Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa...
mida tõestab ka siis levima hakanud tõdemus heliotsentrilisse maailmasüsteemist. Kuna inimeste ellusuhtumine ja vaated muutusid varauusaja jooksul väga tugevasti, siis tõi see endaga kaasa ka suuri muutusi, mis olid väga kasulikud ja on mõjutanud ja mõjutavad siiani ka elu 21.sajandil. Kiriku piiratusest vabanemine ja humanismi areng andsid inimestele võimaluse edasi liikuda ja näha maailma erinevaid võimalusi ning seda ise muuta. Tänu varauusajale ja kogu eelnevale ajaloole on kujunenud välja tänane maailm.
-autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine areng -objektivism (antiik-ja keskaeg)->subjektivism (varauusaeg ja uusaeg) Charles Taylor:arusaamas kõlbelisest käitumisest pööre sissepoole -Loomuõigus kui moraaliteooria alus. Areng:Jumala loodud maailmakord->inimese loomus (skeptiline/optimistlik inimesepilt) Mis on hea elu?Antiigi nägemus -Antiik:Objektivistlik hea elu (eudaimonia)definitsioon
Varakeskajal (u 475-1000) toimus germaanlaste riigid. Kujunes välja uus võimukorraldus feodaalkord. Kõrgkeskajal (u 1000-1300) taastub Lääne-Euroopas linnaelu ning algab uuesti rahvaarvu kasvamine. Areneb põllumajandus, kaubandus ning käsitöö. Arenesid ülikoolid, gildid ja tsunftid. Seni segadustes virelenud Lääne-Euroopa muutub oluliselt tugevamaks ja võimsamaks. Hiliskeskajal (u 1300-1500) tekkisid eeldused varauusajale üleminekuks hakati üha enam kasutama püssirohtu, arenesid tugeva keskvõimuga riigid, arenes majandus ja toimus kiire linnade areng.Lääne- Euroopas linnade, käsitöö ja kaubanduse allakäik. 2. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal. (ptk 11) Lõuna-Euroopa linnu laastasid piraadid; hüljati paljud avalikud hooned; teed lagunesid; veevärk oli hooletu; Rooma linna foorumil karjatati loomi; rahvaarv vähenes 3
1.Millal algas ja lõppes uusaeg? Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453. aastal. Uusaja lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Marksistlikus ajalookirjutuses peetakse selleks Vene Oktoobrirevolutsiooni (1917). 2.Nimeta varauusajale iseloomulikke jooni. Varauusaega iseloomustas erinevates maailma piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil kristliku teokraatia, feodalismi ja pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon, katastroofiline Kolmekümneaastane sõda, kaubandusrevolutsioon, Euroopa kolonisatsioon Ameerikas ja piraatluse kuldajastu. 3.Iseloomusta peamiste Euroopa riikide arengut varauusajal.
(viimne kohtupäev) ja imede kujutamist. Õitses ka miniatuurmaal e. raamatumaal. Bayeuxi vaip. GOOTI KUNST (12. II pool 15. saj) Erinevates maades erineva kestusega. Nimi gooti oli algselt mõeldud halvustavas tähenduses. Renessansi ajal oldi väga vaimustatud enda ajast ja kõike eelnevasse suhtuti põlgusega, kuna see oli toores ja barbaarne. Samas osad kunstiajaloolased väidavad, et gooti stiil on Euroopa kunsti lagi. Ajastu iseloomustus: algas keskajaga, kuid lõpus üleminek varauusajale. Religioon oli ikkagi ühendav, kuid ilmusid ka kiriku kritiseerijad. Oli linnakultuuri õitseajajärk, kuid killustatus jäi. Saja aastane sõda (1337-1453). 1453 tungisid türklased Euroopasse. Lõppesid ristisõjad 1270. Suur katku epideemia, ägedaim 1348-1349. Alustati raharendi kasutusele võttu ja see kiirendas majanduse arengut. Ristisõdadest toodi kaasa idamaade luksuslik eluviis 1445 trükikunst. Hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid. Arhitektuur:
Soomes oli veel 1860ndatel, Venemaal 1891-92. Näljahädele aitasid lõpu teha nt kommunitaktsiooni edendamine, raudteede tulek, toitu saadi tuua kaugematest maaosadest ja riikitest, laevanduse areng ja rahvusvahelised turud kaubanduses. Samuti olid finantsreservid- magasite süsteem, riigid ja kogukonnad kogusid vilja tagavaris. Maaparandus, tõrjevahendid, sordiaretus, väetised, saadi võtta kasutusele vesiseid alasid ja muidu kasutuskõlmatuid alasid. Samuti kadus varauusajale omane külm kliima, Väike Jääaeg. Uued saavutused põllumajanduses ja kartul. teravilja kõrval tegi võidukäigu kartul. Kartul ja vili ei ikaldunud kunagi samal aastal. Lisaks sellel on kartu väga vähenõudlik. Iiri suur näljahäda 1846-1849. Iirimaa toetus täielikult kartulile. 1846 oli kartulil lehemädanik(seenhaigus), mis hävitas kogu saagi. Puhkes suur nälg, elanikkond vähenes 2 korda 19.saj jooksul. 1846-49 suri 8milj 1milj nälga, ülejäänud põgenesid.
Kui kirik käsitles enne abiellumist eostatud, kuid pärast abiellumist sündinud last seaduslikuna ning abielus sündinuna, siis linnades tõi see kaasa gildist väljaheitmise. Keelatud seksuaalpraktikad: Prostitutsioon, abielurikkumine, verepilastus, enesepilastus, loomapilastus, anaal ja oraalvahekorrad, homoseksuaalsus. Seksuaalsete tabude kasv: Varauusajale oli iseloomulik seksuaalsete tabude lisandumine. Kui veel 16. sajandil kõneldi kõigest seksuaalsusega vabalt, siis 18. sajandil oli tegemist juba tabuteemaga. See ei tähendanud, et 16. sajandil oleksid seksuaalsuhted oluliselt vabamad olnud, sest ühiskonna kontroll eraelu üle oli väga tugev. 18. saj keskpaigas tüüpiline keha häbenemine, keelati segasaunad. Nt.
Töönduses püsis edasi tsunftikorraldus. Suurkaupmehed sekkusid ka tootmisesse, varustades linna või küla käsitöömeistreid toorainega ning ostes ettemääratud hindadega nende toodangut. Paljud käsitöölised muutusid seeläbi iseseisvatest väiketootjatest palgatöölisteks. Suurettevõtjate vahendustegevus suurendas töönduse seotust üleeuroopalise turuga ning oli eelduseks varauusaja lõpul alanud industrialiseerimisele. Kõrvuti tsunftitootmisega olid just varauusajale iseloomulikud manufaktuurid, mida rajati nii riigi kui eraettevõttel. Ebaprofessionaalne tööjõud, algeline tööjaotus ning riiklikud privileegid, mis nõrgendasid seotust turuga, ei lubanud manufaktuurides saavutada tsunftitootmisega võrreldavat kvaliteeti ning viisid varauusaja lõpuks manufaktuuritöönduse allakäigule. Varauusaja töönduses kasutati edasi traditsioonilisi energiaallikaid. 16. saj. võeti kasutusele pealtvoolu vesiratas, mille raadiust suurendati kuni kuue meetrini
annaabi.ee 
