Samal ajal suhtlevad eri kihtide inimesed tegelikult pidevalt omavahel, kasvõi kauplustes vms kohtades. See põhjendab, miks klassimarkerid on statistilised kvantitatiivsed, mitte teravate piiridega, kvalitatiivsed. Sotsiaalseid piire võib võrrelda territoriaalsete piiridega. Ka siin on olemas erinevad variaablid, mille puhul saame piiridest kõnelda. Need variantide piirid on analoogilised territoriaalsete isoglossidega. Samuti saab näha, et eri variaablite antud piirid ei lange täpselt ühte ja et osa variaableid annab teravama piiri, osa aga sujuvama piiri. Variaablite ühendamisel peaks olema võimalik leida sotsiaalmurrete piire, kohti, kus eri variaablid enam kokku langevad. Neid piire pole siiski tõmmatud. Miks? - klassi mõiste on osutunud üsna uduseks. Ta on palju udusem kui territoriaalne paiknemine; - on uuritud väga väheseid variaableid; - variaableid on uuritud eri kohtades. Teisisõnu: saame öelda, et kohas X on sotsiaalsed
ja kval. meetodid) ning lingvistiline analüüs. Kvantitatiivne analüüs uurib häälikute, sõnavormide ja sõnaühendite varieerumist. Põhiküsimused: kui palju? kui sageli? Labovlik sotsiolingvistika või paradigma. Adekvaatse tulemuse jaoks peab analüüsitavaid olema piisavalt. Keskendub keelelistele variaablitele – elemendid, millel on erinevad realisatsioonid. Kvant. analüüsi eesmärk on eri tekstide ja inimeste võrdlemine. Variaablite võimalike variantide vahel valides lülitavad keelekasutajad end mitmetasandilisse sotsiaalsesse ruumi. Ühe variaabli erinevad variandid esinevad samas tekstis. Miks erinevad? - Inimestel on erinev sotsiolingvistiline taust, iga indiviidi personaalsed keelelised kogemused mõjutavad. - Indiviidi paiknemine geograafilises ruumis ning sellega seotud dimensioonides: vanus, päritolu, sots. klass, haridustase, amet, elukutse, sugu
d) Eesti ja Poola maasikate võrdlus ning maasikakasvatus, e) jalgpalli MM-i tulemusi ennustavad loomad, f) Robin Williamsi surm ja tema näitlejakarjääri eredamad hetked. g) 6 2. TEOREETILINE TAUST Teises peatükis tutvustan analüüsitavaid variaableid, mille Jüri Muttika kõnepruugist leidsin. Tutvustan põgusalt ka minu valitud variaablite varasemaid uurimusi Eestis. Keel varieerub ja varieerumine on osaliselt reeglipärane (Keevallik 2001: 7) Variaabel on enamasti häälduslik keelejoon, mida inimesed erinevates olukordades ja kontekstides erineval määral kasutavad. Näiteks on prestiižsete sõnade hääldamine seotud inimese sotsiaalse klassi ja vanusega: mida jõukam ja ka noorem inimene, seda prestiižsemat sõnavara kasutab. (Ibid: 6) Keevalliku (Ibid: 7) sõnul on oluline etapp, mil keelejoon alles varieerub
Chomsky generativistlikule teooriale tegelema keelelise variatiivsusega Weinrich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda vaid 1 keelega. Koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. 23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika Labov • „The Social Motivation of A Sound Change“ - ühe saare elanike ja puhkajate sotsiaalne eristumine häälikulisel alusel. • „The Social Stratification of English in NYC“ – oluliste lingvistiliste variaablite eri tüüpi tekstides esinemise kvantitatiivne analüüs ja variaablusreeglid. Eristas sotsiaalsed grupid vanuse, soo ja sissetuleku järgi. Eristas stiile formaalsuse-informaalsuse skaala järgi (nt alguskonsonant sõnas there varieerub vastavalt sotsiaalsele klassile: kesklassil there, töölistel dere. •Prototüüpanalüüsi üks rajajatest •Suulise kõne analüüsi üks rajajatest, eriti narratiivi ülesehituse uurimises.
isik vestlusest välja. Reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang (vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg on sama). 22. William Labov ja mikrosotsiolingvistika 36. Mikrosotsiolingvistika. Labov Labov · ,,The Social Motivation of A Sound Change" - ühe saare elanike ja puhkajate sotsiaalne eristumine häälikulisel alusel. · ,,The Social Stratification of English in NYC" oluliste lingvistiliste variaablite eri tüüpi tekstides esinemise kvantitatiivne analüüs ja variaablusreeglid. Eristas sotsiaalsed grupid vanuse, soo ja sissetuleku järgi. Eristas stiile formaalsuse-informaalsuse skaala järgi (nt alguskonsonant sõnas there varieerub vastavalt sotsiaalsele klassile: kesklassil there, töölistel dere. · Prototüüpanalüüsi üks rajajatest · Suulise kõne analüüsi üks rajajatest, eriti narratiivi ülesehituse uurimises.
