tõelist (alethes – varjulejäematut) usaldust. Aga sedagi tuleb teada saada, kuidas paistvail (ta dokounta) on vaja paistvaimalt (dokimos) olla kõige läbi kõigesse tunginud. (DK B 1) Tlk. Tõnu Luik. Niisiis piiritleb jumalanna kõigepealt teineteisest kaks vastandlikku poolust: alethes ja doxai. Viimane neist kreeka keele sõnadest on kasutatud mitmuses. Parmenides kõneleb inimeste (surelike) arvamustest, millele on vastandatud tõde (varjamatus), mille puhul ta kasutab ainsuse vorm – tõde on üks ja ühtne. Mõlemad sõnad mängivad kreeka filosoofilise mõtlemise ja mõistestiku kujunemises olulist rolli. Seetõttu on vajalik nende lähem iseloomustus. Doxa tuleneb verbist dokein, mis tähendab paistma. Algne tähendus – asi nii nagu see paistab. Kuid asi võib paista mitmeti – nii nagu ta on või ka nagu ta ei ole, kuigi paistab, et on. Inimese puhul näiteks kajastub see, kuidas keegi teistele paistab, tema renomees, imagos
poole. Pea kõikides stiilinäidetes on näha rõhuasetust taimemotiividele, kuigi tihti on need niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Joon oli alati dünaamiline ja voogav, muutudes kord laiemaks kord paksemaks, olles delikaatne või siis agressiivne. Vastavalt meeleolule võis olla see kurviline või virvendav. Olulisemaid juugendi tunnusjooni oli erootika. Seda võib näha nii erootiliste vormide ja kujutiste varjamatus kasutuses kui ka müütide ja religiooni sümboolikas. Juugendlik maal sarnaneb vitraaži või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide 3 temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris
muuseumis. Nende iseloomustavaks tegureiks on võimas ja suur vormikujundus, vaba ja laia pintslilöögiga maalimistehnika ning vabalt sädelevad ning värelevad värvid ehkki iga pildi loomisel on tarvitatud väga piiratud hulka toone. Esile kerkivaks on kollane ja pruun kõikvõimalikes varjundites. Maalija luigelauluks sai 1669. aastal valmistatud kompositsioon ,,Kadunud poja tagasitulek". See on vapustav varjamatus naturalismis, dramaatilisuses ja ilmekuses. Kunstnik on rõhutanud kõikeandestavat armastust kannatava ja alandatud inimese vastu- idee, mida Rembrandt on kaasas kandnud läbi elu, leiab siin kõrgeima, täiusliku väljenduse. Just sel maalil on võimalik näha Rembrandti maalimis tehnika kogu mitmekülgset oskustepagasit, mille ta pika loometee jooksul oli välja töötanud. Kurnatud ja haige, närudes kaltsudes , varanduse tuulde lasknud ja sõpradest hüljatud,
17 Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini, Esa Saarinen, lk 9 7 jumalad kõnelevad tarkade inimeste kaudu ja tarkade ning ilusate inimeste intuitsioonid sellest, kuidas inimesed peaksid elama, kuidas on loodud maailm, inimene ja ühiskond, on tõesed intuitsioonid. Filosoofi ja kirjaniku suu läbi väljendab end tõde, aletheia, varjamatus. Platoni intuitsiooniks oli, et inimeste hinged tulevad siinsesse maailma ideede maailmast (ületades Lethe jõe), millega unustavad, mida nad on kogenud ideede maailmas, ja kogevad siinpoolset maailma. Surnute hinged lähevad (üle Lethe) tagasi ja unustavad siinpoolse maailma kogemused. Siinpoolne maailm koosneb ideede maailma kaunite ideede kehvadest ja kahvatutest koopiatest. Pole kahju, kui hinged naasevad surma järel ideede maailma ja siinse maailma unustavad
,,Perekonna portreed". Neid iseloomustab suur ja võimas vormikujundus, laia ja vaba pintslilöögiga maalimistehnika ning vabalt sädelevad ja säravad värvid, kuigi iga pildi loomisel on tarvitatud väga piiratud hulka toone. Domineerivaks on kollane ja pruun kõikvõimalikes variantides. Rembrandti luigelauluks sai 1669. aastal valminud kompositsioon ,,Kadunud poja tagasitulek" (vt. LISAD). See on vapustav varjamatus naturalismis, dramaatilisuses ja ilmekuses. Kunstnik on väljendanud kõikeandestavat armastust kannatava ja alandatud inimese vastu idee, mida Rembrandt oli kandnud läbi elu, leiab siin kõrgeima, täiusliku väljenduse (Raud 2005: 74). 1668. aasta 10. veebruaril toimus üks õnnelikumaid sündmusi Rembrandti elus. Titus abiellus Magdalena van Looga, kes peagi rasestus. Rembrandti rõõm muutus aga sügavaks valuks kõigest paar kuud hiljem, kui Titus katku suri
