igapäevaelus oli nende ühiskond aga oma aja kohta silmatorkavalt avatud ja demokraatlik. Ühiskond Bondid vabad taluperemehed Odal taluvaldus Träälid orjad Ting kohalik rahvakoosolek Allting maakondade ühiskoosolek Konung hõimu või hõimuliidu pealik Svealased ja götalased hõimuliidud Rootsis Birka, Sigtuna, Hedeby suuremad kindlustatud asulad VanaVene riik VanaVene riigi teket seostatakse tavapäraselt idas tegutsenud viikingite , varjaagidega. VanaVene riik oli paljurahvuseline. Riik koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest , mida valitsesid Rjurikute suguvõsa liikmed. Muinasaegse Eesti 6.12. sajandit peetakse Eesti ajaloos muinasajaks. Tänapäeval arvatakse, et ühiskond oli siiski tunduvalt keerulisem. Suure osa elanikkonnast moodustasid vabad maaharijad. Ühiskonna madalamal astmel olid orjad. Orjad olid oluline kaubaartikkel Eesti ala läbivatel kaubateedel.
36. VanaVene riik VanaVene riigi teket seostatakse tavapäraselt idas tegustenud viikingite/varjaagidega. VanaVene riik oli paljurahvuseline. Aastasadade jooksul sulandusid eri keeli kõnelevad rahvad ning hakkasid lõpuks kõik rääkima vene keelt. Kuigi osa VanaVene riigi elanikke ning ka valitsejaid olid juba varem ristitud, võttis suursürst Vladimir Püha Bütsantsi vaheldusel ristiusu ametlikult vastu 988. aastal
Nad levitasid oma kombeid ja oskusi. Euroopasse jõudsid Araabia kaudu paljud esemed, mängud, numbrimärgid jne, samuti on palju sõnu võetud üle just araabia keelest. BÜTSANTS Oma hiilgeajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas. See tekkis keiser kui Constantinus Suur tõi pealinna üle Konstantinoopoli, kui impeerium jagati kaheks ja keiser Justinianus suutis Ida-Rooma muistse hiilguse taastada ja kultuuri säilitada. VANA-VENE RIIK Vana-Vene riigi teket seostatakse varjaagidega, legendi kohaselt panid riigile aluse kolm venda. Esimene teadaolev vürst valitses küll väikest ala, kuid tema järglased vallutasid palju maid. Vana-Vene riik oli paljurahvuseline, kuid ajapikku sulasid kultuurid ja keeled üheks. Muhamed - moslemite prohvet, islami rajaja Justinianus - Rooma keiser, Bütsantsi riigi rajaja Araablased vallutasid maid eelkõige usu levitamiseks, nad tahtsid ka rohkem ja viljakamat maad. 630 moslemid vallutasid Meka ja muutsid Kaaba Allahi pühamuks
(vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988
(vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988
all bütsantslastest jagu saanud. Kuigi Innocentius III oli neid rünnaku eest veel kord hoiatanud, vaikisid vaimulikud paavsti kirja maha. Ristisõdijad valmistusid ründama maalt ning veneetslased merelt. Aleksiose sõjavägi ning varjaagidest ihukaitsevägi jäid linna võitlema, Aleksios ise aga põgenes öösel. Lõpuks õnnestus ristisõdilastel lüüa müüridesse augud kust rüütlid aegamööda said sisse roomata. Veneetslastel õnnestus müürid mere poolt ületada, kuigi varjaagidega tuli pidada väga verist võitlust. Ristisõdijad vallutasid loodes asetseva Blachernae linnaosa, mida nad kasutasid baasina ülejäänud linna ründamisel. Püüdes end tuleseinaga kaitsta, põletasid nad lõpuks maha suurema osa linnast kui esimesel korral. Lõpuks osutusid ristisõdijad võitjateks ning linnaelanikud tervitasid neid (vähemalt lääne inimeste silmis) kummalisel kombel mitte kui vallutajaid, vaid kui usurpaatoreid. Ristisõdijad ei
V: Jumalatele toodi ohvreid,usuti et lahingus langenud sõdalased lähevad püha paikka Valhallasse. Loomulikult surnuna läksid surnuteriiki,kus valitses nälg ja kurbus. Odin-inimeste isa, sõdalaste, kaupmeeste kaitsja.Valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Thor-piksejumal. Kuidas lahendas Prantsuse kuningas probleemi ründavate normannidega? V:Prantsuse kuningas andis normannidele lääniks poolsaare Põhja- Prantsusmaal.Nirmannid rajasid sinna enda kuningriigi-Normandia. Kuidas on varjaagidega seotud Vana-Vene riigi ajalugu? V:Mitmed varjaagid olid Kiievi ja Novgorodi vürstid. Kaugemad punktid, kuhu skandinaavlased jõudsid? V: Island,Gröönimaa lõunarannik,Põhja-Ameerika rannik Miks peetakse Ameerika avastajaks Columbust mitte Leif Erikssoni? V: Sest Columbus kirjutas Ameerikast raamatu. VIIKING-Taani, Norra, Rootsi sõdalane u.8-11 saj. Kuidas nim. Oma kuningriiki bütsantslased ise? Kuidas lääneeurooplased? miKs? V:Lääneeurooplased-........................................
