● Lavamuusika – operett ja klassikaline ballett ● Ajastu põhižanr oli ooper Muusikalised väljendusvahendid ● Rütmika - muutus vaheldusrikkamaks (trioolid ja punkteeritud rütmid) ● Tempod – suured äärmused, palju agoogikat ● Harmoonia – pingestatud ja kirevamad kooskõlad ● Dünaamika – nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise Romantismiajastu muusika periodiseering : 1. Vararomantism (1815-1830) 2. Kõrgromantism (1830-1890) 3. Hilisromantism (1890-1925) Vararomantism (1815-1830) ● Olulisim žanr oli ooper, kirjutati muinasjutulisi, fantastilisolustikulisi (Carl Maria von Weberi „Nõidkütt“), koomilisi (Gioacchino Rossini „Sevilla habemeajaja“) ja rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid oopereid ● Franz Schuberti (Austra helilooja, romantiline kammerlaul) looming Kõrgromantism (1830-1890)
Kasutusele võeti uusi pille: inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, konstrueeriti tuuba, ning loodi saksofon. Kammermuusika lemmikpill oli klaver. 6) Ajastu tähtsaim pill? Klaver?? 7) Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. 8) Nimeta romantismi perioodid. - vararomantism 1815- 1830 - kõrgromantism 1830- 1890 - hilisromantism 1890- 1925 9) Mida tähendab metropoliseeritud, millised olid tähtsad metropolid? 10) Võrdle Verdi ja Wagneri ooperit. Erinevused, milles seisis Wagneri ooperireform? Verdi- Itaalia. Verdi ooperites joonistuvad välja nüansid meloodialiinis, mitte orkestratsiooniarengus, nagu Wagneril. Wagner- Saksamaa. Ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad,
klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. · Tekkisid vokaal ja instrumentaaltsükkel. · Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. 3 Romantismi muusika võib jagada kolme perioodi I. 18101830 vararomantism Beethoveni hiline looming, Schuberti looming tervenisti, Karl Maria von Weber. Iseloomulik sellele perioodile: säilivad klassikalised vormid, avarduvad aga nende vormide piirid ja täituvad romantilise sisuga. sünnib uus zanr lied (laul) saksa laul. sünnib rahvusromantiline ooper Helikeeles suuri muutusi toimu. II. 18301850 kõrgromantism Schuman, Chopin, Berlioz, Bellini, Mendelssohn. Tekivad uued zanrid
.. . Saksamaal tekkinud. Romantismi tunnused: -*Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. *Tunded on mõistusest üle. Kirg, mässumeelsus ja vabadusiha. *Iseloomustavad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust. Voolu kujunemise tingimused riigiti: -Saksamaa- Vara-ja lõppromantism. 18.saj ja 19.saj. Vararomantism-Novalis-Saksa vararomantismi luuletaja. Pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahvahinge säilitajat. Torm ja tung iseloomustavad saksa romantismi. J. C. F. Hölderlin- Saksa lüürik. Teosed ülistavad ilu ja harmooniat ning toetub vabadusideaalile. Novalis- Luuletaja ja filosoof. Tüüpiline vararomantik. Paljud teosed jäid lõpetamata või avaldamata va. "Ööhümnid"-biograafiliseks aluseks oli tema mõrsja surm. Teostes on reaalne hautagune maailm. Vennad Grimmid- 19
