VAPSID Enel Tubin DSL - DEMOBLISEERITUD SÕJAVÄELASTE LIIT Asutati 1921. aastal Esimene Vabadussõja veteranide organisatsioon Algselt väga palju toetajaid: I kongressil 1921. aastal oli esindatud 50 osakond 5000 liikmega II kongressil 1922. aastal oli esindatud 148 osakond 44 000 liikmega DSL-i põhi eesmärk oli maareformi läbiviimine 1923. aastal, II Riigikogu valimistel, saadi üks koht Riigikokku – Heinrich Laretei Laretei oli 1925-26.aastail põllutööminister ja 1926.aastal siseminister Kaitseliidu taastamine 1925. aastal viis DSL-i likvideerumiseni, kuid osakond ja tuumik - Artur Sirk, Andres Larka ja Aleksander Seiman, jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid tekkima sellised liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVK...
Ajalo o line s ündmus Ee s ti po liitika 1910-1940 Te gi: Juhe ndaja: 1910 Noor Ee s ti liikumine · Tartus kokku tulnud noorte rühmitus · eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - K...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond 1934. AASTA RIIGIPÖÖRE Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 1.Suur Kriis.........................................................................................................................3 1.1. Majanduskriis............................................................................................................3 1.2. Poliitiline kriis...........................................................................................................3 2.Vapsid...............................................................................................................................5 3.Kriisi haripunkt...........................................................
Ilmselt ei oska keegi meist arvata, milline oleks Eesti riigi saatus olnud vapside võimuletulekul, kuid kahjuks teame seda vastupidisel juhul. Vabadussõjalased vangistati pikkadeks aastateks, ilma otsese süütõendita. Vaikiv ajastu ei andnud neile võimalustki end õigustada, veel vähem küsida, milles nad süüdi on. Kõik see olevat toimunud Eesti riigi huvides. Arvan, et kogu rahva ja riigi seisukohast pole meil kuidagi võimalik rääkida vapsidest kui kurjategijatest. Seda olid nad antud juhul vaid võimuomajatele. See aga omakorda ei tähenda, et nad ei võinuks võimule tulles olla ohtlikud ka rahvale. Ei olnuks see ju sugugi mitte esimene kord, kui võimu omamine põhimõtteid ja teguviise muudab. Siiski oleks minu meelest vale mõista vabadussõjalased hukka lihtsate oletuste põhjal. Alandada inimesi, kes sõna otseses mõttes võitlesid meie riigi vabaks, määrisid selle nimel käsi, riskisid eluga, on alandav kogu Eestile
ametisse Johan Laidoneri. Laidoner kehtestas samal päeval terves Eestis 6-kuulise kaitseseisukorra. Kaitseseisukord kehtestati tänu sellele, et kohalikel valimistel oli võitnud Vabadussõjalaste Liit ja oli arvata, et nad võidavad ka Riigikogu ja riigivanema valimised. Päts ja Laidoner ei tahtnud lasta sellel juhtuda ja kehtestasidki kaitseseisukorra. Kaitseseisukord ei jätnud puudutamata ka Kaitseliitu, nimelt tuli 1.juuniks 1934.aastal puhastada kogu Kaitseliit vapsidest (Vabadussõjalaste Liidu liikmed). Kokku arvati 1934.aastal Kaitseliidust välja 1031 liiget.(Silla, 2002, 15) Peale Laidoneri ja Pätsi riigipööret möödus Kaitseliidu tegevus ilma vahejuhtumiteta kuni aastani 1940. 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-1940 Kaitseliidu tegevused tol ajal olid mitmekesised, neid jagati väljaõppeks ja seltskondlikuks tegevusteks. Väljaõpe koosnes põhiliselt õppustest, seltskondlikud tegevused, aga erinevatest
· ,,Vaikiv ajastu" Eestis: Aprillis toimuvatel Riigikogu ja riigivanema valimistel oleks edu saatnud suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres Larkat. Ennetamaks vapside võimuletulekut korraldasid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde: kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, vahistati vapside liidreid, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning alustati riigiaparaadi ja sõjaväe puhastamist vapsidest. Kõike seda põhjendati vabadussõdalaste väidetava võimuhaaramiskavaga. Eestis algas nn vaikiv ajastu periood, kus K.Pätsi autoritaarse diktatuuri tingimustes oli igasugune opositsioon maha surutud, Riigikogu oli saadetud sundpuhkusele ning oli kehtestatud riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Vaikivat ajastut iseloomustavad järgmised tunnused: · Riigikogu saadeti 1934 sügisel määramata ajaks ,,puhkusele" (e sunniti vaikivasse
suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres Larkat. Ennetamaks vapside võimuletulekut korraldasid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde: kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, vahistati vapside liidreid, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning alustati riigiaparaadi ja sõjaväe puhastamist vapsidest. Kõike seda põhjendati vabadussõdalaste väidetava võimuhaaramiskavaga. Eestis algas nn vaikiv ajastu periood, kus K.Pätsi autoritaarse diktatuuri tingimustes oli igasugune opositsioon maha surutud, Riigikogu oli saadetud sundpuhkusele ning oli kehtestatud riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Vaikivat ajastut iseloomustavad järgmised tunnused:
Kõiki neid süüdistati hirmsa verevalamisega planeeritud riigipöörde ettevalmistamises, mis pidi toimuma järgmisel päeval ,,Estonia'' teatri- ning kontserdihoones, kui sinna pidi kokkutulema kogu tolleaegne Eestis võimul olev eliit. Kohus A. Larka üle oli nüüd 1936. aasta maikuus ja ta mõisteti 15 aastaks sunnitööle. Tollal 57- aastasele Larkale tähendanuks see sisuliselt eluaegset vanglakaristust. Kuid vanad Vabadussõja-kaaslased K. Päts ja J. Laidoner ei olnud oma vapsidest relvavendade vastu siiski nii õelad ( ka eelnimetatud kolonel v. Puskar mõisteti 15 aastaks, E. Kubbo ja A. Seiman aga koguni 20 aastaks sunnitööle ). Esiteks ei tähendanud sunnitöö Eesti Vabariigis tollal midagi sinnapoolegi, mis ta oli Nõukogude Liidus. Meie vapsidest sunnitöölised istusid küll kinni Tallinna Keskvangalas (Patareis), kuid nende sunnitöö oli näiteks paberossikarpide kokkuliimimine vms.
