Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 Konstantinopoli vallutamine. 1261 Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 Damitta vallutatakse. 1221 ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa- Rooma keiser Friedrich II 1244 vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased. VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõdade tulemused: läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen. Itaalia kaubalinnad suurendasid isakaubanduselt saadavaid kasumeid. Islami maailma tihedam liitumine.
ka Vaikne ookean. Eurooplased hakkasid varemast rohkem purjetama ning merereise tegema. Levis ka kuuldus, et põhja pool Mehhikos, kus on asteekide riik, leidub väga palju kulda. Asteekide riik vallutati hispaanlaste poolt ja Mehhiko langes nende ülemvõimu alla. Nüüd suundusid ka teised eurooplased kulla otsingutele. See avardas veelgi nende maailmapilti. Maadeavastuse tulemusel said eurooplastele tuntuks ka kartul, tomat, mais, kakao jne. Kuid miinuseks võib lugeda seda, et vallutatu Ameerika kõrgkultuuride maad. Söödi välja maajad, inkad ja asteegid, kes lõpuks hävisid täielikult. Mistõttu toodi juurde Aafrikast neegerorju. Mina järeldan sellest seda, et tänu maadeavastustele arenes ka rahamajandus palju rohkem. See oli euroopale igate pidi kasulik, kuid mitte Uuele Maailmale, kelle kõrgkultuurid hävitati.
· Madisepäeval, 21 september 1217 said eestlased rängalt lüüa. Langes Lembitu ja vastaspoolel Kaupo · Oma tagala kindlustusega sõlmis piiskop Albert Taani kuningas Valdemar II liidu 1218 a. · Taanlased ehitasid toompeale tugeva linnuse, oli tugev tugipunkt eestis · Legend Taani linn Tallinn Lõppjärk 1222 1227 · Eestlased tahtsid uuendada liitu venelastega · Abi ei saabunud · Kogu Mandri Eesti vallutatu ristisõdijate poolt · Kõige kauem pidas vastu Saaremaa. Vallutati tormijooksuga üle mere jää Muhumaale · Lõppes pikk periood eesti rahva ajaloos muistne iseseisvuse aeg Eestlaste allajäämise põhjused: · Polnud kutselist armeed · Kehv relvastus · Maakondade vahel puudus koostöö · Polnud tugevaid liitlasi · Maa kurnatud erinevatest sõdadest · Ristisõdijate Piiskopi Ordus, Taani kuningat toetas kogu kristlik lääs ja Rooma paavst
Berliini ülestõus 1953 Rahulolematus viletsate elutingimuste pärast Ida-Saksamaa,NSVL Tuhatkond in. suri,kommunistlik võim jäi,vastuhakkajate poolt vallutatu alad vallutati tagasi, läände põgenejate karistamine. Ungari ülestõus1956 Dem. Puudumine, rahulolematus moskva-meelse juhtk. Ungari rahvas, NSVL, VLO väed. 18000 põgenes,3000suri,20000vahistati,uus
Viies Ristisõda. ( 1217-1221 ) Innocentius III järeltulija paavstitoolil Honorius III kutsus ellu Viienda ristisõja, millega kavatsetti vallutada Aijubiinide sultanaadilt Damietta linn Niiluse deltas, et seda Jeruusalemma vastu vahetada. Lõppkokkuvõttes ei saavutanud nad siiski midagi. 1219. aastal õnnestus Damietta küll vallutada, kuid 1221. aastal meelitas kaval vastane ristisõdijad lõksu ja oma elu päästmiskes tuli neil vallutatu muhamedlastele tagasi anda. Kuues Ristisõda. ( 1228-1229 ) Kuuendat ristisõda juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kes pretendeeris oma abielu kaudu ka Jeruusalemma kuninga tiitlile. Seeläbi saanuks temast Õhtumaa tähtsaim valitseja. Kujunenud jõuvahekordi kasutades õnnestus keisril Aijubiididelt välja kaubelda nii Jeruusalemm kui ka 10-aastane vaherahu. Vastutasuks kohustus taunis ägedalt paavst, rõhutades, et Püha Linnaga ei saa olla mingit kauplemist 1244
esimene kui teine neist kahest äratab tugevas saanus kahtlusi."N.Machiavelli IV PEATÜKK MIL MOEL ÕNNESTUS ALKESANDRI JÄRELTULIJAIL PÄRAST TEMA SURMA SÄILITADA VÕIM DAREIOSE KUNINGRIIGI ÜLE, MILLE ALEKSANDER OLI VALLUTANUD Alkesander Suur sai mõne aastaha Aasia isandaks ja natukene peale seda kui ta oli maa oma valdusesse võtnud, ta suri. Aleksandri järgalsed säilitasid eelkäija poolt vallutatu ja probleemid puudusid väliselt, kuid nende endi keskel neid tekkis, nende enda auahnusest. Valitseja võimu all olevaid maid on valitsetud kahel viisil: ühe valitseja poolt, kus kõik ülejäänud on tema teenrid, kes aitavad isanda armust ja loal kuningriiki valitseda, või siis valitseja ja parunite poolt, kus parunid on seal vaid tänu oma suguvõsa kõrgele eale. Neil parunitel on oma alad ja oma teenrid, kes tunnistavad neid isandatena
