Koalitsioon (0)

Koalitsioon- mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. Kapitulatsioon- alistumine, allaandmine, alistumisleping Rüütelkond- mingi piirkonna aadlike seisuslik ühendus oma õiguste kaitseks Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Balti erakord- Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja ja Vene riigi koosseisus. Pärustalupoeg- pärisorine talupoeg Kodukariõigus- mõisniku õigus karistada pärustalupoegi ihunuhtlusega Kroonumõis- riigile kuuluv mõis Bürgermeister- linnapea Tsunfikord- põhimõte, mille järgi võisid kindlat käsitööala viljeleda vaid selle tsunfi liikmed 
ning meistrite arv oli rangelt piiratud. Pastor- hindekarjane, luteri koguduse vaimulik Pastoraat- kirikuõpetaja eluase, kirikumõis Köster- kirikuõpetaja abiline Katekismus- lühike usuõpetuse käsiraamat Vennastekogudused- 18. saj Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustab 
patust pöördumise rõhutamine, tundeline vagadus ja vaimulik lihtsus.  1. Kirjelda jõuvahekordade muutmist Läänemere piirkonnas 16 sajandil.  Algab liivisõda ja liivimaa ordu variseb kokku venemaa rünnakute all.  Kohalikud võimud 
andsid end kas poola, rootsi või taani kaitse alla. Sõdade käigus jagati maid korduvalt ümber. 
Põhjaeestis oli rootsi aeg ja vene aeg. Lõuna eestis oli poola aeg ja saaremaal taani aeg. 1600
aastal jagati eesti kolme riigi vahel. Eestimaa provints kuulus rootsile ja liivimaa provints 
kuulus poolale. Saaremaa kuulus taanile.  2. Millised olid Liivi sõja tagajärjed Eestile? Tagajärjed oli sellised ,et eesti pühiti nii puhtaks ,et  paljudes kohtadesse ei jäänud ei loomi 
ega inimesi. Eestalse rahvaarv kõikus tugevalt, samuti olid  ka näljahädad mis võtsid 
inimestel elu. 3.Miks kujunes Põhja euroopas rootsine vastane koalitsioioon? Kes sinna kuulusid.  Sest teised naaberriigi polnud kaotusega leppinud ja nad ootasid hetke revanšiks ja ühekaupa
tegutsedes olid nad rootsist nõrgemad ,ent  ühiselt tegutsedes kujutasid rootsile suurt ohtu, 
seepärast tekkiks koalitsioon. Koalitsiooni sõlmisid Venemaa, Taani, Saksimaa, ja poola 4. Mis lahing tõi põhjasõtta pöörde? Kus see lahing toimus? Poltaava lahing tõi põhjasõtta 
pöörde. Lahing toimus Ukrainas poltava linna lähedal. 5. Kuidas mõjutas Põhjasõda Eesti saatust? Põhjasõda mõjutasud niimoodi ,et Eestis valitses täielikult venemaa võim aastani 1918


1.Miks säilitasid aadlikud võimuvahetudes enamasti oma valitseva seisundi? Uus võim vajas kohalike valitsevate kihtide toetust. Seetõttu pakuti neile truuduse eest 
seniste õiguste ja positiooni säilimist. 2.Miks ühinesid aadlikud rüütelkondadesse? Aadlikud said aru,et kui nad ei tee ühise organi siis rootsi võim kehtestab lihtsalt uusi seadusi 
neid küsitamatta, sellepärast tegid nad rüütelkonna  3.Võrdle aadlike olukorda Poola, Rootsi, Taabi ja vene võimu all. Poola andis lahkeid lubadusi aga üsna pea nad unustati ära. Taani oli aga ettevaatlikum 
lubadusi andeis kuid nad täitsid nad alati ära. Kõige suuremad privileegid oli Eestimaa aadlil 
rootsi võimu all. Vene aadlil taastati kõik endised privileegid mis olid rootsi riigi ajal. 4.Mis oli mõisate reduktsiooni eesmärk? Ees märk oli saada rohkem tulu, kuna rootsi riik läänistas suureosa aladest ära ja seepärast 
said nad vähe raha. Reduktsiooniga võttis riigi tagasi läänistatud alad. 5.Kas balti erikord tõi eestile pigem head või halba? Põhjenda oma arvamust. Eestalstele oli see pigem hea, sest siin jäid nende seadused ja kombed jne. 1.Iseloomusta eesti rahvastikku arengut 17-18saj Eesti rahvastik kõikus tugevalt, Algul Rootsi poola sõja pärast ja teiste sõjade pärast. Pärast 
kui sõjad lõppesid tõusis kiiresti rahvaarv see sai juhtuda ainult sisserände pärast. 2.Mille poolest erines pärisorise talupoja elu vabatalupoja omast? Mis eristas pärisorja 
antiikaja orjast? Pärisorine talupoeg oli mõisniku omand, ka nende lapsed sündisid orjadena, sunnimaisus, 
müüakinkida. Vaba talupoeg võis teha kõike seda mida ei võinud teha pärisori. Antiikaaja ori 
võis omada vallasvara 3.Miks soovisid rootsi kuningad eesti ja liivimaa talupoegi pärisorjusest vabastada? Nad tahtsid seda kuna Rootsis oli talupojad vaba ja osalesid  riigiasjade otsustamisel. 4.Võrdle pärus ja kroonutalupoegade õiguslikku seisundit rootsi aja lõpul. Kroonutalupoegadel oli parem seisund kuna nendel olid määratud kindlaks koormiste ülempiir
aga pärustalupoegadel polnud. 5.Miks talupoegade olukord 18. saj halvenes? Sest kui eestise tuli vene võim mis mõisnikle anti redutseeritud mõisad ja seetõttu kadusid 
kroonutalupojad.  Talurahva teotöökohstust suurendati veel.


