane Riia peapiiskop. 1897 tüli Ordu ja Riia linna vahel. Hansa Liidu vahendamisel sõlmiti rahu, kuid suhted jäid pingeliseks. Vana-Liivimaa maapäevad 15. sajand. Osalesid Riia peapiiskop, teised piiskopkondade liikmed. Kutusti kokku ka toomhärrad ja vasallkondade esindajad. Teemad : Välispoliitika, kirikuporbleemid, maksud, tülide lahendamine, talurahva põgenemine. V-Liivimaa jäi killustatuks st. oli jagatud väikesteks riikideks, ühtset riiki ei olnud, jätkus sisevõitlus Ohtlikum Vastane- Venemaa, mongolite võim kehtis- kui said lahti, siis Vene riik tugevnes. Ristiusu mõju ja tähtsus- tunnistada uue jumala üleolekut. Eestlaste maailmapilt murenes. Katoliku kirikus peeti jumalateenistusi ladina keeles
rüütelkond. Nad koondasis sealseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene võimu ees ja ahendais kohalikke küsimusi. Maapäevad enam-vähem igal aastal toimunud kokkusaamine. (toimusid enamasti Valgas või Valmieras). Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. Seal oli esindatud 4 seisust (Riia peapiiskop ja vaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasallkondade esindajad ja linnade esindajad). Maanõunikud 12 inimest, kes ajasid maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju. Nad valiti maapäevadel lugupeetavate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Nad tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulistemate küsimuste arutamisega. Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) lahendas igapäevasi küsimusi. Meeskohtu tegutses Eesti- ja Saaremaal, Liivimaal maakohtu. Arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju.
Järeleandmise tehti selles, et vasallid said vabaks ja võsid maad pärandada. 12. Mis rolli täitsid Maapäevad? Maapäevad toimusid igal aastal ja seal arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati amavahelisi tülisid, määrati makse ja astutati samme talurahva põgenemise vastu. 13. Mis seisused võtsid osa Vana-Liivima Maapäevadest? Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud Ordumeister koos orduametnikega Vasallkondade esindajad Linnade esindajad 14. Mis muutusi tõi endaga kaasa reformatsioon? Jutlusi hakkati pidama emakeeles Kõis inimesed said jumala eest võrdseteks Kirik kaotas oma rikkused ja valdused Hakkati ilmuma eesti keelseid trükkiseid 15. Mis Eesti linnad kuulusid Hansa Liitu? Tallinn Tartu Viljandi Uus-Pärnu 16. Mis ülesandeid täitis keskaegne tsunft? Jälgis, et kõik tooted oleksid kvaliteitsed
14. sajandi jooksul tõusis järjest linnade ja vasallide tähtsus. 1421. hakati pidama Liivimaa maapäevi, mis toimusid igal aastal Valgas või Volamris. Kooskõlastati välispoliitikat, lahendati talurahvaga seotud probleeme ja püüti lahendada omavahelisi tüliküsimusi. 1435 hakkas maapäevadel osalema 4 seisust ehk kuuriat: 1) Riia peapiiskop, Liivimaa piiskopid, toomhärrad ja kloostriülemad 2) ordu meister koos orduametnikega 3) vasallkondade esindajad, kellest tähtsamad Harju-Viru vasallid 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad Kui üks seisus oli otsuse vastu, siis vastu ei võetud. Välispoliitika Seoses ordu nõrgenemisega hakkas Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema. Naabrid tugevnesid: · 1385. sõlmisid Poola ja Leedu Krevo personaaluiniooni · Taani, Norra ja Rootsi sõlmisid Kalmari uniooni (ühine välispoliitika) · Venemaal kujunes ühtne tugev riik 1480 ordu ründas Pihkvat
