......................................................................................................... 8 4 KORRELATSIOON........................................................................................................ 12 4.1 Korrelatsiooni muutuse mõju investeerimisportfellile............................................... 13 5 DIVERSIFITSEERIMINE............................................................................................... 13 5.1 Portfelli hajutamine varaklasside vahel................................................................... 14 5.2 Aktsiaportfelli hajutamine regioonide vahel............................................................. 14 5.3 Portfelli hajutamine ajas.......................................................................................... 15 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS..............................
1959). Antud juhul peame eristama riski kahte erinevat komponenti. Risk koosneb süstemaatilisest riskist ja mittesüstemaatilisest riskist. Esimene on riskiosa, mis on iseloomulik kogu turule ja mida riski hajutamisega ei ole võimalik vähendada. Mittesüstemaatiline risk on omakorda risk, mis on ettevõtete spetsiifiline ja mida on võimalik riski hajutamisega elimineerida või vähendada. 4. AKTSIAPORTFELLI HAJUTAMINE 4.1. Aktsiaportfelli hajutamine varaklasside vahel Iga investori unistus on teenida võimalikult palju tulu võimalikult väikese riskiga. Paljudel jääbki see unistuseks, sest tõusuperioodil teenitakse riskantsete investeeringutega suurt tulu ning langusperioodil jäädakse sellest ilma. Turu põhjade ja tippude tabamine on märgatavalt keerulisem kui portfelli hajutamine. Just seetõttu annab hea hajutamine investoritele olulise eelise Iga investeering käitub isemoodi. Kui
Investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum. Reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus. Investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab. Spekuleerimine – kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele. Edu tagavad turu ajastamine (millal osta ja müüa) ja väärtpaberite valik. Pikaajalise investeeringu eduteguriks - varade paigutus. Investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiad ja võlakirjad), erinevate majandusharude ja erinevate piirkondade vahel. Investeerimisel tuleb arvestada ka maksudega. Erinevatelt investeeringutelt saadav tulu võib olla erinevalt maksustatud. Pärnumaa Kutsehariduskeskus VÄÄRTPABERID JA VÄÄRTPABERITURUD Väärtpaberiturud aitavad muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi. Säästjad on majapidamised ja ettevõtted
paigutatakse olenevalt finantsturgude väljavaadetest kuni seitsme varaklassi fondidesse. Fondi vara paigutatakse peamiselt aktsia-, võlakirja- ja riskimaandusfondidesse, kuid turu muutusi arvestades investeeritakse vähesel määral ka teistesse varaklassidesse, milleks on toorme-, valuuta-, kinnisvara- ja riskikapitalifondid. Strateegiafondi eesmärk on saavutada stabiilsem tootlus turuväljavaatest oleneva varaklasside ja fondide valiku kaudu ning ületada riskivaba tootlusmäära pika aja jooksul 3-4% võrra. 2 2. Fondi investeerimine Nagu eelpool mainitud, on SEB Strategy Balanced üsna uus fond ning seega on üsna raske fondi osakute hinna kõikumisi ja fondi tootlust prognoosida. Alljärgnevalt on välja toodud SEB Strategy Balanced fondi ajalooline tootlus. Tabel 1. SEB Strategy Balanced fondi ajalooline tootlus
Investeerimishorisont ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab Spekuleerimine kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele Lühiajalise investeerimise edutegurid: Turu ajastamine sobiva momendi valik väärtpaberite ostmiseks ja müümiseks Väärtpaberite valik valiku tegemine erinevate aktsiate ja võlakirjade vahel Pikaajalise investeerimise edutegurid:Varade paigutus investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel Regulaarse investeerimise strateegia väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel Pensioni I sammas Pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist:
Investeerimine. Kasutamise kuupäev: 22.03.2016, allikas SmartInvest: http://www.smartinvest.ee/INVESTEERIMINE.............................12 SISSEJUHATUS Investeerimis võimalusi ettevõttes on erinevaid. Eesmärk on näidata, et peale ettevõtte endasse investeerimise on võimalik paigutada raha kinnisvarasse, aktsiatesse ja väärismetallidesse. Neid kolme varaklassi käsitlen antud uurimises. Toon välja ettevõtte alt investeerimise plussid või miinused varaklasside juures. Teema uurimisel kasutasin nii raamatute abi, kuid peamiselt interneti allikaid. Väga palju on teemas käsitletud enda teadmisi ja kogemusi, mida olen üritanud edasi anda nii selgelt kui võimalik. 1 INVESTEERINGUD ERINEVATESSE VARAKLASSIDESSE Ettevõttel või ettevõtte juhil on võimalus investeerida erinevatesse varaklassidesse eraisikuna või juriidilise isikuna. Hetkel Eesti kehtivate maksusüsteeme kasutades on võimalik ettevõtte alt investeerides maksusid edasi lükata
Raamatus seda ei ole kajastatud, sest portaal kogus Eestis tuntust peale raamatu viimast trükki. Kinnisvaraga on võimalik tulu saada kahte moodi. Ostes odava korteri, seda renoveerides ja hiljem kõrgema hinnaga maha müües (flipping) ja seda välja üürides, tänu millele on võimalik teenida passiivset sissetulekut üüri näol. Üürikinnisvara plussideks on: Saab kasutada võimendust. Kinnisvara tagatisel on võimalik raha laenata palju lihtsamalt kui muude varaklasside puhul. Inflatsioonikindlus. Üürihinnad liiguvad ühte jalga inflatsiooni ja palgatõusutasemega ja ilmselt ajaga tõusevad. Kuna vajadus elukohtade järgi ei kao kusagile, siis on kinnisvara väga stabiilne. Soovitatav on omada tuttavat maaklerit, kes saaks sind asjadega kursis hoida. Siseinfo valdamine ja kasutamine on lubatud ja soovitatav. Suur mõju on oma panusel. Tootlust saab oluliselt oma tegevusega mõjutada.