Komplemendi aktivatsioon: IgM ja IgG aktiveerivad seda protsessi. Seondumine toimub ainult siis, kui AK on seotud AG-ga. IgG antikeha koosneb neljast polüpeptiidist ehk ahelast. AK koosneb kahest identsest raskest ahelast ja kahest identsest kergest ahelast. Eksisteerib kahte tüüpi kergeid ahelaid (kappa/lambda) ja igal AK-l on ainult üks või teine tüüp. Rasked ahelad moodustavad domääne ja neid hoiavad koos disulfiidsidemed. Antikehade mitmekesisus on põhjustatud variaablite domäänide olemasolust. AK saab ensümaatiliselt lõhkuda kaheks funktsionaalseks fragmendiks: · Fab (antigen binding) fragment suur mitmekesisus võimaldab organismil tunda ja seostuda kõikide organismi sisenenud antigeenidega. (konstantne + variaabel domään, nii kerge kui raske oma) · Fc (constant) fragment määrab ära antikeha klassi/isotüüb (kaks rasket ahelat, kus on kaks või kolm kontsantset domääni) IgA-d on soolestikus jt
ühiskondlikud protsessid keele varieerumine mitmekeelne ühiskond Praktiline sotsiolingvistika: keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jmt. Meetodiks enamasti sotsiloogilised küsitlused keelega seotud teemadel (nt rahvaloendus) Kitsas tähenduses sotsiolingvistika (Labov jt) ehk kvantitatiivne sotsiolingvistika : keeleüksuse varieerumise kvantitatiivne / statistiline analüüs Kitsas tähenduses sotsiolingvistika - keeleliste variaablite detailne empiiriline uurimine, nt indlise keeles: fourth floor (r hääldamine või mittehääldamine) - eesti keeles näiteks nud/nd Keele varieerumine "Eesti murde ja kohanimed", Tallinn 2002, eesti murrete jaotus põhjaeesti (PE) ja lõunaeesti (LE) keeled PE LE Kõht kõtt Üks, kaks üts, kats Laps lats Küsimus küsümüs Linnad, õunad liina, ubina Linnas liinan Peab piat Keel ja identiteet
SEOTUD SUUREMALE “ KANDJALE”. Nt penitsilliin võib seonduda meie oma vere valgule(albuliinile) ja muutuda antigeeniks siis. Immuunoglobuliin domään 70-110 amiinohapet, võileiva taoline kahest kihist antiparallelsetest beeta ahelatest (7-9) struktuur, kus on väga konserveerunud disulfiid sild (2 tsüsteiini). Antikehades võime ristada konstantseid domääne aga aminoterminuses on piirkonnad mis vastutavad äratundmise eest, tegemist on variaablite domäänidega. On ka teisi valke kus võib leida immunoglobuliinide domääne (CD48helperitel) ja CD8(tsütotoksilistel)). Adhesioonimolekulid – ICAM. Siirdamisreaktsioonid on keerulised, sest MHCII klassi molekule kontrollitakse, kui esitlatakse võõra isendi omasid (võõras rakk), neid on väga palju variante inimestel. Klass I MHC – oma materjal ja klass II võõras. Koaalade polümorfsim on väike ilmselt pudelikaela läbi elanud.
TERMINID: William Labov - Ameerika keeleteadlane mikrosotsiolingvistika - keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele. William Labov • Weinreichi juhendatav • 1963 artikkel "The social motivation of a sound change" (põhines tema MA-tööl): ühe saare elanike ja puhkajate sotsiaalne eristumine häälikulisel alusel • 1966 väitekiri "The social stratification of English in New York City": oluliste lingvistiliste variaablite eri tüüpi tekstides esinemise kvantitatiivne analüüs ja variaablusreeglid. Eristas sotsiaalsed grupid vanuse, soo ja sissetuleku järgi ja stiilid formaalsuseinformaalsuse skaalal. • Üks konkreetne näide: alguskonsonant sõnades this ja there varieerub vastavalt sotsiaalsele klassile: keskklassil standardvariant, töölisklassil [d]. Lisaks on Labov tuntud kui • prototüüpanalüüsi üks alusepanijaid (katse kruuside ja tassidega)
annaabi.ee 