· Tõi kaasa Vene armee täieliku moderneerimise · Erastvere lahing 1701 september · I rootslaste kaotus · Initsiatiivi kandumine venelastele · Järgnes kaotus Hummuli lahingus 1702 juuli Sõjategevus kuni 1710: · Linnade järk-järguline langemine · 1704 II Narva lahing · Piiramine 2 kuud, vallutati 9. August · 1704 Tartu vallutamine · Vene vägesid juhtis Peeter I isiklikult · Linn vallutatu 12. Juuli · Mais kaotati Emajõel väike Rootsi laevastik · Aktiivne sõjategevus alates 1708 · Lahing Vinni mõisa juures · Viimane Rootsi sõjaväe lahing Eesti alal · Tartu ja Narva elanike küüditamine Venemaal · Poltaava lahing 1709 · Rootsi sõjaväe täielik purustamine · Tallinn alistus 29.09.1710 · Tähistab kogu siinse ala minekut Venemaa võimu alla Sõja lõpp: · Sõjategevus kestis edasi tänu Rootsi laevastikule
Magnus hakkas otsima uut isandat. Ivan julm vihastus ja vangistas ta. Hiljem lasti ta kuramaale, kus ta asus hoopis Poola-Leedu teenistusse. Vene väed hõivaid põltsamaa ja likvideerisid Liivimaa vasallkuningriigi. Kui poola kuningaks sai stefan Batory, algas 1579 ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Rootsi ja Poola üksteist ei seganud. Kui Venemaa keskendu Poolale saatis Rootsit suur edu Lääne-ja virumaal. 1581 ületasid Soomes koondunud rootsi väed Soome lahe. Vallutatu rakvere, siis rida väiksemaid linnuseid ning pärast pikemat vastupanu oli sunnitud alistuma ka Haapsalu. Tormijooksuga vallutati ka Narva. Kui alistati paide oli kogu põhja-Eesti Rootsi võimu all. Suured venemaa alad angesid poolakate kätte. 1582 sõlmitud vaherahu Jam Zapolskiga sai Ivan Julm tagasi poolakate kätte langenud vene linnad ja maad, pidi aga loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused.Kõik Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita riigi võimu alla.
olevat, kuigi üks vihje krahvinna von Stratmannile siiski tema kirjades leidub. Kuningas August on tahtnud Patkulit küll naida, nimelt rikka lese Anna von Einsiedeliga. Sellest ei tulnud lõpuks midagi välja, kuid pruut ja tulevane äi olid Patkulile truud tema surmatunnini. Tsaari armee edasitungimine Liivimaal tegi Patkulile aina rohkem muret, sest esialgne rüüstamine oli asendunud turbekirjade andmisega, mis andis märku, et Peeter tahab vallutatu endale hoida. Patkul tahtis kogu hingest Preisimaad von Ilgeni kaudu Rootsi vastu sõtta kihutada, lubades Preisile senist Augusti abiraha, Poola jagamist ja isegi Kuramaad, ent ka see ei aidanud. Loomulikult sai August Patkuli tegemistest teada. Kuigi ta Rootsiga sõdida ei tahtnud, ei soovinud ta ka tsaari abirahadest ilma jääda, seepärast intrigeeriti aina edasi. 1704. aasta juulis haigestus Patkul raskesti. Pole täpselt teada, mis haigus see oli, kuid jutt käis vesitõvest
Jumalarahuga, see ei andnud tulemusi Rekonkista-tähistab Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. Maurid hoidsid Hipaaniat enda käes pea 700.aastat, kujundades seda oma käe järgi. Hiljem said kristlased selle oma kätte tagasi. Astuuria jäi vallutamata-tekkis Astuuria kuningriik. Aja jooksul vallutati järjest uusimaid tagasi- uued kristlikud kuningriigid: León, Kastiilia, Aragon, Navarra ja Portugal. Kastiilia dialektist sai hispaania keel 1085.-vallutatu Toledo(Kastiilia Toledo kun. AlfonsoVI) 1236-vallutati Cordoba(fronter-kord Cordoba ühe kord teise käes) 1248-vallutati Sevilla, Sevilla muhamedlaste kontrolli alla jäi vaid Granada mägikinungriik. Selle tsivilisatsiooni loojangul ehitati Alhambra, valitsejate palee, -mauride kunsti ja arhitektuuri kõrgaeg- järgiti Koraani 1479-Hispaania uuendamine-ühendati
jaan 1973 raiuti kun.pea maha, 16.okt Marie Antoinette hukati. Paljud kun.kojad hakkasid kartma, et rev.ideed võivad levida ka nende maale. revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793 (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Austria ründas Pr.maad, juma 1792 löödi Austriat ja Preisimaad. Pr.maa kuulutas sõja ka UK’le, Hollandile ja Hispaaniale. Sõjaline tegevus mobiliseeris suurt osa prantslasi, suur osa vabatahtlike asus sõjaväkke. 1794 vallutatu Holland, kuna hakati levitama rev.ideid. 1795 sõlmiti rahu, Holland kuulutati Bataavia Vabariigiks. Preisimaaga sõlmiti rahu. Vendée ülestõus. talupoegade ülestõus, mis peagi kasvaks rojalistide mässuks. Talupojad ja mõõdukamad tahtsid revolutsiooni lõppu. Jakobiinide Klubi. käisid koos Püha Jakobi kloostris. Nägid kuningas täielikku igandit. Robespierre, Danton, Marat- rahva seas väga populaarsed Žirondiinid
annaabi.ee 
