konstruktsiooni osale mõjuvate jõudude projektsioonide summaga varda teljele. Märgireegel: Pikijõud on positiivne, kui välisjõud on suunatud lõikest eemale, seega on tõmbejõud. Põikjõu arvutamise tööreegel: Põikjõud on arvuliselt võrdne ühel pool vaadeldavat ristlõiget konstruktsiooni osale mõjuvate välisjõudude projektsioonide summaga varda teljega risti olevale teljele. Märgireegel: Põikjõud on positiivne, kui välisjõud püüab vardaosa pöörata päripäeva. Paindemomendi arvutamise tööreegel: Paindemoment on arvuliselt võrdne ühel pool vaadeldavat ristlõiget konstruktsiooni osale mõjuvate välisjõudude (toereaktsioonid, koondatud jõud ja momendid) poolt tekitatud momentide algebralise summaga ristlõike nulljoone suhtes. Märgireegel: Paindemoment on positiivne, kui selle rakendamisel tala muutub nõgusaks. Paindemomendi epüüri ehitamise reegel: Paindemomentide epüüri ehitatakse varda
Kui puurmasin on paigas ja ühendused teostatud, paigaldatakse masina puurpea külge ettenähtud vaiakomplekt. Vaiade süvitamise ajal liigub läbi vaiatoru tsemendivesilahu, mis pinnasega segunedes moodustab varraste ümber betoonkeha suurendades vaia kandevõimet külghõõrde arvel ja kaitseb seda korrosiooni eest. Vajaliku vaiapikkuse saavutamisel võetakse vaiakomplekt puurmasina küljes lahti ja lõigatakse maha üleliigne vardaosa, mida saab kasutada järgneval vaial. Süvitamise käigus täitub puurauk tsemendilahuga ja üleliigne tsemendilahu tuleb maapinnale, mis vastavalt võimalustele kas jäetakse kaeviku põhja tugevduseks või peale kivistumist kaevatakse välja. Kui puurauk ei täitu vaia süvitamise ajal tsemendilahuga pumbatakse puurimise lõppfaasis mikseriga tsemendilahu juurde kuni puuraugu täitumiseni. 4.Tööde lõpetamine
Isotroopne omadused ei sõltu suunast. Elastne - koormuse eemaldades kuju ja mõõtmed taastuvad. Hooke´i seadus: traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l, pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 1MPa= Pikijõud N, põikijõud Q, paindemoment M, väändemoment T. Põikijõud on pos, kui ta on suunatud lõikest eemale, tõmbejõud +, survejõud -. Põikijõud on pos, kui ta üritab vardaosa pöörata päripäeva. Paindemoment on pos, kui rakendamisel tala muutub nõgusaks -> +, -> - Saint-Venant printsiip: koormuse rakenduskohast piisavalt kaugel paiknevates lõigetes ei sõltu pinged koormuse rakendamise iseloomust. Elastsusmoodul(Hooke´i seadusest) iseloomustab materjali jäikust, võimet vastu panna deformatsioonidele. Pingedimensiooniga võrdetegur E: suurem E= väiksem moone (sama pinge puhul). Hooke´i nihkeseadus. Nihkeelastsusmoodul: pingedimensiooniga võrdetegur G.
