Geneetiline muutlikkus Erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Generatiivne mutatsioon Hulkrakse organismi sugurakkudes tekkiv ja järgmistele põlvkondadele edasi kanduv mutatsioon. Genoommutatsioon Homoloogiliste kromosoomide arvu muutus. Indutseeritud mutatsioon Eksperimendi käigus esile kutsutud mutatsioon. Kaksikute meetod Viis uurida geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikuse vahekorda tunnuste varieerumises inimese juures. Kantserogeen Tegur, mis kutsub esile vähktõve tekke. Kombinatiivne muutlikkus Muutlikkus, mis seisneb vanemate geelialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks. Kromosoommutatsioon Kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutus. Modifikatsiooniline muutlikkus Keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Mutageen Mutatsioone tekitav tegur. Mutatsioon Muutused kromosoomide v geenide struktuuris.
üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on määratud selle isendi genotüübi poolt. Iga isendi tunnuste reaktsiooninorm tuleneb liigi geenifondist. Reastades mõõdetavad tunnused kasvavas või kahanevas järjekorras koos nende esinemissagedustega, saame variatsioonirea. Variatsioonikõver on variatsioonirea graafiline kujutis. Variatsioonirida ja -kõver iseloomustavad nii modifikatsioonilist kui ka geneetilist muutlikkust. Geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikkuse vahekorda tunnuste varieerumises uuritakse kaksikute meetodi abil. Ühemunakaksikud on geneetiliselt identsed ja nende omavahelised erinevused tulenevad keskkonnatingimustest ning on mittepärilikud. Erinevate kaksikutüüpide võrdlemine võimaldab eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust. Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus on vanemate erinevate geeni alleelide ümberkombineerumine
mitoosis ja meioosis. I katseloomi mõjutatakse erineva keemiaga, tekkesagedus sadu või tuhandeid kordi suurem. 4. Variatsioonirida ja kõver iseloomustavad nii pärilikku kui mittepärilikku muutlikkust. Mõõdetavad tunnused koos esinemissagedusega kasvamise või kahanemise järjekorda. 5. Kaksikute meetodi rakendamine inimese geneetikas uuritakse geneetilise ja modifikatsioonilise M vahekordi tunnuste varieerumises. 6. Pärilik kurtus avaldub kui lapse genotüüpi satuvad retsessiivsed alleelid, mis määravad päriliku haiguse avaldumise. Vanem ei pruugi olla haige, vb on ta haiguse kandja. 7. Kuidas mõjutab kombinatiivne muutlikkus pärilike haiguste teket kui vanem on haiguse kandja või haige siis avaldub lapsel haigus alati. 8. Vähkkasvaja teket mõjutavad tegurid põhjustavad geeniregulatsiooni häired
(Effektiivne intress- ettevõttele soodsam, nominaalne intress on maksimum millest rohke ei saa maksta ei suuda enam ära majandada, laen ei tasu ära) Mõistete tegevusvõimendus ja finantsvõimendus sisu : Tegevusvõimendus Tegevusvõimendus on seotud püsikuludega. Müügikäibe muutudes üks osa kuludest püsikulud jäävad samale tasemele ning seetõttu muutub kasum kiiremini kui müügikäive. Kasumi ennakmuutumist uuribki tegevusvõimendus. Kasumi varieerumises väljendub ettevõtte äririsk. Järelikult on tegevusvõimendus üheks äririski mõjutavaks teguriks. ( toota/teenida väiksema käibega suuremat kasumit) Finantsvõimendus- lisakapitali kaasamine, laenud, lisaraha.. Jätkusuutliku kasvumäära sisu Kui ettevõte on selle kasvumäära ületanud, peab ta kasvu jätkumiseks kaasama välist kapitali (lisa laen, suurenda omakapitali, lõpeta või vähenda dividendimakseid....)