loodusteadusi. Filosoofias uuskantiaanlus ja Kanti-eelse ontoloogia eitus. Luges Aristotelest. Peeti eksistentsialistiks. Ontoloogia olemisõpetus (kr sõna on `olev' ja logos) metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega ja olemisviisidega. 1927 "Olemine ja aeg" ("Sein und zeit") analüüsib inimese eksistentsi ja ta arusaamist olemisest; aeg pmn tähtsusega. Ütleb, et teadlased on rehkendavad mõtlejad, mitte küsivad, kes aletheia (a varjamatus, letheia loodusfüüsis, kreeklastel tõde) poole juhataksid. Heideggeril 3 seini: 1) Sein olemine 2) Bewusstsein teadvus 3) Dasein siin olemine, kohal olemine, INIMLIK OLEMINE. Teostas mõtlemises pöörde: ENNE - Descartes "Ergo cogito, ergo sum" (mõtlemise subjektiivsus, HEIDEGGER rõhutab mõtlemise kuulumist olemise sisse (see ei ole ainult millegi teadvustamine, vaid andumus väärikale olemisele). Mõtte nägemine = suunatuse tabamine
Esiteks kas mingite lillelaadsete olenditena, keda iseloomustavad õrn neitsilik ilu, voogavad rõivad, läbipaistvad loorid ja langetatud silmalaud. Või siis saatanlike naistena (femme fatale) õelad preestrinnad uimaste silmade, katmata rindade, võrgutavalt voogavate juustega, valmis võrgutama, hukutama, segaseks ajama ja hävitama neid, kes jäävad nende võlu kätte. Olulisemaid juugendi tunnusjooni oli erootika. Seda võib näha nii erootiliste vormide ja kujutiste varjamatus kasutuses kui ka müütide ja religiooni sümboolikas. Erilise tähelepanu all oli naise seksuaalsus, sest just sel ajal algas naiste sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline vabanemine. Naine muutus juugendi valitsevaks teemaks ja naise keha erootilist potentsiaali kasutati nii palju kui võimalik. Naine muutus sajandivahetuse hirmude ja rahutuse väljendamise vahendiks. Mõnda aega omandas erootika üldse modernsuse tähenduse. Osa juugendstiili elemente tuli tänu kasvavale natsionalismile
spordimängude maadluse võitja, kirjanik. (Nimi `Platon' tuleb kreeka sõnast `platüss' lai, ning tähendab laiaõlgset meest.) Ta põlvnes heal järjel vanematest. Ilus ja tark Platon arvas, nagu arvas enamus kaasaegseid, et jumalad kõnelevad tarkade inimeste kaudu ja tarkade ning ilusate inimeste intuitsioonid sellest, kuidas inimesed peaksid elama, kuidas on loodud maailm, inimene ja ühiskond, on tõesed intuitsioonid. Filosoofi ja kirjaniku suu läbi väljendab end tõde, aletheia, varjamatus. Platoni intuitsiooniks oli, et inimeste hinged tulevad siinsesse maailma ideede maailmast (ületades Lethe jõe), millega unustavad, mida nad on kogenud ideede maailmas, ja kogevad siinpoolset maailma. Surnute hinged lähevad (üle Lethe) tagasi ja unustavad siinpoolse maailma kogemused. (Kasutan kirjelduseks kujundeid, mis ei puugi olla ajaloolase vaatekohast tõesed, sest Lethe ei mängi Platonil
· Kunstiteose asisus tähendab seda, et tal puudub teenivus või abinõuks olemine, nagu see on omane tarbeasjale. Kunstiteos on endaküllane, mitte millekski sunnitud asi. Kui tarbeasja tähendus ehk lugu avaneb tema kasutusväärtuses. · Kunstiteose tähendus loodub / on teoksil temas eneses. H. Illustreerib seda van Goghi maali näitel saapad.. Kunstiteos näitab olevat olemise varjamatuses. (varjamatus tõde ehk tõesus) · Kunsti olemus on oleva tõe teosesse seadumine, olemas-oleva edasiandmine, mis ei tähenda seda, et kunst on tegelikkuse järeleaimamine, küll aga peab kunst olemasolevaga kooskõlas olema, sellelt mõõtu võtma. Mõte on selles, et kunstiteos loob, avab ühe maailma. Selle maailma all on mõistnud konkreetset aeg-ruumi, mingit igapäevast tähenduskooslust. Kunstiteos avab või loob selle maailma. Kunstiteos on
annaabi.ee 
