Töökoht Peamiselt linnas sõltus töökohast Sõltub töötasust ja omast tahtest ja transpordist (töötan seal, kus tahan) Tehnoloogia Tööpink, konveierliin Automatiseeritud kõrgtehnoloogia Töögraafiku mõjurid Nõudlus, tooraine, elektrikatkestused Nõudlus, tervis, vaba tahe, seadusandlus Sotsiaalkindlustused Abikassad, vanaduspensionid Riiklik haigekassa- ja pensionisüsteem Olulisemad väärtused Omand, aeg, vabadus Staatus, tutvused ja välimus Teenindusühiskonnas on suurem osakaal teenindaval sektoril, tööstusühiskonnas aga töötleval sektoril. Teenindusühiskonnas inimestel rohkem vaba aega, tööstusühiskonnas inimestel vähem aega (~12 tunnised tööpäevad). Mõisteid:
3) Levis raha ebatootlik kulutamine. 4) Odava vilja sissevedu tõi kaasa nisu ja odra külvipinna vähenemise ja külade tühjenemise. 1901 suri kuninganna Victoria, troonile sai Edward VII ja siis aastast 1910 Georg V. Inglismaal valitses jätkuvalt kahe partei süsteem, võimul olid vaheldumisi liberaalid ja konservatiivid. 1900 loodi tööerakond (leiboristid). Erakond ühendas tööliste ametiühinguid. 1906 aastal tulid võimule liberaalid, kes viisid läbi mitmeid reforme: 1)Kehtestati vanaduspensionid vaesteke alates 70. eluaastast. 2)Vaesed vabastati otsestest maksudest. 3) 1911 khetestati sotsiaalkindlustuse seadus, millega seati sisse abiraha tööpuuduse, haiguse ja invaliidsuse puhul. 4) Parlamneid valitsusaega lühendati seitsmelt viiele aastale. Ning vähendati ülemkoja ülemtähtsus. Sotsiaalsete reformide läbiviimine ning suurte kulutuste tegemine relvastusele tõid kaasa kaudse maksude tõstmise. Inglismaa välispoliitika oli aktiivne: 1)Aastate 1989-1902 toimus
Heaoluriigi kujunemine: 1880.aastatest Saksamaal, XX sajandi esimesel kümnendil Põhja-Euroopas, USAs 1930.aastatel (F.D.Roosevelt´i "uus kurss"), 1950-1970 heaoluriigi kuldaeg, 1980.aastate majanduslanguse järel rõhk heaoluühiskonnal: valitsus vaid üks sotsiaalagentidest (kärbiti heaolukulutusi), kohustused tuleb ära jagada tööandjate, riigi, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. Riigi väljamaksed: 1. Kindlustusväljamaksed vanaduspensionid, haigusrahad, töötu abirahad. 2. Toetusrahad eelarvest lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid. Teenused: 1. Raviteenused 2. Munitsipaalelamud 3. Haridus 4.tund DEMOKRAATIA LEVIK JA SIIRDEÜHISKONNA PROBLEEMID Poliitilise arengu tendentse: "külma sõja" ajal jagati maailm kolmeks: kapitalistlikud lääneriigid, sotsialistlikud riigid ja NSVL, arengumaad (Aasia, Aafrika ja Lõuna- Ameerika). F
makset. xt+1K = (1+rt+1)bt wt , Toimetulekutoetused on marginaalse sektor sotsiaalsete kaupade ja teenuste Brutohind, ehk hind mida turul pakutakse, kus xt+1 - pension, mida indiviid ajal t+1 saab; iseloomuga (sõltuvad sissetulekust). tootmise protsessis. Tihti peetakse nendeks määratakse kindlustuse pakkuja poolt ja see rt+1 - exogeenne reaalne intressimäär; Vanaduspensionid põhinevad üheaegselt nii kaupadeks, mida riik peab vähemalt osaliselt leitakse: bt - sotsiaalmaksumäär; universaalsel (baaspensioni osas) kui pakkuma, nelja kategooriasse kuuluvaid = pL + T, wt - indiviidi keskmine palk ajal t.
minimaalse toimetuleku piirini. See süsteem laienes ajapikku üle riigi, nii et selle rahastamiseks tuli otsida uusi maksuallikaid -näiteks omandimaksu. Speenhamlandi süsteemi võib lugeda esimeseks katseks juurutada alampalka ja lisas vaesemaile võimalusi toime tulla. Bismarcki programmi 4 elementi 1. Töö- ja tööõnnetuskindlustus 2. Tervisekindlustus 3. Töövõimetuspensionid 4. Vanaduspensionid Programm pani aluse Euroopa korporatiivsele (tööpõhisele) heaolumudelile. Saksamaa sai kaasaegse sotsiaalturvalisuse, homogeense rahva ja reformistliku töölisliikumise. Bismarcki sotsiaalkindlustusest kasvas välja üks sotsiaalpoliitika mudel: sotsiaalkindlustus toimib töötasult makstavate maksude kaudu. 4. Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid Inimõigused on laiemad, tulenevad rahvusvahelistest õigustest ning neid tunnustatakse kogu maailmas
Teiseks tuleb aga luua võimalused toime tulema hakkamiseks neile haavatavatele ühiskonnagruppidele, kes seda ilma kõrvalise abita ei suuda(2). Sellises kohustuses luua isikutele nende vajadustest lähtuvalt võrdsed võimalused toimetulekuks väljendub ka sotsiaalriigi põhimõttega lahutamatult seotud sisulise võrdsuse idee. Ajaloo taust: Bismarcki programmi 4 elementi 1.Töö- ja tööõnnetuskindlustus 2.Tervisekindlustus 3.Töövõimetuspensionid 4.Vanaduspensionid Programm pani aluse Euroopa korporatiivsele (tööpõhisele) heaolumudelile. Saksamaa sai kaasaegse sotsiaalturvalisuse, homogeense rahva ja reformistliku töölisliikumise. Bismarcki sotsiaalkindlustusest kasvas välja üks sotsiaalpoliitika mudel: sotsiaalkindlustus toimib töötasult makstavate maksude kaudu. 4.Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid Inimõigused on laiemad, tulenevad rahvusvahelistest õigustest ning neid tunnustatakse kogu maailmas.
(kirjakeel muutub ühiseks, dialektid muutuvad väiksemaks) -Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga (proletariaat ehk tööliskond kes teeb füüsilist tööd, varatu palgatööliste klass) - sotsiaalne mobiilsus suureneb -Töölisliikumise teke -Sotsiaalpoliitika kehtestamine; nt Inglismaal keelatakse naiste töötamine kaevandustes, kehtestakase 10h tööpäev, Preisimaal keelatakse alla 12a töötamine, Saksamaal kehtestatakse puhkepäev. Vanaduspensionid, kindlustused -Maailmakaubanduse ja majanduse kujunemine -Rahvusriikide (elanikkonna enamus koosneb ühe rahvuse liikmetest) ja kodanikkonna teke -Rahvusriik tähendab ühe rahvuse suveräänset territooriumi -Euroopa tsivilisatsioon: -1) Isikuvabadused -2) Eraomand - 3) Demokraatia -Vene Impeerium XX sajandi algul -1905. aasta revolutsioon -> revolutsiooni ajendiks Vene-Jaapani sõda 1904-1905 -Vene väed halvasti relvastatud ja välja õpetatud
madalaks. Pank aga tahab välga ja intressi tagasi. Usa pani tollid peale, et väljapoole mitte laene anda. Pangandus tõmbab kaasa kogu Euroopa. Raha pidi hakkama devalveerima. Välja tulemine. Uue kursi oluliseks osaks oli põllumajandus poliitika. 1933 loodi Agricultural Adjustment Administration, mille eesmärk oli põllumajandustoodangu hindade tõstmine ja perefarmide kui agraarsektori põhiliste tootmisüksuste säilitamine. Töötuabirahad ja vanaduspensionid. Töökonfliktid ja streigid kasvasid. Pooldajaid said juurde äärmuslikud õpetused. Inglismaa- sarnaselt USAga kuid mitte nii tugevalt, sest olid olemas nagu Prantsusmaalgi majanduse riikliku aguleerimise mehhanismid ning 1920ndatel kujunes välja sotsiaalkindlustuse süsteem. Streigid meeleavaldused, näljamarsid. Suurenes kommunistide mõju Kuid eraomandile rajatud ühiskondlik kord ja liberaal-demokraatlik poliitiline reziim pidasid vastu.. Nihe paremale
elavneks konkurents, mis võimaldaks saavutada väiksed tasud ja suure tootluse. 10 Hinnata põhjalikumalt kohustusliku kogumispensioni eesmärkide täitmist mõjutavaid tegureid ning teha vastavaid ümberkorraldusi. Kaaluda võimalust kaotada ennetähtaegne pension, eripensionid, väljateenitud aastate pensionid ja soodustingimustel vanaduspensionid. Uued trajektoorid PENSIONIPOLIITIKAS: Kulukaim osa HRi sotsiaalpoliitikast. Pensionisüsteemid suure fiskaalse, demograafilise ja majandusliku surve all. Raske muuta- põlvkondade vaheline ‘leping’ . Pierson’i peamine objekt retrenchment’ist rääkides. Nn double-payerproblem, blame-avoidance strategies Samas on transformatsioon aset leidnud, sageli isegi mitte niivõrd suured reformid, kuivõrd policy drifts.
annaabi.ee 