Kuna rahva seas oli populaarsem Andres Larka, vapside juht, korraldasid Päts ja Laidoner riigipöörde Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukora + Korruptsioon Kasutas võimu ära, et määrata valitsusse oma soosikuid Laidoner sõjaväe ülemjuhataja Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks Valimised lükati edasi Paul puhkusele + 2.oktoober vaikivasse olekusse Vaikiv ajastu Puhastamine vapsidest Tsensuur Riiklik propaganda Talitus (1.raamatu aasta, Eesti lipu aasta = igasse tallu lipp) Erakonnad keelati ära + Isamaaliit Kutsekojad 8.detsember vapside planeeritud riigipööre Päts lasi juhid vahistada Tartu vaim Juhitav demokraatia Formaalselt oli kõrgeim võim valitaval Riigikogul, tegelikult määrasid president ja talle alluv peaminister riigi arengusuunad 1937.aasta Rahvuskogu (nt. Põhiseaduse koostamine) 1
tegemist aspirantide kursusega tagavaraohvitresride koolitamine). Kooli ülem teatas, et välja tuleb astuda nagu lahinguolukorras. Kolm kompaniid, mis kesklinna marssisid, hargnesid Tõnismäel, relvastatud valvepostid (1 tsoon ümber Toompea, 2 ümber ajaloolise kesklinna, 3 osa aga suunati Narva maanteele ja Mere puiesteele, kus paiknesid vapside hooned, mis piirati sisse). Hooned võeti valve alla, kõik leitud dokumendid konfiskeeriti, enamik kohalolevatest vapsidest arreteeriti, samal ajal teostati arreteerimisi üle kogu linna. Samal ajal alustati vabadussõjalaste arreteerimist ka maakondades, linnades ja valdades, kus oli tegevuses ka Kaitseliit. Riigipööre suhteliselt tsiviliseeritud, samas arvestades jõude, millile riigipöörajad toetusid, võib öelda, et tegemist oli sõjaväe toel toimunud e sõjaväelise riigipöördega (sõjavägi, Kaitseliit, politsei). Kell 1700 valitsuse erakorraline koosolek, kus kehtestati 6 kuuks
kursusega – tagavaraohvitresride koolitamine). Kooli ülem teatas, et välja tuleb astuda nagu lahinguolukorras. Kolm kompaniid, mis kesklinna marssisid, hargnesid Tõnismäel, relvastatud valvepostid (1 tsoon ümber Toompea, 2 ümber ajaloolise kesklinna, 3 osa aga suunati Narva maanteele ja Mere puiesteele, kus paiknesid vapside hooned, mis piirati sisse). Hooned võeti valve alla, kõik leitud dokumendid konfiskeeriti, enamik kohalolevatest vapsidest arreteeriti, samal ajal teostati arreteerimisi üle kogu linna. Riigipööre suhteliselt tsiviliseeritud, samas arvestades jõude, millile riigipöörajad toetusid, võib öelda, et tegemist oli sõjaväe toel toimunud e sõjaväelise riigipöördega (sõjavägi, Kaitseliit, politsei). Kell 1700 valitsuse erakorraline koosolek, kus kehtestati 6 kuuks üleriigiline kaitseseisukord, määrati Laidoner sisekaitseülemaks ja kaitsevägede ülemjuhatajaks. Kogu vastuvõetud
Sõjakooli ja Kaitseliidu jõududega võeti oma kontrolli alla Tallinna kesklinn ja Toompea ning piirati ümber vapside tähtsamad hooned. Samaaegselt vahistati vapse ka teistes linnades- kokku ca 400 inimest. Sama päeva õhtul kuulutas Päts välja üleriigilise kaitseseisukorra, Laidoner määrati sõjavägede ülemjuhatajaks, vabadussõjalaste organisatsioonid suleti, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Valimised lükati edasi ning alustati riigiaparaadi puhastamist vapsidest. Riigikogu läks suvepuhkusele ning seadusi hakati täiendama riigivanema dekreetidega. Sügisel pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, seega lükkusid edasi ka juba 1934.a kevadel kavas olnud valimised. Kui Riigikogu puhkuselt naases ning hakkas valitsuse samme kritiseerima, lõpetas vahepeal peaministri asetäitjaks tõusnud Kaarel Einbund (hiljem Eenpalu) parlamendi istungjärgu ning rohkem parlamendil kokku tulla ei lubatud. 1935
annaabi.ee 
