Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"varustavate" - 9 õppematerjali

Kardiovaskulaarsed haigused
3
docx

Kardiovaskulaarsed haigused

Madala ja keskmise sissetulekuga riikides on aga suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse oluliselt kasvanud. Vaatamata sellele, et kardiovaskulaarsed haigused mõjutavad tavaliselt eakaid indiviide, algab ateroskleroosi väljakujunemine juba varases eas. Seetõttu on esmane haiguse ennetamine vajalik juba varases nooruses. Klassifikatsioon Kardiovaskulaarsete haiguste hulka kuuluvad järgmised haigused: 1. südame koronaartõbi - südamelihast verega varustavate veresoonte haigus; 2. tserebrovaskulaarne haigus - aju verega varustavate veresoonte haigus; 3. perifeersete arterite haigus - käevarsi ja jalgu verega varustavate veresoonte haigus; 4. reumaatiline südamehaigus - streptokokkide poolt põhjustatud südamelihase kahjustus; 5. kaasasündinud südamehaigus - sündides olemasolev südame struktuuri väärareng; 6

Meditsiin → Meditsiin
11 allalaadimist
Kas tulevik on robotite päralt
5
doc

Kas tulevik on robotite päralt?

väljaheidetes. Briti laboris 2003. aastal loodud esimene ökoloogiline robot EcoBot kasutas energiaallikana rafineeritud suhkrust toituvaid kolibaktereid. Kaks aastat hiljem valmis samas EcoBot-II, mis kasutas surnud kärbeste, krevettide koorikute ning mädaõunte lagundamiseks mudas elunevaid mikroorganisme. 2010. aastal valminud EcoBot-III demonstreeris, kuidas seediv robot on võimeline vabanema juba töödeldud biomaterjalist, et vältida robotit energiaga varustavate mikroobide mürgitamist nende enda tekitatud mustusega. BRLi robootik Ioannis Ieropoulos rääkis, et EcoBot-III kogub enda jaoks vajaliku toidu ja vee loodusest iseseisvalt. Teadlased olid esimesed, kes näitasid, kuidas saavad robotid baktereid kasutada ning nad on ka teerajajad energiaallikana muda kasutavate mikroobsete kütuseelementide arendamisel. Lisaks on nad viinud ainult mikroobsete kütuselementide energial töötavad robotid uuele tasemele, andes neile võime täita ülesandeid

Filosoofia → Insenerieetika
32 allalaadimist
Transport ja ekspedeerimine I KT
20
doc

Transport ja ekspedeerimine I KT

ühiselt kasutatav sõitjateveo teenus. Ühistransport- Reisijatevedu kindlal liinil ühissõidukiga vastavalt sõiduplaanile, mis on avalikult kättesaadav. Kohalik vedu- Vedu ühe omavalitsuse või regiooni piires. Rahvusvaheline vedu- Vedu mitme riigi piires. Transpordiharu Iseloomustab tehniliste vahendite seost… a. teenuste osutamise tehnoloogiatega; b. infrastruktuuri varustavate ja toetavate harudega; c. teedevõrgu väljaarendatuse ning teede majandamisega jne Transpordisüsteem on transpordiharu elementide kompleks, mis hõlmab: a. transpordi infrastruktuuri omanikke, veo-ettevõtjaid b. tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjaid, remondiettevõtteid, tanklaid, infosüsteeme, kindlustusandjaid jne; c. juhtimis- ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud riigivalitsemisorganite osast. d

Logistika → Transpordi infosüsteem
53 allalaadimist
Vana Egiptus
14
doc

Vana Egiptus

põranda. PÜHAD Kindlatel aegadel näiteks Opeti pühal või Teebas peetud niinimetatud oru pühal toodi jumala kujud pühamust välja. Preestrid kandsid need erilistel, sageli paadikujulistel puust alustel mõnda naaber templisse. Nüüd oli lihtrahval võimalik näha kumalaid ja rõõmupidu pidada. PREESTRID Templi eest hoolitsesid paljud erinevate auastmetega preestrid. Paljud neist ei astunud iial üle pühamu läve. Mõned valvasid templi töõkodade, teised templi ohvriandidega varustavate viljaaitade ja tapamajade järele. Et olla puhtad pesid preestrid endeid kaks korda päeval ja kaks korda öösel ja raseerisid kogu oma keha ja pead. PÕLLUMAJANDUS Enamik egiptlastest tegelesid põllumajandusega. Nad harisid Niiluse kaldal asuvat viljakat pinnast mida jõgi korrapäraselt üle ujutas. Kahel aastaajal kolmest oli põllumeestel palju tööd, nad kündsid, külvasid ja seejärel lõikasid saagi. Põllu tööd seiskusid vaid üleujutuse ajaks, mil vesi rammusat muda maale tõi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
36 allalaadimist
Terviseõpetus-arvestustöö
20
docx

„Terviseõpetus” arvestustöö

on kuni 85mmHg. Seda tähistatakse 130/85 mmHg Kõrgvererõhu tõbi on vereringehaigus, millega kaasneb vererõhu tõus üle 140/ mmooli/l ja suurtes arterites on vererõhk pidevalt normaalsest kõrgem. Kõrge vererõhk tekib siis, kui arterid on liiga pinges ja seega tihenenud. Süda peab rakendama suuremat jõudu, et suruda veri läbi ahenenud veresoonte ja varustada kudesid hapnikuga samal tasemel. See on südamele lisakoormus, kahjustab veresooni ja kiirendab lubjastumist. Südant verega varustavate veresoonte ummistus viib insuldini. Kõrge vererõhk võib tekitada südamelihase infarkti, kroonilist südame puudulikkust, aju veresoonte kahjustust, dementsust, silmakahjustusi. Kõrget vererõhku tekitavad valed toitumisharjumused (rasvumine, liigne kehakaal), rohke keedusoola ja alkoholi tarbimine, suitsetamine, vähene liikumine, psüühiline stress, pärilikud tegurid, insuliini nõrgenenud toime kudedele, neeruhaigused, hormonaalsed häired. Kõige