elamiseks, ülistatakse keskaega ja keskaja inimest. Romantismiajastu kangelased, peategelased tavaliselt murduvad. Kõige tähtsamaks saab indiviid(kõikide oma rõõmude ja muredega). Teosed sageli autobiograafilised(heliloojad räägivad oma emotsioonidest, kogemustest). Segatakse ja reaalsus ja fantastika. Ülimaks tundeks on armastus. Romantism on äärmiselt kontrastne, äärmiselt tundeline. Moto: Mõistus võib eksida, tunded mitte kunagi. Perioodid: Vararomantism 18001830 Kõrgromantism 18301850 Hilisromantism 1850 ? (1910) Muusikalistest väljendusvahenditest oli kõige olulisemal kohal meloodia(vabalt arenevad, lainetavad, tunglevad, lõptmatud, kaunid, kirglikud jne.) Klassitsismi/Romantismi võrdlus Ülistavad oma aega Arvavad et halvim aeg elamiseks Ranged reeglid Hakatakse reeglite vastu mässama Mõistus, kui maailma alus Ei usu mõistusesse vaid tunnetesse
HECTOR BERLIOZ Muusikaajaloo referaat Tallinn 2009 Hector Berlioz oli 19. sajandi suurim prantsuse helilooja, üks romantismi rajajaid ja ka silmapaistev kriitik. Romantismiajastu muusika jaguneb järgmistesse perioodidesse vararomantism, kõrgromantism ja hilisromantism. Berlioz kuulub oma loominguga kõrgromantismi (1830- 1850) perioodi. Sellel perioodil algas romantismi laienemine kogu Euroopas. Kultuuriline keskpunkt asus Pariisis, kus töötas ka Berlioz 19.saj poliitiline üldpilt oli muutusterohke. Vana Euroopa sümboolseks lõpuks oli Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794) ja vabariigi kehtestamine Prantsusmaal 1792.a. 1830. a. toimus Prantsusmaal
vältisid üleloomulikku Uskusid vürstide heatahtlikku valitsemisse Uskusid demokraatiasse (Prantsuse revolutsioon ja Napoleon olid vabaduse inspriratsiooni allikaks) MUUSIKAS: Formaalse struktuuri Kindla helitöö emotsionaalne vajadus distsiplineeritus on kasutoov dikteerib muusika vormi 1.1. AJASTU JAOTUS MUUSIKAS 1800-1830 vararomantism Weberi "Nõidkütt" I rahvusromantiline ooper; Schuberti laulud; 1830 1850 kõrgromantism Juulirevolutsioon Prantsusmaal, Viini asemel keskuseks Pariis: kirjanikud:Hugo, Balzac, Dumas; heliloojad Paganini, Liszt, Chopin, Schumann, Mendelssohn, Wagner, Verdi... 1850 1890 hilisromantism Revolutsioonide laine, mis mõjutasid heliloojate loomingut: Liszti sümfoonilised poeemid; Wagneri muusikalised draamad; Mahleri ulatuslikud sümfooniad; 1.2. ROMANTISM MUUSIKAS
- see tähendab, et teosel on sisu. sisu võib olla võetud kunstist, ajaloo sündmusest ,kirjandus teosest võib juhtuda ka nii ,et autor mõtleb ise süzee välja. romanismiajastu põhizanriks on ooper. tekkisid uued zanrid muusikas : soololaul klaveri saatel, sümfooniline poeem(üheosaline programmiline teos sümfoonia orkestrile), 'sõnadeta laul''(kammerlik väiketeos klaveril), klaveritranskriptsioon(suurteose ümberkirjutus klaveril), operett romantism jaguneb kolmeks vararomantism(1815-1830), kõrgromantism(1830- 1890), hilisromantism(1890-1895). Franz Schubert (1797 - 1828) Austria helilooja . ta oli pärit suurest kooliõpetaja perest, nimelt oli ta oma pere 12. laps. terve pere oli muusikaline. isa oli kuri koolmeister. schubert oli v äga mitmekülgselt andekas, ta mängis väiksena juba viiulit ja klaverit, käis kooris laulmas ja viiuliorkestris oli ta vahepeal ka dirigendi osas. franz oli kindel, et ta
(näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). Historitsism 19.saj. seob end vanade traditsioonidega ja sulatab need omas laadis ümber, täidab uue poeetilise vaimuga ja muudab struktuure (Liszti ja F.Busoni Bachi-transkriptsioonid). Kirjutatakse uusi teoseid, kus on kokku viidud baroklikud vormid ja kõrgromantismi harmoonia (C. Franck). Romantismiajastu muusika ligikaudne periodiseering: Vararomantism 1815-30 Lehekülg 2 Kõrgromantism 1830-50 Hilisromantism 1850-90 Franz Schubert (1797-1828) Sündis Viini lähistel Liechtenthalis moraavia-sileesia perekonnas 12. lapsena. Ema suri 1812.a., lapsi kasvatas kooliõpetajast isa. 1808-13 elas Schubert Viini