Kasvas vasallide mõju, kes käisid koos nn. meespäevadel, kus lahendati sisemisi küsimusi (peam. Harju-Virus). Linnad käisid koos linnadepäevadel. 1421. hakati pidama Vana-Liivimaa üldisi maapäevi, mis toimusid enam-vähem kord aastas. Seal arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, ja lahendati omavahelisi tülisid. Alates 1435. a. oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1) Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) Ordumeister koos orduametnikega 3) Vasallkondade esindajad (tähtsamad nende seas olid Harju-Viru vasallid) 4) Linnade (Riia, Tallinna ja Tartu) esindajad 6 Maapäevi peeti Vana-Liivimaa gegraafilises keskpaigas, kas Valgas või Volmaris, mis olid XV saj. kogu poliitilise elu keskusteks. XV saj. algul Vana-Liivimaa seisund halvenes. Ümberringi tugevnesid ühinenud suurriigid (Poola-Leedu),
· Linnadepäevad koosolekud, kus linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid. · 1421. aastal hakati pidama maapäevi, mis enam-vähem iga aasta, neil *arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, *püüti lahendada omavahelisi tülisid, *määrati maksud jne. Alates 1435 olid esindatud 4 seisust: 1. 1. vaimulikud, 2. ordumeister koos ametnikega 3. vasallkondade esindajad, 4. linnade esindajad. · Maapäevi peeti Valgas või Volmaris (Vana-Liivimaa keskel), maapäeva otsused ei olnud kellelegi kohustuslikud ja kui üks osapool ei olnud nõus siis otsus ei jõustunud. · Tähtsaim maapäeva otssus oli1507.a., kui keelati eestlastel relvade kandmine, see oli aga keskajal vaba mehe tunnus Välispoliitika:
· Linnadepäevad koosolekud, kus linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid. · 1421. aastal hakati pidama maapäevi, mis enamvähem iga aasta, neil *arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, *püüti lahendada omavahelisi tülisid, *määrati maksud jne. Alates 1435 olid esindatud 4 seisust: 1. 1. vaimulikud, 2. ordumeister koos ametnikega 3. vasallkondade esindajad, 4. linnade esindajad. · Maapäevi peeti Valgas või Volmaris (VanaLiivimaa keskel), maapäeva otsused ei olnud kellelegi kohustuslikud ja kui üks osapool ei olnud nõus siis otsus ei jõustunud. · Tähtsaim maapäeva otssus oli1507.a., kui keelati eestlastel relvade kandmine, see oli aga keskajal vaba mehe tunnus Välispoliitika: · Naaberriigid sõlmisid omavahel liite ja tugevnesid (1385 Poola ja Leedu
*Linna valitses raad +4 bürgermeister *Rae liikmeteks valiti tähtsamad kaupmehed(terve elu) *Raag valitses linna ja inimeste isikliku elu üle, täitis kohtuülesandeid *Elanikond koosnes a. Kaupmehed b. Käsitöölised c. Vabad alamrahvad(lindprii, ilma kodanikuõiguseta.) *Kaupmehed koondusid gildidesse.(gild) *Tsunfid olid käsitöölist ühengud. Vana Liivimaa sise ja välispoliitika 14-16 saj. *Ordu mõjuvõim kasvas *Toimusid pidevad sisesõjad *Linnade ja vasallkondade omavahel läbisaamine oli halb *1421 hakati pidama igaaastaseid maapäevi *Arutati: Välispoliitika Maksud Kiriku küsimused Talupoegade põgenemised Rahavalmistamine *Maapäevast võisid osa võtta: Riia peapiiskop, kohalikud võisid ka Ordumeister Tallinn, Tartu ja Riia linna esindajad *Maapäev oli korrastatuim võimuorgan Vana-Liivimaa
kogunemistel- meespäevadel. Linnapäevad: Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul: linnapäeval. Maapäevad 1421: Toimusid enam-vähem iga aasta. Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne.. Alates 1435. oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1)Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, 2)Ordumeister koos orduametnikega, 3)vasallkondade esindajad (juhtivalt Harju-Viru omad), 4)linnade (Riia, Tallinna ja Tartu) esindajad. 18. Karoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16. saj Toomkapiitel: Tegutses Toomkiriku juures. Kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast e kanoonikust. ´Kapiitli eesotsas oli praost, kellele tähtsuselt järgnes dekaan. Neil oli õigus piiskop valida, kuid kinnitama pidi selle ikkagi paavst. Sinod: Piiskopkonna vaimulikud koosolekud ja visitatsioonid e. kirikukatsumused.
