Tallinna Mustamäe Gümnaasium EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja võimu tegelik ülevõtmine enamlastelt kogu maal on hiilgav tõendus meie rahva vankumatust tahtest saada iseseisvaks ja end valitseda oma riikliku korralduse alusel. Alljärgnevalt seletan lahti sündmused Eestis ajavahemikus sügis 1917- 25. veebruar 1918. Eesti riikliku iseseisvuse mõtte tekkimine ja selle elluviimine 1917. a. toimus järk-järgult,sedamööda, kuidas lagunes riiklik kord Venemaal ja nõrgenes selle riigi keskvõim. Vene ajutine valitsus asus võimu juurde väga raskes olukorras. Rindel möllas sõda, mida valitsus tahtis jätkata võiduka lõpuni
palju, kui ta on looduse korda, mõtete ja tegudega uurinud, rohkemat ta lihtsalt ei tea ega suuda. Samuti arvas Bacon, et loogika kõlbab vaid vigade püstitamiseks ja kinnistamiseks, kui et tõe uurimiseks. Seega on loogika rohkem kahjulik kui kasulik. Bacon ütles, et tõe uurimiseks on ja saab olla vaid kaks teed. Üks neist lendab meelte ja üksikasjade juurest kohe kõige üldisemate väideteni, ning tuletab siis neist õlimatest õpetuslausetest kui vankumatust tõest vahepealsed väited. Teine tee lähtub meelte abil tunnetatud üksikasjadest ning liigub sealt järjepidevalt samm-sammult kõrgemale edasi, kuni jõuab kõige üldisemani. MATEMAATIKA JA ASTRONOOMIA Kuna vaatluste ja katsetega saadud andmed tuli siduda loogiliseks tervikuks, võeti kasutusele matemaatika. Matemaatika osatähtsus teaduses suurenes, avastati, et loodusseadusi on võimalik väljendada matemaatiliste valemite abil. Galileo Galilei
palju, kui ta on looduse korda, mõtete ja tegudega uurinud, rohkemat ta lihtsalt ei tea ega suuda. Samuti arvas Bacon, et loogika kõlbab vaid vigade püstitamiseks ja kinnistamiseks, kui et tõe uurimiseks. Seega on loogika rohkem kahjulik kui kasulik. Bacon ütles, et tõe uurimiseks on ja saab olla vaid kaks teed. Üks neist lendab meelte ja üksikasjade juurest kohe kõige üldisemate väideteni, ning tuletab siis neist õlimatest õpetuslausetest kui vankumatust tõest vahepealsed väited. Teine tee lähtub meelte abil tunnetatud üksikasjadest ning liigub sealt järjepidevalt samm-sammult kõrgemale edasi, kuni jõuab kõige üldisemani. MATEMAATIKA JA ASTRONOOMIA Kuna vaatluste ja katsetega saadud andmed tuli siduda loogiliseks tervikuks, võeti kasutusele matemaatika. Matemaatika osatähtsus teaduses suurenes, avastati, et loodusseadusi on võimalik väljendada matemaatiliste valemite abil. Galileo Galilei
liiga vähe, vaid olen lugenud just liiga palju. Iga kord, kui ma mõne filosoofilise raamatu läbi loen, ei paranda see minu mõtlemist mitte kübetki, vaid nõrgendab seda." Wittgensteini jaoks ei olnud mõtlemine püüe luua teooriat, vaid sügav eetiline kutsumus. Ta oli maksimalist, kes koormas iseennast ja ümbritsevaid täiuslikkusenõuetega, mida vaevalt keegi võis täita. Temas oli sedasama sügavat kirge ja sisemist vankumatust, mis tema poolt imetletud elufilosoofides, sedasama püüdlust tõdede poole, mis muudaksid tema enda elu. 9 Kasutatud kirjandus Wittgenstein, L. (1996). Loogilis-filosoofiline traktaat Tractatus Locigo-Philosophicus. s.l.: Ilmamaa Saarinen, E. (2003). Symposium filosoofiaõpik. s.l.: Avita http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=253&table=Persons
palju. Iga kord, kui ma mõne filosoofilise raamatu läbi loen, ei paranda see minu mõtlemist mitte kübetki, vaid nõrgendab seda." Wittgensteini jaoks ei olnud mõtlemine püüe luua teooriat, vaid sügav eetiline kutsumus. Ta oli maksimalist, kes koormas iseennast ja ümbritsevaid täiuslikkusenõuetega, mida vaevalt keegi võis täita. Temas oli sedasama sügavat kirge ja sisemist vankumatust, mis tema poolt imetletud elufilosoofides, sedasama püüdlust tõdede poole, mis muudaksid tema enda elu. 11 Kasutatud kirjandus ja viited Wittgenstein, L. (1996). Loogilis-filosoofiline traktaat Tractatus Locigo-Philosophicus. s.l.: Ilmamaa Saarinen, E. (2003). Symposium filosoofiaõpik. s.l.: Avita Wikipedia The Free Encyclopedia. Ludwig Wittgenstein http://en.wikipedia.org/wiki/Ludwig_Wittgenstein Stanford Encyclopedia of Philosophy
jõgi, Lethe allikas, mille vee joomine paneb surnud möödunu unustama, ja mudane Acheroni jõgi. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium HESTIA (Vesta) Hestia oli koldejumalanna, sõna tähendab kollet. Ta oli Kronose ja Rhea esmasündinu, kõrgelt austatud jumalanna, kes sümboliseeris kodu vankumatust. Kolle oli perekonna elu keskpunkt ja laiemas mõttes ka riigi elu kese. Seetõttu austati ka selle valvajat- Hestiat väga kõrgelt. Hoolimata suures austusest, mis Hestia nimega seostub, on ta mütoloogiline, teda võib pidada väljaarendamatuks. Enne iga einet sai Hestia niisiis oma osa ja ohvritalitluste juures nimetati teda esimesena; nõnda kindle on see komme olnud, et väljend "Alusta Hestiaga!" sai kõnekäänuks, mis tähendas "Hakka peale!"
olnud sugugi ebameeldiv. Tema harjunud kombeks oli väljuda pansionaadist pärast einet, ilmuda tagasi lõunasöögiks, kaduda kogu õhtuks ning tulla koju keskööl. Teda iseloomustavaks jooneks oli maksta suuremeelselt viisteistkümmend franki kuus glooria eest, mis ta võttis desserdi juurde. Hoolimata Vautrin’i heasüdamlikust ilmest sisendas inimestele hirmu tema teatav läbitungiv pilk, mis oli sügav ja täis otsustavust. See viis, kuidas ta lirtsatades sülitas, kõneles vankumatust külmaverelisusest, mis kindlasti ei oleks tagasi kohkunud roimastki, et pääseda kahtlasest seisukorrast. Nagu range kohtuniku vaade näis ta pilk tungivat kõikide küsimuste, kõikide südametunnistuste, kõikide tundmuste põhjani. Mitmel puhul laenas ta raha proua Vauquer’le, kellega ta oli ka kõige paremas vahekorras ning teistelegi pansionäridele; kuid tema võlglased oleksid enne surnud, kui oleksid jätnud selle talle tagasi maksmata. Vautrin oli ka
lähtealuseks sobis tema arvates vaid inimlik mõistus (ratio). Descartes pööras ümber F. Baconi protseduuriteooria: D. nõustus Baconiga, et teadus kujutab endast propositsioonide püramiidi, mille tipu moodustavad kõige üldisemad printsiibid. Kuid erinevalt Baconist, kes nägi ette teadusliku uurmise liikumist alt ülesse (progresseeruv induktsioon), siis Descartes nägi vastupidist suunda deduktiivse meetodiga ülevalt alla. Selline lähenemine nõudis üldprintsiipide vankumatust. Selle täitmiseks nägi ta ette süstemaatilist kahtlemist kõigis otsustustes, et lõpuks veenduda neist mõne vankumatuses. Kahtluse kaudu jõudis D. ühe kindla asjani mõtlemiseni (cogito ergo sum). Sellega pööras ta ümber senise maailma-inimese seose: inimene polnud enam "korrastatud" maailma mutrike, kes usaldavalt uurib, mis tema ümber toimub, vaid ta sai subjektiks, kes on kõige oleva tõesuse alus
Ameerika on avastatud. Ta puutus kokku pärismaalastega, kes prantsusmaale õukonda toodi. Ta mõtiskleb selle üle sügavalt. Seab kahtluse alla mõistuse võimed täielikeks v absoluutseteks otsusteks. Näitab teadmiste suhtelisust. Ei ole universaalseid kategooriaid. ,,Hea ja kurja tajumine sõltub sellest, mis arvamus meil nende kohta on." Ei kiida heaks jäljendamist. Liberaalse kasvatuse poolt. Peab saama vastu võtta teadmisi erinevatest allikatest ja ise otsustada. Vankumatust, usk ja siirus on tõeline filosoofia, teised, mis teenivad muid eesmärke on ainult põsepuna. Filosoofia lõppeesmärgiks on voorus. Tasso Itaalia renessanssi viimane suur kirjanik. M ütleb, et mõistus ei ole see, mis määrab in-se väärtust. Francis Bacon. Inglise filosoof. ,,Uus atlantis" 1626. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" 1623. 17. saj alguses on järjest rohkem traktaadilikkust. Rene Descartes ,,Arutlus meetodist" 1637
3. Riigikodanik on kõigi poliitiliste õiguste, mida seadus tagab, ainuisikuline kandja. §3 Seaduse rakendamiseks ja täiendamiseks vajalikud õigus- ja haldusaktid annab Riigi siseminister füüreri asetäitjaga kooskõlastades. Saksa vere ja saksa au kaitse seadus, antud 15. septembril 1935 Täies veendumuses, et saksa vere puhtus on saksa rahva edasikestmise eelduseks, ja hingestatuna vankumatust tahtest kindlustada saksa natsiooni tulevik, on Riigipäev andnud ühehäälselt järgmise seaduse, mis käesolevaga välja kuulutatakse. §1 1. Abielud juutide ja saksa verd või sakslastega veresuguluses olevate kodanike vahel on keelatud. Abielud, mis on sõlmitud keelust hoolimata on kehtetud, isegi kui nad seadusest möödahiilimiseks on sõlmitud välismaal. 2. Kehtetuks tunnistamise saab algatada ainult prokurör. §2
annaabi.ee 