Ohtlikuks muutusid eriti Saare- ja Kuramaa meresõitjad Skandinaavias tekkinud riigikestele 11. ja 12. sajandil, mida vahest romantiliselt nimetataksegi Eesti (resp. Läti) viikingiajaks. Selgeimat tunnistust läbi Eesti voolanud rikkustest annavad maapõue peidetud hõbeaarded, mille rohkuse poolest suudab Eestiga Läänemere ümbruses võistelda üksnes Gotlandi saar. Ka kogu siinne arheoloogiline leiumaterjal osutab väga tihedatele sidemetele nii Rootsi viikingite kui ka Venemaa varjaagidega. Muistsetest eestlastest kui viikingite maailma täieõiguslikest liikmetest annavad tunnistust rohked kalmeleiud. Mõistagi maeti koos ehete ja relvadega vaid ühiskonna rikkamaid liikmeid, piirkondade ja külade vanemaid ning nende perekondi. Relvad ja ehted, mis koos surnuga põletati, olid mõnikord Skandinaavia päritolu või sealsete eeskujude järgi kohapeal valmistatud. Eriti internatsionaalsed on olnud relvad, mis on ka mõistetav, kuna sõjas oli vaja püsida naabritega
hoogsalt alates 8.9. sajandist. Leitud on näiteks Araabia münte dirhame. Sellesse ajajärku jäävad üleeuroopalised viikingiretked, mis ulatusid Lõuna-Euroopast Põhja-Euroopani. Üks osa varjaagide (nii kutsuti neid tänapäeva Venemaa aladel) retkedest kulges Rootsist läbi Läänemere Venemaa jõgedeni. Risto Sulu Siinsed Läänemere asukad kauplesid kui ka võitlesid varjaagidega idateede rikkuse nimel. Muistse kaubanduse ja võimu sümboliks olid jõed ja eriti jõe suudmed. Jõed olid kiiremaiks ja ohutumaiks kaubandusteeks. Kes kontrollis jõge või rannikut, kontrollis ka kaubandust. Sinna rajati kindlustatud tugipunkte ehk linnuseid, mis olid piirkonna võimukeskuseks. Nendest tugipunktidest arenesid hilisemad kindlustatud asulad. Kaubandus ja maaomand kogunesid sageli teatud perekondade kätte, kellest said siinsetel aladel priviligeeritud ühiskonnakiht, nn
Eliel Saarinen. Kasutati eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja maakirikuid. Ehitati kiviplokkidest massiivseid hooneid, nurgeline ornament koos põimitud taimemotiividega. Pakuti välja suur-tallinna idee. Akseli Gallen- Kallela illustreeris kalevala. Rahvusromantismis võeti eeskuju põhjamaadest. Arhitektuuris soomest. Rühmitus ,,Mir Isskustra", eestvedajaks Nicolai Roerich, kes maalis rahvusromantikaga sarnaseid pilte, aga võttis teemad vana-vene ajaloost, eriti varjaagidega seonduv. Peale indiasse minekut, muutis sümbolism aasiapärasemaks. Edvard Munch kuulus rahvusvahelise sümbolismi liiki. Teosed olid väga juugendlikud. Teosed värvikirevad. Temaatika ängistav ja dramaatiline, meeleheitlik. Liikus oslo boheemlaste seltskonnas. Sattus hingelisse kriisi ja oli suletud vaimuhaiglasse. Raviti terveks, kuid looming jäi ekspressiivseks. Viimastel eluaastatel maalis rahulikke maastikumaale, mõte oli tervenenud
