Glükoos Glükoos on süsivesik (suhkur), mis tekib taimedes fotosünteesi käigus; rakkude tähtis energiaallikas. Glükoosi lagundamisel vabaneb energia, mida taim kasutab oma elutegevuseks, nt kasvamiseks ja paljunemiseks. Glükoosist saab alguse ka organismidele vajalike valkude ja rasvade (õlide) süntees. Valkusid on vaja taimeosade ülesehitamiseks, õlisid talletatakse varuainetena. Osa valmistatud glükoosist muudab taim tselluloosiks, mis on tähtis rakukestade materjal. Osa glükoosist säilitatakse varuaine tärklisena. Seda talletatakse nii leherakkudes kui ka mõnedes teistes taimeosades, nt seemnetes ja paljudel taimedel erilistes säilitusorganites.
juhtkude (puidu ja niineosa), õhulõhed (kattekoes, süsihappegaas sisse ja hapnik ning veeaur välja) Glükoosi tähtsus 1) Glükoosi lagundamisel vabaneb energia, mida taim kasutab oma elutegevuseks, nt kasvamiseks ja paljunemiseks. 2) Glükoosist saab alguse ka organsmidele vajalike valkude ja rasvade (õlide) süntees. Valkusid on vaja taimeosade ülesehitamiseks, õlisid talletatakse varuainetena. 3) Osa valmistatud glükoosist muudab taim tselluloosiks, mis on tähtis rakukestade materjal. 4) Osa glükoosist säilitatakse varuaine tärklisena. Seda talletatakse nii leherakkudes kui ka mõnedes teistes taimeosaded, nt seemnetes ja paljudel taimedel erilistes säilitusorganites (mugulates, risoomis jm).
Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne, mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine Vetikatel esinevad kõik paljunemistüübid: vegetatiivne, sugutu ja suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub üherakulistel vetikatel raku, koloonialistel koloonia jagunemise teel, paljurakulistel talluse tükkide, vahel aga spetsiaalsete vegetatiivse paljunemise elundite abil. Sugutu paljunemine toimub üherakuliste spooride abil, mis tekivad vegetatiivsetes rakkudes või
lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks (metaboliidid) • Metaboliitide oksüdatsioon Anabolism ja katabolism • Toitumisjärgselt on aktiivsed rajad: • glükolüüs, • glükogeeni süntees • lipogenees • valkude süntees, kudede uuendamine Ehk üleliigse metaboolse kütuse säilitamine varuainetena • Mittetoitumise (mis algab juba mõne tunni möödumised peale toitumist) faasis on aktiivsed • glükogeeni lõhustamine (miks glükogeen on väga palju hargnenud? Milliste kudede rakkudes glükogeen deponeeritakse?) • lipiidide varu (triglütseriidid) lagundamine • valkude muundamine glükoosiks glükoneogeneesi rajas • kõikide biosünteesiprotsesside aeglustumine või lakkamine Anabolism ja katabolism
-TSITRAADITSÜKKEL – Eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. -HINGAMISAHEL – Tekib süsihappegaas, see on dissimilatsiooni jääkprodukt ja difundeerub mitokondritest välja. 6) Võrdle erinevate toitainete lagunemisel tekkivaid energiahulki. V: - Esmaseks energiaallikaks – Sahhariidid (17,6kj/g) - Kõige energiarikkamad – lipiidid (38,9kj/g) - Viimasena lõhustuvad – valgud (17,6kj/g) 7) Millisel viisil saavad organismid kasutada organismis varuainetena talletatud polüsahhariidide energiat? V: Kui organism vajab täiendavat energiat, siis lagundatakse polüsahhariidid esmalt ensüümide abil monomeerideks. 8) Millised on tsitraaditsükli saadused? Mis neist saab? V: Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja NADH2. Nad suunduvad hingamisahelasse. 9) Millised ained tekivad hingamisahela reaktsioonide käigus? Mis neist saab? V: TEKIB VESI. NADH2 molekulid vabanevad vesinikust, mis ühildub hapnikuga ja moodustab vee
5.Võrdle erinevate toitainete lagunemisel tekkivaid energiahulki. 1)1 g sahhariidid-17,6 kJ/g 2)1 g lipiidid-38,9 kJ/g 3)1g valgud-17,9kJ/g (lõhustatakse aminohapeteni, mida kasut kehavalkude sünteesiks) 6.Millised org ühendid on organismis energeetiliselt funktsioonilt esikohal? Miks? Sahhariidid, sest nad on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. 7.Millisel viisil saavad organismid kasutada organismis varuainetena talletatud polüsahhariidide energiat? Taimedes-varuaineks tärklisseemnetes,viljades Loomades-glükogeen e loomne tärklismaksas ja lihastes Lagunevad glükoosiks, oksüdeeruvad rakkudes ja annavad energiat. Glükoosi lõhustumisel vabanevast energiahulgast 40% salvestatakse ATP koostisesse, 60% hajub soojusena. 8.Millised dissimilatsioonijärgud on eristatavad glükoosi täielikul lagundamisel (aeroobsel glükoosil)?
