"osaks ühiskonnast". Keskiga (40-60/65 a.) Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanu identiteedist. 40. aasta üleminek keskea kriis Raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus. Keskea kriisi tunnetavad umbes 40% meestest ja 80% naistest.Keskiga nõuab uusi psüühilisi valmidusi ja sotsiaalseid oskusi, et talud seotud tuska. Sellesse etappi jääb ka bioloogiliste rütmide mõju, klimakteerium, naistel jällegi varem kui meestel. Küpsuse periood (60/65 a.) Üleminek välistelt väärtustelt sisemistele. Inimese kalduvus tõmbuda sissepoole, isoleerida end välisest. Suureneb oht, et tunded kobavad minevikku ja muudavad
laiduväärsest käitumisest, heast ja halvast. Sellel arengutasandil vajavad nad vanemate abi ja juhatust. Nad tunduvad olevat nn. kerged lapsed ja võivad seepärast jäädagi kasvama ilma vanemate küllaldase hoolduseta. · See, kuidas vanemad suhtuvad lapse pettumus-, viha- ja jonnipursetesse, annab tema käitumisele vormi · Tütred saavad enam valmidusi ning neid suunatakse ja õpetatakse rohkem kui poegi. Pojad seevastu jäetakse saatuse hoolde. Neid ei õpetata ega suunata, küll aga nõutakse, et nad oleksid julged ja saaksid hakkama. Vahendid tuleb neil endil valida. · Pelgalt piirangute varal ei õpi laps mõistma, miks üks või teine asi on valesti. · Lapse oma moraalihinnangute kujunemiseks on võimalused kõige paremad
Koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud õpitegevusele. Isiksuse arengus on olulisim, et motiiv „ma pean“ muutub valdavaks motiivi „tahan“ ees. Koolivalmiduse saavutamiseks on vaja: - soodsat kasvukeskkonda ja lapse enda aktiivset tegevust. Kas laps on valmis kooli poolt esitatavateks ülesanneteks, sõltub olulisel määral sellest, mida kool temalt ootab. Uurijad on täheldanud, et mida enam valmidusi antakse lapsele koolieelses eas, seda kõrgemad on kooli ootused- nii oodatakse täna kooli astuvalt lapselt valmidusi, mis varasematel aegadel omandati alles koolis. Koolivalmiduse ilmingud on muutused lapse kehalises, sotsiaalses ning vaimses arengus. Kui vanemad pööravad reeglina tähelepanu lapse vaimsele valmisolekule, siis lapse toimetuleku seisukohalt osutub sotsiaalne ja isiksuse arenguga seotud aspekt samavõrd oluliseks või olulisemakski. (Lapse areng..)
Pramling väidab, et lasteaiaõpetajate peamine õpetamisviis on teadmiste siirdamine lapsele. Eelõpetuses rõhutab ta aga mõistvat õppimist, mille eelduseks on, et lapsed saaksid õppimisest teadlikuks. Õppimine on lapse enda tegevuse tulemus. Laps õpib uut oma käsitlusvõimele toetudes. Pellegrini uurimus osutas sellele, et käitumine mängus edendavad laste lugemise ja kirjutamise oskusi ning üldisi keelelisi valmidusi. Schweinhart ja Weikart leidsid, et püsivale sooritustaseme tõusule viib ainult mängupõhine õppimine. Piaget nägi mänge lapse vaimse arengu väljendustena. Võgotski uskus, et mäng on vaimse arengu vältimatu eeldus, kuna kujundlike olukordade loomine viib abstraktse mõtlemise arenguni. Wood ja Attfield tõdesid, et mäng on kompleksne nähtus. Kuulumine rühma ja sotsiaalne suhtlemine on alushariduse tähtsaimad mõjud lapsele.
Laste mängude vaatlus räägib õpetajale lapse maailmast sageli enamat kui lapse elu kaardistavad, täiskasvanutele suunatud küsimused. Eelõpetuse seisukohast on mäng tähtsaim õppimise strateegia. (6-aastasel edendab fantaasiat, isiksuse ja abstraktse mõtlemise arengut) Pellegrini uurimus osutas sellele, et käitumine mängus edendavad laste lugemise ja kirjutamise oskusi ning üldisi keelelisi valmidusi. Schweinhart ja Weikart leidsid, et püsivale sooritustaseme tõusule viib ainult mängupõhine õppimine. Piaget nägi mänge lapse vaimse arengu väljendustena. Võgotski uskus, et mäng on vaimse arengu vältimatu eeldus, kuna kujundlike olukordade loomine viib abstraktse mõtlemise arenguni. Wood ja Attfield tõdesid, et mäng on kompleksne nähtus. Mängu määratleb:
oma koha leidmine kollektiivis ja ühiskonnas - perekonnas, inimsuhetes, töös. suhte loomine elumõttega - oma individuaalsuse tunnistamine ja arendamine, suhe ellu, universumisse. Keskiga (40-60/65 a.) Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanu identiteedist. · 40. aasta üleminek keskea kriis Raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus. Keskea kriisi tunnetavad umbes 40% meestest ja 80% naistest. Keskiga nõuab uusi psüühilisi valmidusi ja sotsiaalseid oskusi, et taluda vananemisega seotud tuska. Sellesse etappi jääb ka bioloogiliste rütmide mõju, klimakteerium, naistel jällegi varem kui meestel. Küpsuse periood (60/65 a.) Üleminek välistelt väärtustelt sisemistele. Inimese kalduvus tõmbuda sissepoole, isoleerida end välisest. Suureneb oht, et tunded kobavad minevikku ja muudavad meele kibedaks. Võib kasvada ümbruse surve inimese kõrvaletõmbumiseks (ealine diskrimineerimine).