vaid geene, millest kumbki on pärit eri vanemalt) paarist ainult üks kromosoom (seega on suguraku tuumas kokku n kro- mosoomi, mida nimetatakse haploidseks kromosoomistikuks ja mis moodustavad organismi genoomi). Diploidsetes rakku- des on kaks genoomi (2n), ühe annab Joonis 2b. DNA struktuur. sügoodi (viljastunud munaraku) moodus- tumisel isas- ja teise emasrakk. Kromosoomide arv varieerub ulatuslikult eri liikidel ja seda isegi ühe organismiderühma piires. Kromosoomiarvu varieerumises ei ole tendentsi olla suurem või väiksem evolutsiooniliselt arenenumatel liikidel, st. kromosoomide arv rakus ei ole seoses organismi keerukusega (vt. näiteid tabelist 1). Tabel 1. Diploidne kromosoomiarv erinevatel liikidel Liik 2n Liik 2n Loomad Taimed ja seened Joonis 3. Mehe kromosoomistik 22 autosoomide paari (kromosoomi, mis
siis nüüd on sama tähtsal kohal ka autor ja tema esitus, ilma milleta ei peeta rahvaluulet enam autentseks. (Suundumus mõista rahvaluulet selle toimimise kaudu, mitte tema väliste tunnuste kaudu.) "Asi" vs protsess Rahvaluule mõistet hakati 90ndatel käsitlema kui kujundiloomet, st rahvaluulest hakati rääkima pigem kui protsessist, mitte kui millestki muutumatust ,,asjast". Rahvaluule autorit tavaliselt ei teata ja see on pidevas varieerumises, kui keegi kunagi mingi algteksti lõi, siis kõige tähtsam oli tekst mitte autor ning ühel tekstil võib olla päris mitmeid variatsioone. Rahvaluule on protsess, mille käigus teksti kujundatakse. Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Varem käsitleti folkloori staatiliselt: st seda vaadeldi pigem kui midagi, mis ei arene edasi oma algsest kujust ja on ainult midagi, mis on osa minevikust. Tänapäevase dünaamilise käsituse kohaselt rahvaluule ei kao, muutuvad vaid rahvaluule
lennujaama tarnimiseks Luxenburgi. Luxemburgis kaubad toimetatakse ümberpakkimisse, selleks et neid saaks edasi transportida. Edasi transporditakse need aotoga lattu, mis asub Amsterdamis. Keskmine tellimuse tsükli tarneaeg on 12 päeva. On see hea või halb? Vastuseks on "see sõltub." Mõnede klientide jaoks võib see olla perfektne ajastus, teistele jälle liiga aeglane. Näite puhul on väha tähtis kliendi arvamus antud tellimuse tsükli aja varieerumises.. Näites võisid kaubad tegelikult ka 6 päevaga kohale jõuda ja pikimaks ajaks oleks olnud 22 päeva. See tähendab seda, et klient peab vähemalt 22 päevaga arvestama. Sellisel juhul juhtkond peab leidma vastuse, mida teha üle jäänud ajaga. Üks võimalus on lihtsalt pakkuda kliendile kiiremat teenust. Kuigi mõned kliendid ongi rahul 12 päevaga ja kauba varasem kätte saamine ei pruugi neid rõõmustada. Teine alternatiiv on säilitada
Müügikäive- (muutuvkulud+püsikulud) =0 ehk S-(VC+F)=0 S* müügikäibe kriitiline maht rahas F summaarsed püsikulud VC summaarsed muutuvkulud S müügikäive S* = F_____ 1-VC S 43. Tegevusvõimendus DOL* Tegevusvõimendus ehk kasumi elastsus müügikäibe suhtes on seotud püsikuludega. Müügikäibe muutudes jäävad püsikulud samale tasemele ja seetõttu muutub kasum kiiremini kui müügikäive. Tegevusvõimendus uurib kasumi ennakmuutumist. Kasumi varieerumises väljendub ettevõtte äririsk. Tegevusvõimendus (DOL)= kasumi juurdekasv( %) / müügikäibe juurdekasv(%) 44. Finantsvõimendus DFL* Finantsvõimendus tekib, kui ettevõte kasutab finantsallikatena ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele tavaliselt suurema riski. Seda nimetatakse finantsriskiks. 45. Võimenduste koosmõju (koguvõimendus) DCL* Koguvõimenduse mõjuulatus DCL näitab toodangu muutuse mõju aktsiate tulususele. DCL= DFL x DOL 46