Võidukates sõdades vallutati uusi maid, nt Itaalia, Aafrika põhjarannik jms. Kaubandus tõi sisse tohutuid kasumeid (orjade, siidi, sameti, klaasi, relvade jms arvelt). Koostas Euroopa seadusandjatele aluseks 3-köitelise "Tsiviilõiguste kogumi" - kokku koondatud õigusaktid ja lisatud kommentaarid. - Tekib alaline vaenlane Bulgaaria riik 6. saj teisel poolel. Araablased hakkavad ründama 7.-11. saj (piirasid edutult ka Konstantinoopolit). Viikingite pealetung koos varjaagidega. Peamisteks vaenlasteks muutuvad türklased alates 11. saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus. Ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054. Paavsti õhutusel vallutavad ristisõdijad Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. Majanduslik sõltuvus Lääne- Euroopast süvenes, territoorium oli kahanenud. Bütsantsi ahistasid bulgaarlased, türklased. Riiki lõhestasid ka sisevastuolud. Konstantinoopoli vallutavad türklased 15 saj. (keskaja lõpp).
Avaaride(türgi hõimude) rüüsteretkede mõjul liiguti Kesk-Euroopast Bütsantsi aladele Balkanil, mis hakkasid slaavistuma. I slaavi riik oli Bulgaaria, mis loodi 681a. Atiidid olid idaslaavlased.(venelased, valgevenelased, ukrainlased), asusid järg-järgult soomeugrilaste aladele elama. Alguses mingi jõgedeäärsetesse liiklussõlmedesse ja nende ümbrusesse. Liiguti Dnepri piirkondade kiievi aladele. Põhja pool kohtuti siis soomeugrilaste ja varjaagidega. Venelased kutsusid varjaagi pealiku Rjuriku omale vürstiks, kes saigi siis 862 aastal võimul eNovgorodi linnas.tema kaaskondlane oli Oleg, kes vallutas pärast Rjuriku surma 882 aastal kiievi ja pani aluse vana-vane riigile (kiievi venemaa) Selle elanikonna moodustasid slaavlased ja soome-ugri hõimud. Varjaagid hakkasid slaavistuma. Ka kolmas kiievi vürst kandis slaavi nime Svjatoslav. c) Kultuuride segunemine Kokku põrkasid barbarid ja kõrgkultuuriga Rooma traditsiooni kandjad
Külast lahkudes jäetakse vepsa keel maha. Kool, kirjasõna, massimeedia - kogu laiem ühiskond on venekeelne ning vepsa keelega pole seal midagi peale hakata. Ajalugu Vepslaste esmamainija on ilmselt 6. sajandi idagooti ajaloolane Jordanis, kes kirjutas muuseas rahvast nimega Vas või Vasina. Vene kroonikais esinevad vepslased (ves´) alates 9. sajandist. Vepslaste asuala ulatus tollal ilmselt Laadoga kagurannikult Valgjärveni. Neil olid kaubasidemed varjaagidega (Staraja Ladoga, Beloozero) ning nad osalesid Kiievi Russi loomisel. Selles riigis pääses domineerima vanavene keel ning vepsa eliit ilmselt slaavistus. I ja II aastatuhande vahetusel liikusid vepslased põhja poole, üle Sviri (vepsa Süvar´) jõe. Saame põhja poole surudes segunesid vepslased karjalastega (tekkisid karjala keele aunuse ja lüüdi murre). Lõunas võis vepslaste asuala ulatuda Vesjegonskini tänase Tveri oblasti kirdenurgas. Pärast 13
annaabi.ee 