helilooja selle ise välja. 6. Ajastu põhizanriks on ooper. Uued zanrid mis tekkisid romantismiajastul- soololaul (häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (ühe osaline programmiline teos sümfoonia orkestrile), ,,sõnadeta laul" (väike teos klaverile, nt mendelson armastas neid kirjutada). Klaveritranskriptsioon- suurteoste ümberkirjutus klaverile. Operett (meelelahutus zanr mis on tekkinud koomilise ooperi baasil) Vararomantism 1815-1830. Peale seda kõrgromantism 1830-1890, hilisromantism 1890-1925. Franz Schubert (1797 1828) Laulis kirikukooris ja mängis viiuliorkestris. Oli väga andekas. Schuberti aad ühised koosviibimised, muusika, kirjandusega ja vahel veini ja väljasõitudega. (olemine koos oma sõpradega) Ta noote hakati trükkima sõprade ettekäändel. Materjaalne külg ei lubanud abielluga oma armastatud naisega, sest naise ema ei lubanud seda.
looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute pillideni, näiteks antiik-taldrikud. Religioosne väljenduslaad tõstab esile vaskpillid (tuubad, tromboonid). Romantismiajastu muusika ligikaudsed perioodid: vararomantism 1815-30 , kõrgromantism 1830-50 , hilisromantism 1850-90. Programmiline muusika Programmiline muusika oli eelistatud eriti prantsuse kõrgromantismis. Kirjeldava e. programmilise muusika sisu lähtus eelkõige kirjandusest, aga ka teistest kunstiliikidest või ajaloolistest sündmustest. Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu
Kunstnik oli kõrgel positsioonil 9 Põgenemine loodusesse, eksootilistesse maadesse, fantaasiamaailma. Keskaja idealiseerimine (gooti stiil). Vastuseis mõistuse kummardamisele. Looduse hingestamine. Subjektivism (isikust lähtuv, enda autobiograafilisus) Romantismi periodiseering: Vararomantism 1800(15)-1830. Tähtsaimad heliloojad: Carl Maria von Weber (1786-1826) ooper ,,Nõidkütt", kirjutas ka laule ja laulis ise, end klaveril saates. Gioacchino Rossini (1792-1868) ooperid ,,Sevilla habemeajaja", ,,Wilhelm Tell" Franz Schubert (1797-1830) Viinis, geniaalne meloodia meister, oli olemas meelelahutus muusika. Soololaul, kunstide sünteesi poole püüdlemine, ühendati lauluga. Kirjutati sageli vokaaltsüklitena
) Muusikalise proosa ilmingud 19. sajandi lõpukümnenditel (20. sajandi algsues Schönberg). 7. Romantismi küsimus: Romantism muusikas pigem maailmavaade kui stiil. Kasutab klassitsismi vahendeid, ka vorme. Zanrid. Romantism ja biedermeier (biidermeier; 1815-1848, väikekodanlik idüllilis- turvaline eluhoiak). (Selle kohta on olemas omaette konspekt.) Traditsiooniliselt räägitakse 19. sajandist kui romantismi sajandist: 1800-1830 vararomantism (Schubert, Weber, Rossini jt., omaette küsimus on Beethoven), 1830-1850 (või umbes 1870) kõrgromantism (Schumann, Liszt, Wagner jt.) ning siis hilisromantism (Bruckner, Mahler, R. Strauss). Aga 19. muusikast on võimalik rääkida ka ilma kogu sajandit romantiliseks nimetamata. 19. sajandit läbivad teatud tendentsid, mis iseloomustavad selle aja muusika arengut, on siis tegemist Schuberti, Wagneri või Brahmsiga. "Romantilisi" perioode aga võib esineda ka Viini
annaabi.ee 
