Talvel, kui veekogusid katab jää, on saarmad üsna sageli sunnitud lahkuma oma kodupiirkonnast ja otsima toitumisvõimalusi kärestike alal: suuremate kärestike ja veskipaisude lähikonda koonduvad siis mitme pesakonna loomad, kes siiski püüavad vältida omavahelist kokkupuudet. Talvel rändavad saarmad enamasti väiksematele lisajõgedele, kus leidub jääaluseid tühikuid, allikakohti ja vaba vee alasid: need on paigad, kus leitakse rohkem toitu. Sageli on varjetingimused seal kesised, mistõttu loomad peatuvad ka juhuslikes varjetes puujuurte ja tuulemurru all. Varjena eelistab saarmas siiski jääaluseid tühikuid ja kaldaaluseid, kust pääseb otse vette. Saarma arvukuse suurenedes on ta suviti asunud ka meie sisejärvede kalda-aladele ja viimastel aastatel mererannikule. Siin elavad enamasti üksikud ja hõivatud kodupiirkondadest välja tõrjutud loomad. Talvise jääkatte tekkides on nad sunnitud naasma
Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel. Segametsade eelised: *Tavaliselt segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse- lehtpuu segametsast võimalik saada rohkem puitu kui puhtpuistust. *okaspuude varis, annab happelise kõdu. *üldjuhul kannatab segamets vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes. *Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine - fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades. Fotosünteesitava orgaanilise aine hulk sõltub ühelt poolt välistest teguritest ja teiselt poolt lehtede, okaste massist. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid leidub vaid puu tipmises osas ja võrad on lühikesed. Et puud saaks kasvada maksimaalse kiirusega peab tema okaste (lehtede) mass olema
kvaliteetsemad Puistu liigilise koosseisu reguleerimine – puht- või segapuistu? Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades Segametsades eelised: o Üldjuhul kannatab segamets vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes o Tavaliselt on segamets tootlikum o Segametsades on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam, sest toitumis- ja varjetingimused on paremad o Segametsa kasvatamine on reeglina väiksema riskiga Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine Rohelised taimed (sh puud) saavad kasvada vaid tänu fotosünteesile Fotosünteesiprotess toimub taimede rohelistes osades (lehtedes, okastes) Okaste ja lehtede mass peab olema tasakaalus puu massiga Hooldusraie peamine mõju o Optimaalse võra (elusvõra pikkus) välja kujundamine, et tagada puudele soodne kasv
Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel terrotiiroumil, näiteks Eestis, Tartu maakonnas, Järvselja jahipiirkonnas. Arvukust mõjutavad populatsiooni parameetrid on suremus, sündimus, ränne. Asustustihedus on ulukite arv mingil kindla suurusega maa-alal, näiteks 1000 ha. Elupaikade mahutavus on keskkonna parameeter ning on kergesti määratav. Elupaikade mahutavuse määravad populatsiooni eksisteerimiseks vajalikud ressursid, mis on alati piiratud. Ressurssideks on toiduvarud, varjetingimused, pesitsemisvõimalused (lindudel) jms. Kuid ainult 1 neist on määrav (kui palju loomi tegelikult elupaik mahutab). Seda seaduspärasust väljendab nn Liebigi seadusb: ulukiasurkonna kasvu piirab ennekõike see ressurss, mis optimaalsest kõige rohkem erineb. Seadus on tuntud ka ,,tünniseadusena", mille kohaselt tünni mahutava vee hulga määrab lühima tünnilaua pikkus. Näiteks toidubaas
lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul. Üldjuhul on segamets püsivam, kannatab vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule-ja lumekahjustuste, temperatuurikõikumiste, putukkahjurite, seenhaiguste, tulekahjude all). Segametsas (kuuse-lehtpuu) on puude laasumine parem. Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 8. Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) - Looduslikud häiringud (torm, tulekahju)
tingimustel leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul. ● Üldjuhul kannatab segamets vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule- ja lumekahjustused, temperatuurikõikumised, putukkahjurid, seenhaigused, tulekahjud). ● Segametsas on elustik mitmekesisem ja liigirikkam, sest toitumis-, elupaiga ja varjetingimused on paremad. ● Segametsa kasvatamine on reeglina väiksema riskiga, seda nii metsakasvatuslikus kui majanduslikus mõttes. Otsustades ühe kindla puuliigi kasuks mingil kasvukohal, võib hiljem selguda, et antud liik ei sobi seal kasvatamiseks ning puistu kui selline võib hävida või osutub ta loodetust vähemproduktiivseks. Ka majanduslikus mõttes on puhtpuistu kasvatamine riskantsem, sest metsandus on väga pikaajaline tootmisharu.
lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul. Üldjuhul on segamets püsivam, kannatab vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule-ja lumekahjustuste, temperatuurikõikumiste, putukkahjurite, seenhaiguste, tulekahjude all). Segametsas (kuuse-lehtpuu) on puude laasumine parem. Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 8. Defineerige mõisted: puistu teine rinne ja puistu esimene rinne? Puistus eraldatakse II rinne, kui tema keskmine kõrgus on vahemikus 25...75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ning rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m. Seejuures peab mõlema rinde täiuseks jääma vähemalt 30%. Vastasel korral takseeritakse II rinne esimese rinde koostisosana. 9. Defineerige mõiste: alusmetsa rinne?
kunstlikuks) sobivate tingimuste loomiseks. haiguste käes (tuule-ja lumekahjustused, Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse temperatuurikõikumised, putukkahjurid, uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied. seenhaigused, tulekahjud ). * Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. * Segametsa kasvatamine on reeglina väiksema riskiga, seda nii metsakasvatuslikus, kui majanduslikus mõttes.
segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul; * Segamets võimaldab, eriti noores eas, kasvatada külmahella puuliiki teiste liikide turbe all; * Üldjuhul segamets kannatab vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule- ja lumekahjustused, temperatuurikõikumised, putukkahjurid, seenhaigused, tulekahjud ). * Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam, sest toitumis- ja varjetingimused on paremad; * Segametsa kasvatamine on reeglina väiksema riskiga, seda nii metsakasvatuslikus (1), kui majanduslikus (2) mõttes. (1) Kui otsustatakse ühe kindla puuliigi kasuks mingil kasvukohal, aga hiljem selgub, et antud liik ei sobi seal kasvatamiseks, võib puistu kui selline hävida või osutub ta loodetust vähemproduktiivseks. (2) Ka majanduslikus mõttes on puhtpuistu kasvatamine riskantsem, sest metsandus on väga pikaajaline tootmisharu
annaabi.ee 
