Poolakad pidasid läbirääkimise Riiaga. Poola tahtis, et Rooma riik mille ustavuses riiakad algusest peale oli olnud neid vabaks annaks. Neil ei läinud see aga korda. Aastal 1561 suri Tallinnas üle 2000 Rootsi sõduri. Nad haigestusid ebaharilikku taudi, millesse linna elanikud ja muud kohalikud ei haigestunud. Neil ei ole Liivimaal eriti õnne. Piirati Padise mungaklooster ja ainult ähvardavatena näinuna Rootsalsed vallutasidki selle enda alla. Rootslased kaaperdasid jälle Lüübeki laevad. Osad laevad viidi Tallinnasse, osad viidi Rootsi. Lüübeklased nõudsid küll oma laevu tagasi oma saadikute kaudu, kuid see ei läinud neil läbi. Aastal 1562 piirasid Rootsalsed Pärnut suure väega. Seda oli lihtne vallutada kuna pärnakatel polnud erilist kaitset sõja vastu. Kui nad juba Rootsi all olid toetas kuningas neid rikkaliku sõjavarustuse ja laskemoonaga, et kindlustada linna.
hiljem liitus ka Austria. 1813. aasta kevadel alanud sõjas saavutas Napoleon nii mõnegi hiilgava võidu, kuid kokkuvõttes osutusid koalitsioonipartnerite jõud tugevamaks. 1813. aastal Leipzigi all peetud lahingus sai Napoleon lüüa. 1814. aasta varakevadel kirjutasd liitlased alla eraldi kokkuleppele, kooskõlastamaks ühist sõjategevust Napoleoni vastu kuni ta lõpliku purustamiseni. Sama aasta märtsis vallutasidki liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti Elba saarele. Pagendatud Napoleon jälgis sündmuste käiku Prantsusmaal. Saladuskatte all lahkus ta kaaslastega saarelt ja maabus 1815. aasta märtsi algul Prantsuse rannikul. 20. märtsil saabus ta Pariisi, kus ta tegi koheselt ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. See tähendas uut sõda-Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised konfliktid. Sõlmiti uus Prantsusmaa-vastane koalitsioon
Lõpuks jõudi kokkulepele, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid tegelikult kaotanud. Neljas ristisõda 1202-1204 Taheti vallutada Egiptus, kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn. Eestvedajaks oli paavst Innocentius. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku,et nad viivad ristisõdijad kohale, tingimusel, et viimased aitavad kaupmeestel vabaneda mereröövlitest. Ristisõdijad vallutasidki Zara linna, mida peeti mereröövlite pesitsuspaigaks. Ristisõdijad vallutasid 1204.aastaks lõpuks Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd. Laste ristisõda 1212 Laste ristisõda oli umbes 50000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Usuti, et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, seega Jumal aitab neil Kristuse püha haua tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne, kes kuulutas ennast uueks
5. Trafalgari lahing 1805. Aasta oktoobris hävistas Inglise-Hispaania ühendlaevastik Trafalgari merelahingus Prantslaste laevastiku. Sellega kindlustus veelgi Inglismaa ülemvõim maailma meredel. Ühtlasi luhtus ka Napoleoni plaan vallutada Inglismaad. 6. Rahvastelahing 1813. aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud lahing, kus Napoleon sai lüüa. Sellega kandus sõda edasi Prantsusmaale ja 1814. Aasta märtsis vallutasidki liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ja ta saadeti Itaalia ranniku lähedal asuvale Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. 7. Waterloo lahing 1815. Aasta juunis Brüsseli lähistel toimunud lahing, kus Napoleon purustati 7. Koalitsiooni poolt ( kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Venemaa). Napoleon loobus troonist ning ta saadeti kaugele Atlandi ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu täiesti unustatud Püha Helena saarele, kus ta 1821. Aastal suri. 8
kandes Jeruusalemma alla jõuti, ei suudetud seda siiski vallutada. Tehti kokkulepe, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid kaotanud. Neljas ristisõda(1202-1204) 4 Neljanda ristisõja eestvedajaks oli paavst Innocentius. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et nad viivad ristisõdijad kohale, aga tingimusel, kui viimased aitavad kaupmeestel vabaneda mereröövlitest. Ristisõdijad vallutasidki Zara linna, mida peeti mereröövlite pesitsuspaigaks. Veneetslased aga suutsid ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida pühal maal või hoopis Konstantinoopolis. Ristisõdijad vallutasidki 1204. aastal Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd. Ristisõdijad ei saavutanud pühal maal kavandatud eesmärke, kuid mingi kasu sellest ikkagi oli. Tihenes kaubavahetus Idamaadega ja ka käsitöö sai hoogu juurde. Ristiusu kirik paavstivõimu hiigelajal
Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid( Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ka ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis vabastada moslemite käest Kristuse püha haud Jeruusalemmas. 1099. aastal vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijad lõplikult välja tõrjusid. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis osutus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet
tugevaim ja stabiilseim riik Lääne-Euroopas. XI-XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kii ka ilmelikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis vabastad moslemite käest Kristuse püha haud Jeruusalemmas. 1099 vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijaid lõplikult välja tõrjusid. Kõrgkeskaja ühiskonnakorralduses andsid toona rangel hierarhial ning rüütlieetikal põhinevad feodaalisuhted. Üha kinnisemaks muutunud rüütliseisusest kujunes ajapikku pärilik aadelkond. Ilmalike rüütlite kõrval tekkisid ristisõdade perioodil vaimulikud rüütliordud,
kui lõpuks suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla jõuti, ei suudetud seda siiski vallutada. Tehti kokkulepe, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid kaotanud. Neljas ristisõda(1202-1204) Neljanda ristisõja eestvedajaks oli paavst Innocentius. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et nad viivad ristisõdijad kohale, aga tingimusel, kui viimased aitavad kaupmeestel vabaneda mereröövlitest. Ristisõdijad vallutasidki Zara linna, mida peeti mereröövlite pesitsuspaigaks. Veneetslased aga suutsid ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida pühal maal või hoopis Konstantinoopolis. Ristisõdijad vallutasidki 1204. aastal Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd. Ristisõdijad ei saavutanud pühal maal kavandatud eesmärke, kuid mingi kasu sellest ikkagi oli. Tihenes kaubavahetus Idamaadega ja ka käsitöö sai hoogu juurde. Püha Rooma keisririik
sajandil markomannid, kvaadid ja tsatid. 3.sajandil alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid. 5. sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. 6. sajandil langobardid. Türgi ja Iraani hõimud: 2. sajandist sarmaadid, 5. sajandist hunnid, 6. sajandist avaarid. Barbarite riigid. Suurte hulkadena asusid barbarid oma põhjapoolsetelt maadelt lõunasse, röövides, hävitades sealseid rikkusi ja asudes ka ise sinna elama. Nii vallutasidki barbarid vallutasidki lõunapoolseid vanaaja riike ja hakkasid vallutatut maad jagama ja valitsema. Frangi riik Gallias. Läänegootide riik Hispaanias, 419-711 vallutasid araablased. Vandaalide riik tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaaniasse, liiguvad sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534 (vallutati Bütsantsi poolt). Langobardide riik Põhja- ja Kesk-Itaalias (suuremas jaos endistel idagootide aladel, mille langobardid Bütsantsilt vallutasid), 568-774 (Karl Suur).
10. saj eKr ühendas iisraellaste kuninga Taavet kogu Kaananimaa oma võimu alla. Tekkis Iisraeli riik. Taaveti poja kuningas Saalomoni korraldusel rajati pealinna Jeruusalemma iisraellaste Jumala Jahve tempel. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael tugevam riik Kaananis. Saalomoni surma järel lagunes riik kaheks: põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapoolseks Juuda riigiks. Ühtaegu tugevnes Mesopotaamia suurriikide surve. 8. saj eKr vallutasidki assüürlased põhjapoolse Iisraeli riigi ja asutasid selle elanikkonna ümber impeeriumi eri osadesse. Juuda riik jäi esialgu püsima, kuid langes 6. saj eKr Uus-Babüloonia võimu alla. 586. a. eKr purustas Nebukadnetsar II Jeruusalemma ja laskis hävitada ka Jahve templi. Suur osa rahvast küüditati Mesopotaamiasse, nn Paabeli vangipõlve. Alles siis, kui Uus-Babüloonia langes pärslaste ülemvõimu alla, pääsesid võõrsile asustatud tagasi oma kodumaale. Taastati Jeruusalemma
paigutada mis tahes tootesse. Elektroonikatööstuse kõige olulisem osa on komponentide – pooljuhtide, mälukiipide ja mikroprotsessorite tootmine. Neist esimesed on väga laia kasutusalaga, sh. tarbeelektroonikas, kuid ka protsessorite kasutus laieneb. Alates 1950. aastatest, mil pooljuhte tootma hakati, on selle sektori kasv olnud tohutu. Et tekkis külma sõja perioodil USA kaitsetööstuses. USA-s oli arvutite ehitamine ja pooljuhtide tootmine kosmose- ja sõjatööstuse valdkond. Nii vallutasidki maailmaturu esialgu USA ettevõtted, mida riik sõjaliste tellimustega toetas. 1980. aastatel kerkisid esile Jaapani firmad. Jaapanis, kus sõjatööstuse roll on olnud tagasihoidlik, toetati riiklikult mikroelektroonika kui olulise valdkonna arengut. 1996. a. andis Jaapan juba 37% ET maailmatoodangust, samas kui USA osakaal oli langenud 26%-le. Uurimuskeskused: USA- International SEMATECH Euroopa-IMEC Taiwan-ITRI TEENUSED
annaabi.ee 