konverteeritava valuuta vm varaga · valuutakurss (ka: vahetuskurss) hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma; lühendatult: kurss · vanus iga täisaastates vaadeldaval ajahetkel, st vanus viimasel sünnipäeval. · varade aruanne ettevõtte finantsdokument, mis sisaldab ettevõtte olulisemate varade loetelu · varade paigutus investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel · varimajandus all mõeldakse majandustegevust, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta. · varjatud ekspordi subsideerimine situatsioon, kus valitsus annab eksportijale muid soodustusi, kehtestades soodsamad maksustamise tingimused, garanteerides eksportija võetud laene või toetades uurimis ja arendustööd uute toodete turule toomiseks · veksel vt võlakiri
nõuete kohaselt, mis esmane lugemine; - tagab inventuuritulemuste (edaspidi inventuuri aktid) nõuetekohase vormistamise ja esitamise käskkirjas määratud tähtajaks. Juhul, kui inventeeritavate varade koguseline maht on suur, võib inventuuri kiirema läbiviimise tagamiseks moodustada: - inventuurikomisjoni koosseisu mitu komisjoni liikmetest koosnevat töögruppi. Näiteks moodustatakse komisjon, kuhu kuulub komisjoni esimees ja 8 komisjoni liiget. Varaklasside kaupa inventeerimiseks on komisjoni liikmed omakorda jaotatud kahe lugejaga töögruppidesse; - mitu inventeerimiskomisjoni. Töögruppide moodustamisel järgitakse ühtset lugemise metoodikat (nt vara klasside, asukoha, vastutavate isikute jne lõikes) ja et vara eest vastutavat töötajat ei valitaks sellesse töögruppi, mis loeb tema vastutusel olevaid varasid. Teiste varade lugemisel, millised ei ole tema vastutusel, võib vara eest vastutav töötaja osaleda.
kaetud kulla, konverteeritava valuuta vm varaga valuutakurss (ka: vahetuskurss) - hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma; lühendatult: kurss vanus - iga täisaastates vaadeldaval ajahetkel, st vanus viimasel sünnipäeval. varade aruanne - ettevõtte finantsdokument, mis sisaldab ettevõtte olulisemate varade loetelu varade paigutus - investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel varimajandus - all mõeldakse majandustegevust, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta. varjatud ekspordi subsideerimine - situatsioon, kus valitsus annab eksportijale muid soodustusi, kehtestades soodsamad maksustamise tingimused, garanteerides eksportija võetud laene või toetades uurimis- ja arendustööd uute toodete turule toomiseks veksel - vt võlakiri
5 ja väärtpaberi XYZ beeta on 2.0, siis XYZ risk on oluliselt kõrgem. Silvia Kuusk Diversifitseerimise olemus. H. Markowitz'i portfelliteooria; aktiva tulumäärade kovariatsioon versus korrelatsioon. Kahe aktivaga väärtpaberiportfelli riskitase. CAPM mudel. Diversifitseerimine (riski hajutamine) portfellistrateegia, mis jaotab varad riski vähendamiseks erinevate investeeringute ja varaklasside vahel, vähendades sellega portfelli üldist riskitaset. Kuigi riski hajutamine vähendab investeerimisportfelli riskitaset ei pea see tingimata vähendama portfelli tootlust. Riski hajutamist on peetud ainukeseks "tasuta lõunasöögiks" finantsmaailmas. H. Markowitz´I portfelliteooria: teooria sellest, kuidas riskikartlikud investorid saavad portfelli koostades riske optimeerida, samal ajal nõustudes, et kõrgema tootlusega käib kaasas kõrgem risk. Põhiliseks teesiks on hajutamine.
annaabi.ee 