a sai Saksa ordu lüüa Grünwaldi lahingus PoolaLeedu ühisvägedelt, jätkus Saksa ordu allakäik, mis lõppes Poolast läänisõltuvuse tunnistamisega ja teised siinsed jõud hakkasid ajama iseseisvat poliitikat vasallid hakkasid korraldama meespäevi ja linnad linnade päevi 1421. a hakati VanaLiivimaal kokku kutsuma igaaastaseid maapäevi (seisuste esinduskogu), kus olid esindatud neli seisust e kuuriat: Riia peapiiskop ja teised kõrgvaimulikud, ordumeister ja teised orduvennad, vasallkondade ja linnade esindajad; otsused ei olnud täitmiseks kohustuslikud (Valgas) Maapäev seisuste esinduskogu, ühehäälsuse põhimõte VanaLiivimaa killustatus jäi tegelikult püsima kuni Liivi sõjani VanaLiivimaa välispoliitika: 14. sajandil algas suurriikide kujunemine VanaLiivimaa ümbruses 14. sajandi alguses Leedu laiendas oma võimu Pihkva aladele, 1385. a moodustati PoolaLeedu personaalunioon ja leedukad võtsid vastu ristiusu
Jungingeni armukiri - Harju ja Viru vasallide uute privileegide nõudmise kiri. Laiendati vasallide pärimis õigusi selle tulemusena. 1410 Grünvaldi lahing - Saksa ordu Poola-Leedu ühendatud vägede vastu. Sakslased jäid alla. 1421 Maapäev - Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi jne. Esindatud oli neli seisust: Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikkond; Ordumeister orduametnikega; vasallkondade esindajad (enamasti Harju- ja Virumaalt); Linnade esindajad (Riia, Tallinn, Tartu). Maapäevi peeti Vana-Liivimaa "geograafilises keskkohas" Valgas e. Volmaris e. Valmieras. 1507 - Eestlastelt võeti relvakandmise õigus, mis sisuliselt tähendas orjaks muutmist. Saarlastel olid võrreldes mandrieestlastega suuremad vabadused. VANA-LIIVIMAA VÄLISPOLIITIKA. 1480 - Ordu ründas Pihkvat, kuna vene väed olid seotud sõdadest Mongolite vastu. Ordu rünnak ebaõnnestus.
sinna liigistunud arvestati umbes 200 meest. Tegelesid suures osas adminastriivsete ülesannetega. Seltskond ise oli ka vana. Järgmine jaotus oli teenijad vennad, kes jäid arvuliselt samasse suurusjärku, kes olid jaot erinevate linnuste ja sõjaliste tugipuntkide vahel. Suurt sõjalist jõudu nad endast ei kujutanud. Kaitsemeeskonna moodustasid kohalikud vasallid. Pidid täitma ratsateenistus kohustust. Oli paljuski unarusse jäetud. Vasallkondade üksused olid suhteliselt väikesed ja puudutasid motivatsiooni. Eriliseks väeüksuseks olid palgasõdurid. Ordu ja teiste piiskoppide puhul mängis olulist rolli raha nappus. Kaitsemeeskondi oli moodustatud ja sisse ostetud. Aktiivsemad olid siin isegi olnud linnad, kes kasut palgasõdureid oma linna kaitseks. Maahärradel endil nappis summasid palgasõdurite muretsemiseks ja üleval pidamiseks. Viimane oluline kontingent oli kohalikud tp, keda sai vajadusel koondada väeüksusteks
annaabi.ee 