Meditsiin → Terviseõpetus
10 allalaadimist
Spordifüsioloogia konspekt
40
docx

Spordifüsioloogia konspekt

– Vere pH langeb • TÕELINE – Liigutusaparaadi ja vegetatiivsete süsteemide kooskõlastatud tegevus – Organismi hapnikuvajaduse rahuldamine – Aeroobne ainevahetus – Organsüsteemid töötavad püsival tasemel, mis moodustab 80 – 85% maksimaalsest 21. “Surnud punkt” ja Töövõime ajutine langus, mis on põhjustatud mittevastavusest töö intensiivsuse ja vegetatiivsete funktsioonide vahel:  Liigutusaparaadi ja organismi O2 varustavate siseorganite talitluse ebakõla  Närvikeskuste talitluse ebakõla  Erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalu häirumine Surnud punkti teke sõltub: • Töö kestvusest • Treenituse astmest • Intensiivsusest töö algul Tavaliselt tekib 5 – 6 minutil või veelgi hiljem “teine hingamine”. • Seisund, mis tekib organismis peale surnud punkti ületamist • Nõuab suurt tahtepingutust • Tema teket soodustab:

Sport → Sport
62 allalaadimist
Histoloogia võimalikud küsimused
38
pdf

Histoloogia võimalikud küsimused

pungad. Niitpapillid (papillae filiformes) on kõige arvukamad. Nad ei sisalda maitsmispungi. 9. Jukstaglomerulaarkompleks Jukstaglomerulaarne aparaat osaleb vererõhu ja -mahu tagamisel reniini produtseerimise tõttu. Tema moodustavad: 1) macula densa (ala distaalsete vääntuubulite seintes) - kontrollib Na+ ja Cl- ioonide taset, osmootset rõhku, verevoolu distaalsetes torudes. 2) arterioolide vahel paiknevad ebakorrapärased granulaarrakud, mis paikevad glomeerulit varustavate soonte ja macula densa vahel ning omavad fagotsütoosivõimet. 3) jukstaglomerulaarsed sekreteerivad rakud, mis on modifitseerunud silelihasrakud aferentse arteri seinas. Jukstaglomerulaarsed rakud võivad teatavates tingimustes toota ensüümi reniin, mis mõjub kaudselt verevarustusele, mõjutab verevoolu neerus. Vererõhu langus neerus indutseerib reniini sünteesi. 10. Nefroni ehitus Nefroni alaosad: Põhiühik on nefron, mis koosneb glomeerulist ja teda ümbritsevast kihnust ja

Meditsiin → Meditsiin
44 allalaadimist
Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks
18
odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks

Kommunikeerub kesknärvisüsteemiga sümpaatiliste ja parasümpaatiliste närvirakkude vahendusel. Enteerilise närvisüsteemi sensoorsed neuronid jälgivad seedetrakti keemilisi muutusi ja seedekulgla seinte venitavust. Motoorsed neuronid juhivad seedetrakti silelihaste kokkutõmbeid, tagades nii toidu liikumise läbi seedekulgla, seedenõrede nõristuse ja hormoonide vabanemise. Närvi on väljaspool peaaju ja seljaaju kulgevate aksonite (100-1000) kimp koos ümbritseva sidekoe ja seda varustavate veresoontega. Iga närv kulgeb oma kindlat rada mööda ning varustab närvivarustusega ehk närvistab ehk innerveerib kindlalt piiritletud alasid kehas. Ganglion on närvirakkude tuumadest koosnev närvikoe mass väljaspool pea- ja seljaaju. Enteeriline närvipõimik moodustub seedekulgla närvirakkude võrgustikest. Sensoorne retseptor võib tähendada sensoorse neuroni dendriite, aga ka spetsiaalseid rakke, mis on

Bioloogia → Füsioloogia
111 allalaadimist
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

järele. Samas suureneb pideval klientide nõudlikkus logistikateenuste kvaliteedi ja paindlikkuse osas. 1) Ettevõtetevaheliste partnerlussuhete areng. Tihenev kooperatsioon, protsesside integreerimine ning partnerlussuhted eriti tellimuste täitmise valdkonnas. 2) Kasvav tähelepanu laondusele. Toimub laonduse tsentraliseerimine kuni Balti regiooni + Soome, Rootsi ja Poola tasandile (mainitud regioone varustavate tsentraliseeritud jaotuskeskuste rajamine). Seoses tsentraliseerimisega muutuvad üha tähtsamaks jaotuskeskuste asukohad. Kasvab nõudlus heade, kvaliteetsete laopindade järele, millel on piisavalt laadimissildu ja parkimisruumi, samuti hea ligipääsetavus transpordivahenditele. Uute kaasaegsete ladude ehitamise buum, laoprotsesside automatiseerimine eesmärgiga vähendada kulusid. 2) Logistikat nähakse abinõuna (tööjõu)kulude vähendamiseks. Tööjõukulude kasv sunnib

Logistika → Logistika
449 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun