Prantsuse näitekirjanik, Moliere, lõi oma teoses "Misantroop" tegelaskuju Alceste`i, kes kaasinimeste vastu lõpuni ausaks jääb, ja nõuab seda ka teistelt. "Olla alati aus nagu aumehe mood, ikka rääkida nii nagu tõelöised lood"- nii lausub Alceste täielikus avameelsuses. Meeldimispüüd, ebasiiras sõprus, tagarääkimine, meelitamine- kõik see, säilitamaks ideaalset positsiooni ühiskonnas või sõpraderingis, kuulub paratamatult inimeste igapäevaellu. Alceste, nähes valskust. silmakirjalikkust ja kahemõttelist viisakust, kogub endale vaenlasi, ning jätaks parema meelega selle maailma igaveseks maha.Üdini aus olend näeb teiste kahepalgelist maailma, mis paneb alguse põlgusele kaasinimeste vastu. Hommikul bussiga tööle sõites, poes maksejärjekorras oodates ja kogu ühiskonnas võib kuulda arutlust selle üle, kui võimatuks elu muutuda võib, olgu siis põhjusteks õhuke tengelpung või probleemid eraelus
puhas. Kõik oma abieluaastad olin enda teada elanud ideaalse naisega: me armastame üksteist, oleme lojaalsed, abikaasa usaldas mind ja mina teda. Meil on kolm armsat last ja oleme olnud õnnelikud ka rasketel aegadel. Nora oli alati väga kuulekas ja mõistev ning hindas mind väga. Hiljuti aga sain ma teada midagi ootamatut: mu naine oli mind petnud. Mitte teise mehega vaid riivanud mu moraali, mu eetikat, mis on mulle ju esmatähtis. Teades kui väga ma vihkan valskust, suutis mu armastatud abikaasa võltsida oma isa allkirja ja sellega laenata raha ühelt suurelt petturilt, kes hakkas teda santazeerima ning minu maine läks ohtu. Õnneks tuli ühel osapoolel mõistus pähe ja santaaz lõppes, kuid mu naine läks peast segi. Ma andestasin talle tema tegelikult andestamatu pettuse ning millega tasub tema! Nora otsustas mu maha jätta ja minna elama iseseisvat elu, sest ta ei tahtnud, et mina temaga kui nukuga mängin. Ma pole iialgi ju midagi sellist teinud
ei avata kõiki. Unustus hõlmab iga kivi, kviitungit, geeni. Unustusse mattuvad aiad, unustus imbub taevasse, merre, unustus sööbib unustussegi. Üha pikenevat tee ? kuhu küll? Jalge all külmunud muld lindude varbajälgedega. Malletu maine mannetab ülemaise. Kui igavene jõuad olla sinagi, muld! Mammon trügib sulle teejuhiks, suretab surmagi. ALANDATUD JA SOLVATUD Retoorilisi reveransse. Tõeteesklust, tolmu ja demagoogiat. Rahalugemist rekki. Meediapila, parlamendiparinaid. Valitsuse valskust. Sotsiaalne redel läbi saetud. Inimene numbriks nullitud, tähenduseta, orjaks arvatud, koos toaga müüdud tagaselja ? leplikud leibkonnad tõstetud telki.Edasi globalismi võidule! Filister, nägu vihast viltu, männikus mõnitab muulast: kõrisõlmele keerd peale! Aleksander Suur elas ennast välja, raiudes katki Gordioni sõlme. ( Mina valis just need luuletusi, sest minult nad oli lihtsam lugeda ja arusaadavam. )
Pärast viimast laulu, kuuldes, et lisalugu plaksutatakse küsis Jazzi Zahharov publikult ehk meilt, mida me kuulda soovime. Paljud vastasid, et Arne Oit´i ja Heldur Kaarmo ,,Tsirkust" ja jällegi laulis rahvas kaasa. See oli hea tunne, arvan, et igaüks seal saalis tundis ühtekuuluvust tänu Zahharovi esitatud laulule. Pärast kontserti jagas bariton rõõmuga autogramme ning küsis ka kuidas kontsert meeldis ja vastas hea meelega küsimustele. Küsimusele,,Hindate elus siirust ja ausust, valskust ei salli. Kui teil oleks võimalik maailmast ära kaotada üks negatiivne asi, siis mis see oleks?" vastas Jazzi Zahharov ise esialgu tõsiselt mõttesse jäädes: ,,Kurjuse saadaksin minema. Kurjus on väga lai mõiste, kurjuse alla käib palju asju. Saadaksin kurjuse ära siit. Minema. Saadaksin ära ebavõrdsuse inimeste vahel. Valelikkuse, sõja ja kõik need asjad. No, kurjuse, ma ei oska muudmoodi öelda. Halba ei tohi olla, peame selle vastu iga päev võitlema
valetama, vassima ning silmakirjatsema. Teoses tuleb see hästi välja lõpu poole, kui minnes kooli Pheobe't vaatama, nägi ta kooli seinale kirjutatud roppusi, mida ta pidas laste hinge möörimiseks. Ta tahtis seda roppust eemaldada, kuid mõistis, et ta ei jõua mitte kunagi kõiki roppusi maha pesta, et kaitsta lapsi. Sellega algas ka tema leppivus eluga. 3. Holden sõdis maailma vastu, mis oli täis silmakirjalikkust ja valskust. Ta tahtis, et inimesed suudaksid säilitada enese lapselikku puhtust. Tal oli täiesti kõrini klassiühiskonnast, kus rikkad käivad kuskil erakoolis, on ennast täis ning (poisid) tõmbavad tüdrukutega tuimalt ringi. Ta tahtis, et lapsi, eriti enda õde, kes oli tema meelest väga terane oma vanuse kohta (vähemalt nii ta korrutas kogu teose jooksul), kaitsta halva maailma vastu. Samuti ei meeldinud talle mõttetu
ning lahkub Pencey´st enne,kui ema-isa talle järgi oleks tulnud..Sealt algab noore poisi seiklus.Holdenile oli see 4-jas kool juba, kust teda välja on visatud. · ,,Esiteks on Pencey üks vastikumaid koole, mida olen näinud. Aina teesklus. Ja kui palju alatust.Ma pole elu sees kohanud nii palju alayuid tüüpe.Seal oli küll paar kena õpetajat ka, aga isegi need olid variserid." · ,, See on üleni valskust täis, sa pead aina tuupima ja pugemist õppima, selleks et ühel heal päeval endale neetud Cadillac osta. Sa teed näo, nagu oleks see suur õnnetus, kui kooli jalgpallimeeskond kaotab, ja räägid oma koolivendadega ainult tüdrukutest, joomisets ja armatsemisest ning hoiad ühte nendega, kellega sa juhtud mingisse räpasesse punti kuuluma." · ,,Ma ei taha öelda, et ainult haritlased või õpetlased võivad maailmale midagi väärtusliku anda
Ackley on tüütu, räpakas ning isekas, Stradlater küllatki uhke, kuid sõbralik ja hea südamega. Ackley ei salli Stradlaterit silmaotsaski, nimetab teda krantsiks · Holdenil on kahju lahkuda Pencey erakoolist, kuid välja viskamine pole talle veel õieti kohale jõudnud ning paratamatusega peab siiski leppima. Elkton Hillsi koolist lahkus Caulfield vabatahtlikult, sest ei suutnud taluda seal valitsevat valskust ja silmakirjalikkust. 4.-8. Peatükk · Holden ei salli Stradlateri üleolevust ning harjumust ilueedina tundide kaupa peegli ees passida, Stradlateron ilus poiss, lööb laineid tüdrukute seas ning teda võib pidada tõeliseks naistemeheks. Stradlater läheb kohtingule Jane´iga, Holdeni endise naabritüdrukuga, paludes Holdenilt, et viimane teeks talle ära inglise keele kirjandi.
allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea kronose naine Themis seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia seal olid kaks savipotti- ühes kõik hea, teises halb. Sealt läkitas zeus inimestele head ja halba Zeusi 3 tütart: saatusejumalannad Klotho ketras inimese elulõnga ja määras, kui kaua keegi elab Lachesis võttis kinnisilmi loosi, mis surelikele osaks pidi saama Atropos märkis 2 teise õe otsused üles Fortuna - hea õnne ja küllusejumalanna, käes oli tal Amaltheia sarv (kits, kellelt Zeus selle
modelleerida pigem Platoni koopa võrdpilt: “Ja kuigi kogu nähtav maailm on tõepoolest vaid varjude ilm meie koopa seinal, küünitame alatasa sellest kaugemale; ja kuigi Demokritose järgi peitub tõde sügaval, võime sügavustessegi tungida. Meie käsutuses pole tõe kriteeriumi ning see tõik toetab pessimistlikke teooriaid. Kuid meil on ometi kriteeriumid, mis lubavad meil õnne korral ära tunda vigu ja valskust. Selgus ja selgepiirilisus pole tõe kriteeriumid, ent ähmasus ja segasus võivad osutada veale. Samuti pole järjekindla arutluse tulemus alati tõde, seosetuse ning vasturääkivuse tagajärjeks on aga igal juhul väärus. Ning kui oleme need ära tundnud, näitab meie oma vigade tuhm punane tuluke meile vaevalist teed koopapimedusest välja” [seals.]. Popperi poliitikateooria. Traditsiooniline – näiteks Platoni – poliitiline õpetus oli tegelenud
üllameelsuse vilju. Selleks et tõesti seadustest kinni peetaks ja kord püsiks, toetasid kõik jumalad Zeusi ja olid kärmed tema käske täitma. Themis ja Justitia Seadusejumalanna Themis viibis alati Zeusi kõrval. Ta kuulas Zeusi käske ja andis need otsekohe surelikele inimestele teada. Niiviisi pandi maailma valitseja antud seadused maa peal kehtima. Teine jumalanna, Justitia, kaitses õigust ja vihkas valskust. Kui ta iganes nägi ülekohut, teatas ta kohe Zeusile ja see mõistis õigust. Häda seaduserikkujale, kelle kohta surematu Zeus oli otsuse langetanud, sest karmimat karistust polnudki võimalik määrata. Kui aga eksinu kahetses, kuni polnud liiga hilja, ja andestust palus, andis Zeus oma üllameelsuses alati andeks ja õelad fuuriad jätsid üleastunu piinamise. Zeus saatis inimestele ka rõõme ja muresid. Olümpose valitsejakoja ees seisis kaks suurt savianumat
Seega tuleks ju õpetajaid, nii lasteaia kui kooli omi, eriliselt väärtustada ja hea õpetaja, kes südamega oma tööd teeb, on austust väärt. Väärtused ongi selline imeline edasiviiv pagas inimesel, millele igapäevaselt ei mõtle. Väärtused justkui toetuvad teineteisele. Teame ju, et see, kes on õpetatud ausaks, hoolivaks ja töökaks, seda peaks saatma elus edu. Samas näeb aga tänapäeva ühiskonnas palju valskust, ärategemist, kahjurõõmu, üleolevust. Ja tundub, et neil inimestel, kellel väärtushinnangud on justkui paigast, läheb igapäevaelus karistamatult ja hoopis paremini kui neil, kes järgivad head õpetust ja autunnet. Sellest johtuvalt on raske omi väärtushinnanguid hoida ja õpetajana edasi anda. Kuidas on võimalik lastele õpetada, et maaslamajat ei lööda ja abivajajat tuleb aidata, kui igapäevaelus selle tarkuse ja aumehelikkusega justkui kaugele ei jõua
Ta korraldab Maa filosoofide vahel elava keskustelu, küsides, mida kujutab endast nende hing. "Candide ehk Optimism" (1759) Siiras ja sinisilmne noormees Candide rändas ringi koos oma õpetaja Panglossiga ning satuvad täbaratesse olukordadesse. Viimane puuakse inkvisitsiooni poolt üles, kuid Candide õppis seikluste katsumustes siiski mõndagi. "Kohtlane" (1767) Indiaanlase puhas looduslapsepilk avastab Euroopa tsiviliseeritud ja mõistuslembelises ümbruses ridamisi valskust ja rumalusi. Ta saab endale õpetaja, kes aitab tal taspisi tsiviliseeruda, hariduse ja kultuuri kaudu isiksuseks saada. Rosseau (17121778) JeanJacques päritolult prantslane, kuid sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Isa oli kellassepast tantsuõpetaja. 16selt lahkus kodust, õppis muusikat ja kirjutas oopereid. "Entsüklopeediale " kirjutas artikli muusikast, Teaduste Akadeemias tegi ettekande noodimärkide uuest süsteemist, koostas "Muusika sõnaraamatu".
Ma tean, et raskesti sinu vastu eksin. Jumal näeb, et mul junkur Risbiteri vastu mingit viha ei ole, aga tema abikaasaks ei või ma mitte saada.» «Mõtle, et ma olen oma sõna andnud!» «Ma mõtlen selle peale ja kibe valu närib mu südant, et sina minu pärast oma sõna pead murdma, aga -- ma ei või teisiti.» Kui Agnes neid sõnu ütles, paistis tõsine hingevalu ta näost, kuid kahtlane on, kas enam selle pärast, et tema ise, kes tänini valet ja valskust südame põhjast oli vihanud, nüüd ometigi sunnitud oli armsa isa ees kornetit mängima. «Sa oled haigem kui ise arvad,» pomises Mönnikhusen pool-pahaselt, pool-kaastundlikult. «Terve peaga räägiksid sa targemat juttu. Ma ei tohi sind ööseks üksi jätta, vaid saadan naisterahvad sinu juurde valvama.» «Ara saada kedagi!» palus Agnes kohkudes. «Mul on ümmardajast küll. Mul ei ole muud vaja kui täielikku rahu ja puhkamist. Kui mind 383
annaabi.ee 