Fosfolipiidne kaksikkiht tagab membraani vastupidavuse eritoimega lahustitele. Kui membraan oleks ainult hüdrofiilne siis veega kokkupuutes lahustuksime ära. Kui membraan oleks ainult hüdrofoobne siis lahstuksime ära kui õliga kokku puutuksime. b) kopsukoes kopsusompudes väldivad fosfolipiidid membraanide kokkukeerdumist. 8. elukuul, neid fosfolipiide, mis väldivad fosfolipiide kokkukleepumist kopsus on suht vähe, sellepärast väiksem võimalus ellu jääda. c) varuainetena letsitiin munarebus või sojaubade õlifaasis. d) fosfolipiidid toimivad emulgaatoritena emulgaator seob hüdrofiilse ja hüdrofoobse faasi ühtseks. Levinuim biosüsteemi emulgaator on letsitiin. Vedelemulsioonid piim, veri. Pooltahked emulsioonid lihased koos rasvarakkudega. Fosfolipiidide emulgaatorvõimel põhineb ka pesemine sabad seostuvad rasuga tekivad molekulaarsed ühendid loputusvesi võtab fosfolipiidid kaasa ja rasu ka.
() Golgi aparaadis; () vakuoolides; () Endoplasmaatilises retiikulumis; () hüdrogenosoomides Fotosünteetilistel organismidel toimuvad fotokeemilised reaktsioonid: (x) tülakoididel; () mitokondrites; () Golgi aparaadis; () vakuoolides; () Endoplasmaatilises retiikulumis; () hüdrogenosoomides Pürenoidi funktsioon on: (x)sünteesida väiksematest orgaanilistest ainetest suuremaid, mida talletatekse varuainetena; () Kaitsta rakku ohtlike vabade hapnikuradikaalide eest; () Varuda raku elutegevuseks vajalikke proteiine; () Kaitsta rakku üleliigse UV kiirguse eest; () reguleerida raku tihedust ja seega vajumiskiirust; () selles seeditakse fagotroofselt omastatud toit Millistel vetikarühmadel puudub vibur igas elustaadiumis: (x) Cyanophyta; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; (x) Rhodophyta; () Bacillariophyceae; () Raphidiophyceae; ()
Sügavpuhkefaas esineb puittaimedel peamiselt lehtede langemise ajal, kestab see 30...60 päeva, temperatuuril 0… 10º C. Juurestik läheb sügavpuhkusesse hiljem ja väljub sellest varem. Sügavpuhkefaasis toimub pungade vernalisatsioon. Põhjapoolsetel aladel kasvavatel taimedel on see faas pikem, kui lõunapoolsetel taimedel. järelpuhkus.(nov. II pool, dets.) kestab lühiksest aega. Sel ajal varuainetena kogutud tärklis muudetakse taimerakkudes suhkruteks - aktiivseteks kaitseaineteks külma vastu. See protsess toimub, kui temp < 0 ºC. Taimes tõuseb kasvu soodustavate hormoonide (auksiin, tsütokiniin, giberelliin) sisaldus Tänu sellele on pungad võimelised puhkema ning kogu taim valmis alustama uut, aktiivset kasvuperioodi, kuid seda takistavad ebasoodsad keskkonnatingimused - madal temperatuur. sundpuhkus ja selle reguleerimine (jaan.- aprill)
Aktiinifilamentide osalusel leiab aset tsütoplasmaliikumine; 2) mikrotuubulid (läbimõõt 25 nm), monomeeriks on tubuliin, mis on samuti globulaarne valk. Mikrotuubulid on olulised rakkude jagunemisel, sest need moodustavad enamiku kääviniidistikust; 3) intermediaalsed filamendid (läbimõõt 10 nm), mille monomeeriks on mitmesugused fibrillaarsed valgud (tsütokeratiinid, lamiinid jt.). 1.3. Varu- ja jääkained Varuainetena esinevad taimedes säilitustärklis (varutärklis), aleurooniterad ning õlitilgad. Säilitustärklis (joonis) ladestub amüloplastides moodustumiskeskme ümber. Kui moodustumiskese ei asu amüloplasti keskel, vaid kuskil servas, ladestub tärklis intensiivsemalt sellel küljel, kus amüloplasti strooma kiht on paksem. Nii moodustuvad ekstsentrilised tärkliseterad (näiteks kartulil, Solanum tuberosum). Kontsentrilisi tärkliseteri näeme kõrrelistel (Poaceae)
Loomorganismid pole võimelised süsivesikuid anorgaanilistest komponentidest sünteesima ja neid suuremates kogustes deponeerima. Loomses ainevahetuses iseloomustab süsivesikute käivet lagunemisreaktsioon: C6H12O6 + 6O2 -> 6CO2 + 6H2O, rohelistes taimedest toimub aga vastupidine protsess. Süsivesikud moodustavad taimorganismides klorofülli katalüütilisel toimel päikeseenergia arvel ning ladestatakse mono-, di- ja polüsahhariididena mitmesugustes taimeosades varuainetena. 36. Bioloogiline oksüdatsioon. Hingamisahela ensüümid. Oksüdatiivne fosforüülimine. Bioloogiline oksüdatsioon on elektronide transpordiahelate (ETA) põhiaine. 2 ETA põhitüüpi inimkeha rakkudes on hingamisahel (ATP tootmisega seotud oksüdatsioonirada) ja kehavõõraste ühendite biotransormatsiooniga seotud ETA. Nende tüüpidega saab teada, kuidas inimkeha kasutab hemoglobiini poolt kudedesse toodud molekulaarset hapnikku
Loomaorganismid pole võimelised süsivesikuid anorgaaniilistest komponentidest sünteesima ja neid suuremates kogustes deüoneerima. Loomses ainevahetuses iseloomustab süsivesikute käivet laegunemisreaktsioon : C6H12O6+602 -> 6CO2+6H2O, rohelisetes taimedest toimub aga vastupidine protsess. Süsivesikud moodustavad taimorganismides klorofülli katalüütilisel toime päikeseenergia arvel ning ladestatakse mono-, di- ja polüsahhariididena mitmesugustes taimeosades varuainetena' 40.Bioloogiline oksüdatsioon. Hingamisahela ensüümid. Bioloogiline oksüdatsioon ehk bio-oksüdatsioon on organismides toimuv paljuetapiline redoksreaktsioonide ahel, mille tagajärjel moodustub lõpp-saadustena peamiselt süsihappegaas, vesi ja ammoniaak, mis organismidest väljutatakse. Bio-oksüdatsiooni eripära võrreldes paljude keemiliste oksüdatsiooniprotsessidega (näiteks põlemisega) on see,
kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne., mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed – pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine. Vetikatel esinevad kõik paljunemistüübid: vegetatiivne, sugutu ja suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub üherakulistel vetikatel raku, koloonialistel – koloonia jagunemise teel, paljurakulistel talluse tükkide, vahel aga spetsiaalsete vegetatiivse paljunemise elundite (nt mändvetikatel sigipungade) abil. Sugutu paljunemine toimub üherakuliste spooride või zoospooride abil, mis tekivad vegetatiivsetes
seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne., mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine. Vetikatel esinevad kõik paljunemistüübid: vegetatiivne, sugutu ja suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub üherakulistel vetikatel raku, koloonialistel koloonia jagunemise teel, paljurakulistel talluse tükkide, vahel aga spetsiaalsete vegetatiivse paljunemise elundite (nt mändvetikatel sigipungade) abil. Sugutu paljunemine toimub üherakuliste spooride või zoospooride abil, mis tekivad
seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne., mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine. Vetikatel esinevad kõik paljunemistüübid: vegetatiivne, sugutu ja suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub üherakulistel vetikatel raku, koloonialistel koloonia jagunemise teel, paljurakulistel talluse tükkide, vahel aga spetsiaalsete vegetatiivse paljunemise elundite (nt mändvetikatel sigipungade) abil. Sugutu paljunemine toimub üherakuliste spooride või zoospooride abil, mis tekivad
annaabi.ee 