1.Võrdle eesti linnade olukorda keskajal ja varauusajal. Rootsi ajal sai  eesti ala suuruselt teiseks linnaks narva. Kuna narvalased müüsid edasi kaupu.
Niimoodi teenisid nad väga palju neil tekkis barokses stiilis kivist linn. Keskajal oli teine linn 
tartu aga nüüd jäi ta olulistest kaubateedest kõrvale ning oli saanud sõdades kõvasti 
kannatada. Kuna pärnuga oli lihtsam sidet pidada muutus pärnu tartust populaarsemaks. 
Keskajal oli tunduvalt vähem linni kui uusajal. Uued linnad paldiski ja võru. 2.Miks eestlased linnas võimu juurde ei pääsenud? Sest neid elas väga vähe linnades ja nad kuulusid madalamatesse kihtidesse. 3.Iseloomusta linnade suhteid riigi keskvõimu ja aadlikega. Millistes küsimustes nende huvid 
ühtisid ja millistes põrkusid? Suhted olid kodanlastel aadlikega halb. Aadel takistas kodanlaste pääsu riigiametisesse ning 
hoidis sõjaväelisi ameteid enda käes. Aadlikud proovisid läbi hiilida kaubandusmonopolist. 
Kodanlaste ja riigivõimu huvid põrkusid ja nad piirasid aadlikel vilja müümise. Linnade ja 
riigivõimu suhted läksid tervaks Gustav II Adolfi ajal. 4. Miks oli tsunftikord käsitöölistele kasulik, ostjatele aga kahjulik? Ostjale oli kahjulik sellepärast kuna meistrite arv oli piiratud ja hind oli kõrgeltasel. Käsitöölisel
oli see hea sest nende tooted maksid palju. 5.Millised olid Eesti esimesed tööstusettevõtted? Tallinna pabermanufaktuur, Hiiumaa klaasimanifaktuur, Räpina pabervabrik ja põltsamaa 
peegli ja portselanivabrik. 1.Iseloomuta luteri kiriku rolli rootsi suurriigis. Millised ülesanded olid kirikul vaimulikel Riiki ühendas tervikuks luteri usk ehk kirik. Vaimulikud pidid palvetama ja manitsema ,et 
inimesed pattu ei teeks, ristima inimesi, leeritatud, laulatatud ning maha maetud samuti ka 
uute seadusi ja uudiste teavitamine. 2. miks oli eesti talupoegadel algul raske luterlikku õpetust mõista ja seda järgida. Sest pastorid ei osanud kohaliku keelt, mistõttu nad ei saanud aru. Mõnedes kohtades 
polnudki pastorid. Liivimaal oli veel raskem seal oli juurdunud katoliiklus 3. Mida tegi rootsi riik kiriku olukorra parandamiseks Aadlilt nõuti kirkute rahalist toetamist. Hakati kontrollima  pastorite ametioskus. Kehtestati 
kirkuseadus, selle seaduse järgi hakkas riigivõim pastoreid ametisse võtma. Hakati pidama 
kirkuraamatuid 4.Mille pooles  erines vennastekoguduste liikumine ametlikust kirikust Herhuutlased rõhutasid kõigi kristlase vendlust, tõeliselt vagasid eluviise. 5.miks toetasid rootsi võimud talurahvakoolide loomist Sest Forselius viis enda kaks andekamat õpilast rootsi kuninga juurde, kuningas  oli nii 
vaimustunud et andis käsu 6.miks oli tartu ülikooli asutamine eestile kasulik See oli kasulik sellepärast ,et siia tekkis esimene ülikool, kuna teine rootsi riigi ülikool asus 
rootsis. Aga eestlastele polnud tegelikult see nii tähtis sest eestlased ei saanud seal ikka käia