3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumiseks. Siiski vaid osa varieerumisest viib keele muutumiseni. 5. SOTSIOLINGVISTIKA KEELETEADUSE HARUNA – debatt: kas peaks olema osa keeleteadusest? Labov arvas, et ei pea looma eraldi mõistet, vaid keeleteaduses võiks tunnistada sotsiaalse varieerumise olemasolu. Sotsiolingvistika eelkäijad olid antropoloogiline keeleteadus, etnoloogiline filoloogia ja keeleteaduslik etnoloogia, kuid tänaseks pole see ei sotsioloogia ega ka antropoloogia
NÄRVI- JA LIHASFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Ainete transport läbi membraanide. 1.1. Plasmamembraani ehitus. Põhikomponendid on lipiidid, valgud, süsivesikud ja vesi (15-23%). Biomembraanide üldehitus on sarnane, kuid teatud erinevused on tingitud erifunktsioonidest – erinevus seisneb peamiste ehituskomponentide (fosfolipiidid, valgud jne) hulga ja vahekorra varieerumises. Biomembraanide põhilipiidid on fosfolipiidid, mis moodustavad lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidides on üks rasvhappejääk küllastunud, teine küllastumata. Küllastumata ahel on kaksiksideme kohalt käändunud, mis on oluline, et fosfolipiidid ei paikneks liiga tihedalt teineteise kõrval (soodustab membraani plastilisust ja voolavust). Membraanis on küllastatud (tahkem) ja küllastamata (vedelam) rasvhappeid lipiidides võrdselt → nende vahekorra
kiiremini, kui pöördub /2-plaadi peatelg. Tulemuseks on /4-plaadile langeva kiire elektrivektor alati erineva nurga all. /4-plaadist väljuva kiire polarisatsiooni olek on määratud talle peale langeva valguse elektrivektori nurgaga /4-plaadi peatelje suhtes Faasimodulatsiooni aparatuur 34 Faasimodulatsiooni meetod põhineb kahe lähestikku asetsevat punkti x1 ja x 2 läbivate kiirte hajunud valguste intensiivsuste jaotuse varieerumises (joonis 7). Nende kahe punkti modulatsioonide käiguvahest saab leida pinge väärtuse. Faasimodulatsiooni idee. /2-plaadi pööramisest tekkinud modulatsiooni illustreerivad mööda telge kulgevad sinusoidid. Eeldusel, et vahekaugus nende kahe punkti vahel on piisavalt väike, siis pinge väärtus kummaski punktis on võrdne, eeldades, et 3 << 1 , saab arvutada peapinge 1 väärtuse:
• Tänapäeval eristatakse ajaloolise keeleteaduse sees tavaliselt ajaloolist fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat, mõnikord on ajaloolise keeleteaduse osaks dialektoloogia. Oluline on ajaloolise keeleteaduse seos (koha)nimeuurimisega. • Diakroonilise ja sünkroonilise keeleuurimise kõrval räägitakse tänapäeval nt seoses grammati(kali)satsiooniga ka pankroonilisest uurimisest (arenguloogiline protsess, mis avaldub nii diakroonilises muutumises kui ka sünkroonilises varieerumises). Grammatisatsioon Keeleüksuse muutumine leksikaalsemast grammatilisemaks. Nt eesti keeles – komitatiivi lõpp –ga < *kansak; tähenduse laienemine koosolemiselt instrumendile (bussiga) ja viisile (süvenemisega) – käsi-sõna grammatiseerumine abstraktsemaks kaassõnaks (minu käes, päikese käes) – artiklite (?) tekkimine kõnekeelde • Tänapäeval on ka neid, kes keelepuu teoorias kahtlevad. Eestis on seda suunda esindanud Ago Künnap.
annaabi.ee 