Faaside vahel liikumine ei tähenda, et eelmine faas on täielikult rahuldatud, aga piisav, et edasi liikuda. Margaret Mahler (1897-1985) Psühhoanalüütiline paradigma - psühhosotsiaalne arengukäsitlus Normaalse lapse jaoks kõige olulisemad mäng ja armastavad suhted, et nad kasvaksid üles mentaalselt ja psüühiliselt tervetena. Arenguetapid : Sündides psüühiliselt eikeegi, tal on suur hulk valmidusi ja ajusse kodeeritud teadmisi, aga tal pole sündides valmis ,,Mina" e. isiksuseosa , mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. MINA hakkavad kujundama vastastikused suhted imiku ja hoidja vahel. 1. etapp sünd-2-4 kuu: normaalne autism e. enesesse sulgumise järk: laps hoidja suhtes ükskõikne, endassetõmbunud / kogemine toimib meelte abil. Autism kaitseb välise maailma liigse kogetavuse eest. Et ta saaks luua tähendusi.
Kolmandaks teemaks kästiles autor lapse varajast psüühilist arengut ehk psühholoogilist sündi. Psühhoanalüütik Mahler seletab oma teooriaga, millest tuleneb see, et lapse esimesed eluaastad ja esimesed inimsuhted on tema sotsiaalsele arengule väga tähtsad. Mahleri teooria peamõte peitub selles, et sündides on laps psüühiliselt eikeegi. See ei tähenda, et ta oleks psüühiliselt tühi. Tal on suur hulk valmidusi, suur hulk ajusse kodeeritud teadmisi, aga tal pole sündides valmismina, seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ning kannab ta tegude ja otsustuste eest vastutust. Lapse psühholoogilist mina kujundavad tema ja hoidja vahelised vastastikuse mõjutamise suhted, mis teevad temast erilise, kordumatu isiksuse. Sümbiootilises järgus kujuneb lapse esmane kiindumus teise inimesesse. Naeratusega näitab ta,
mõningatel üsasisese arengu etappidel programmeerida sündimata lapse bioloogiliste süsteemide tööd. Hilisemas elus mõjutab see nende süsteemide võimet muutuda, tekitades adaptatsiooniraskusi ja luues lapsele eeldusi haigusteks ja tervisehäireteks (Catholic University of Leuven). VARANE LAPSEIGA Varajane lapsepõlv kui isiksuse alus. 1. Lähtekoht nullpunkt Mahleri teooria: Laps on sündides psüühiliselt eikeegi. Tal on suur hulk valmidusi, suur hulk ajusse kodeeritud "teadmisi", aga tal pole sündides valmismina, seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ning kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. Lapse psühholoogilist mina kujundavad tema ja hoidja vahelised vastastikuse mõjutamise suhted ning see kestab kolm kuni kuus esikmest eluaastat. Vanusejärku sünnist kahekuuseks saamiseni nimetatakse lapse normaalse autismi ehk enesessesulgumuse järguks. Laps on siis hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud
rohkem käitumismudeleid teistelt ja tal on pidev soov neid ületada. Kurb tõsiasi - esimene laps võib olla akadeemiliselt kõige edukam, aga viimane laps elus kõige kaugemale jõuda. Edukas ja akadeemiliselt võimekas ei pruugi tähendada sama asja. Järgmine tüüp(inna): Margaret Mahler (1897-1985). Põhihuviks on lapse normaalne areng. Ütleb nii, et laps on sündides psüühiliselt mittekeegi. Tal on suur hulk valmidusi, suur hulk ajusse kodeeritud teadmisi, aga tal pole sündides valmis "mina". Ei ole seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. Lapse psühholoogilist "mina" kujundavad lapse ja hoidja vahelised vastastikuse mõjutamise suhted. See kestab kolm kuni kuus esimest eluaastat. Arengu etapid: *) normaalne autism - sünd kuni teine elukuu. Ehk siis enesessesulguvus. Ütleb, et laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud
Samas on nad akadeemiliselt kõige võimekamad. Teise lapse kohta ütleb, et teda iseloomustab läbilöögivõime ja edukuse ja karjäärisiht. Viimane laps on probleemne, sest ta on õppinud eelnevatelt lastelt käitumismudeleid ja tal on pidev soov neid ületada. Esimene laps võib olla akadeemiliselt võimekas aga viimane võib elus kõige kaugemale jõuda. Margaret Mahler (1897-1985) Põhihuviks lapse normaalne areng. Laps on sündides psüühiliselt eikeegi. Tal on suur hulk valmidusi, suur hulk ajusse kodeeritud teadmisi aga tal pole sündides valmis MINA. Ei ole seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. Lapse psühholoogilist MINA kujundavad lapse ja hoidja vahelised vastastikuse mõjutamise suhted. See kestab 3-6 esimest eluaastat. Arengu etapid: (1968, täiendamine 1975) · normaalne autism (sünd-2elukuu)- enesesulgus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endasse tõmbunud. See ei tähenda, et ta
annaabi.ee 