Lahenduskäik: Lõige · kogu varda või mõne selle osa kaal (raskusjõud) [N] on arvutatav FG = AxL g , seosega: kus: xL -- vaadeldava ühtlase (A = const) vardaosa pikkus, [m]; Joonis 2.10 Priit Põdra, 2004 21 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL · paigutades lõike varda vabast otsast kaugusele lx, analüüsitakse lõikest allapoole jäävat osa:
mx = hp = 1kNm/m M = mx(l x) T T x x l-x l-x Tasakaalutingimus Lõikest paremale jääva vardaosa joonkoormuse ekvivalentne Mx = mx(l - x) T(x) = mx(l - x) = ph(l - x) üksikkoormus: · väändemomendi funktsioon Varda väändemomendi T epüür, [kNm] T (x ) = ph(l - x ) on lineaarne lõike mx = 1kNm/m
on varda kogumass. 60 K¨ asitleme keerulisemat juhtu, kui varras on mittehomogeenne, st aine on vardas jaotunud eba¨uhtlaselt. Sellisel juhul on aine tihedus varda erinevates punktides erinev. Valime x-i v¨ a¨artuse l~ oigult [0, l]. T¨ ahistame osal~ oigu [0, x] kohal paikneva vardaosa massi m(x)-ga. Siis on osal~oigu [x, x + x] kohal oleva vardaosa l mass m = m(x + x) - m(x). Jagades vardaosa l massi tema pikkusega saame aine keskmise joontiheduse vardaosal l: m m(x + x) - m(x) l = = . x x Aine joontiheduse all punktis x m~ oeldakse selle punkti u ¨mbruses paikneva v¨
on varda kogumass. 60 K¨ asitleme keerulisemat juhtu, kui varras on mittehomogeenne, st aine on vardas jaotunud eba¨uhtlaselt. Sellisel juhul on aine tihedus varda erinevates punktides erinev. Valime x-i v¨ a¨artuse l~ oigult [0, l]. T¨ ahistame osal~ oigu [0, x] kohal paikneva vardaosa massi m(x)-ga. Siis on osal~oigu [x, x + x] kohal oleva vardaosa l mass m = m(x + x) - m(x). Jagades vardaosa l massi tema pikkusega saame aine keskmise joontiheduse vardaosal l: m m(x + x) - m(x) l = = . x x Aine joontiheduse all punktis x m~ oeldakse selle punkti u ¨ mbruses paikneva v¨
y Normaaljõud varda ristlõikes on võrdne ühel pool seda lõiget mõjuvate pikijõudude (piki varda telge mõjuvate jõudude) algebralise summaga. Ristlõikest eemale mõjuv jõud loetakse positiivseks ja ristlõike poole mõjuvat jõudu negatiivseks. Põikjõud varda ristlõikes võrdub ühel pool seda lõiget telje ristsihis rakendatud välisjõudude algebralise summaga. Positiivseks loetakse põikjõudu, mis püüab pöörata vaadeldavat vardaosa päripäeva. 37 Paindemoment varda ristlõikes võrdub kõigi ühel pool ristlõiget mõjuvate koormuste poolt varda telgtasandis tekitatavate momentide algebralise summaga. Moment on positiivne, kui vaadeldavale osale mõjuv koormus deformeerib varrast nii, et kumerus on all. Väändemoment varda ristlõikes võrdub kõigi ühel pool ristlõiget mõjuvate
Toome siin näiteid ka jaotatud jõu kohta. Jaotatud jõudu nimetatakse ka jaotatud koormuseks. A) Ühtlaselt jaotatud jõud. q A B D Joonis 1.2 Joonisel 1.2 toodud varda AB osale DB on rakendatud jaotatud jõud, mis mõjub vardaosa DB igale punktile. Antud juhul on tegemist ühtlaselt jaotatud jõuga, sest vektorite alguspunkte ühendav sirge on paralleelne vardaga AB. Jaotatud jõudu iseloomustatakse intensiivsusega, mille N dimensioon on , s.t. Njuutonit meetri kohta. Jaotatud jõud tähistatakse väikese tähega, m tavaliselt kas q või p, joonisel 1.2 on see q. On selge, et ühtlaselt jaotatud jõu korral on intensiivsus konstantne
poole jäävate välisjõudude projektsioonide algebralise summaga raami ristlõikepinnale; normaaljõud võrdub kõigi lõikest ühele poole jäävate välisjõudude projektsioonide algebralise summaga raami ristlõikepinna normaalile. Normaal- ja põikjõule antakse märk. Kui raami varras on tõmmatud, loetakse normaaljõud positiivseks; kui surutud negatiivseks. Põikjõud loetakse positiivseks, kui ta püüab vaadeldava vardaosa tema teise otsa suhtes pöörata päripäeva. Q-epüüri koostamisel kantakse positiivsed väärtused teljest üles ja vasakule. Paindemomendile tavaliselt märki ei omistata. M-epüüri koostamisel kantakse paindejõudude väärtused varda tõmmatud kiudude poole. 1.10. Paigutiste arvutamine Mohri meetodil epüüride integreerimise võttega. Ülesanne: Leida koormatud lihttala paigutis etteantud punktis.
annaabi.ee 
