Peale abiellumist oli abielu kooskõlas, kuid hiljem abielu ei laabunud. Septembris 2013 kooselu lõppes – hageja **** asus elama oma vanemate juurde aadressile Põhja pst 8-16, Tartu. Hageja leiab, et abielulised suhted on lakanud alates juunist 2013, abielu taastada ei ole võimalik ning palub abielu lahutada, juhindudes Perekonnaseaduse paragrahvidest 27, 28 lg 4, 29 lg 1, 2 ja 3. Vara koosseis Abielu kestel on soetatud vara abieluliste suhete lõppemise seisuga alljärgnevalt: Vallasasjana eramaja Tartu, Kastani 173a 20. mail 2010 sõlmitud notariaalse korteri müügilepingu ja pandilepingu punkt 2.1. kohaselt soetasid hageja ******* 1/3 ja kostja ******* 1/3 mõttelise osa. Ülejäänud osa oli kingitusena tehtud nii hageja kui ka kostja vanemate poolt. Eramaja pindala on 125 m² ning hind 258 000 €, millest hageja tasus 86 000 € , kostja tasus 86 000 € ning vanemad tasusid 86 000 € oma kontolt müüja kontole selgitusega – eramaja aadress, maksja nimi ning summa
(1) Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja Samas: Tms § 15, lg 5 Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui: 1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, või 2) 4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või Ehk saab mitut moodi mitte maksustada seda müüki (6) Kui lõikes 5 sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana
oleks abikaasade tegelik kasutuseelis veelgi väiksem. RK lahend nr 3-2-1-164-05 - Esmapilgul võib nõustuda kassatsioonkaebuse seisukohaga, et kui vallasasjaks oleva korteri baasil tekib korteriomand abielusuhete ajal, tuleb korteriomand lugeda PKS § 14 lg 1 tulenevalt alati abikaasade ühisvaraks. Selline seisukoht oleks aga vastuolus eluruumide erastamise seaduse (EES) §-ga 211, mis sätestab, et korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Samuti on viidatud otsuses leitud, et kui kinnistusraamatusse kantakse esmakinnistamisel korteriomanikuna isik, kes tegelikult vallasasjast korteri omanik ei olnud, on kinnistusraamatu kanne ebaõige. PS!!! Kui oleks olnud sama olukord, aga tegemist majaga, siis oleks see läinud ühisvarasse vana seaduse järgi!!!
· Seaduses ettenähtud juhtudel ametiasutuse või kohtutäituri taotlus KINNISOMANDI TEKKIMINE TEHINGU ALUSEL AÕS par 641: · Asjaõigusleping o Õigustatud isiku ja teise poole vahel o Tingimustevaba o Vorm: notariaalne tõestamine · Uue omaniku kandminekinnistusraamatusse KINNISOMANDI TEKKIMINE SEADUS-JÄRGSEL ABIELUVARAREZIIMIL: · Abielu ajal kinnistusraamatusse kantud kinnistu on ühisomandis (PkS § 14) · Enne abiellumist vallasasjana omandatud ehitis muutub ühisomandisse kuuluva maatüki oluliseks osaks, kui maatükk on omandatud pärast abiellumist (3-2-1-14-04) · Enne abiellumist korteri vallasasja reaalosana omandanud abikaasa saab pärast abiellumist toimunud korteriomandi moodustamisel EES § 211 alusel selle ainuomanikuks (3-2-1164-05) KINNISOMANDI TEKKIMINE SEADUSE ALUSEL: · Universaalõigusjärglus · Hõivamine (§ 126 lg 3) · Igamine
seisuga. - Esmapilgul võib nõustuda kassatsioonkaebuse seisukohaga, et kui vallasasjaks oleva korteri baasil tekib korteriomand abielusuhete ajal, tuleb korteriomand lugeda PKS § 14 lõikest 1 tulenevalt alati abikaasade ühisvaraks. Selline seisukoht oleks aga vastuolus eluruumide erastamise seaduse (EES) §- ga 211, mis sätestab, et korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. - Kolleegium on leidnud, et vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Samuti on viidatud otsuses leitud, et kui kinnistusraamatusse kantakse esmakinnistamisel korteriomanikuna isik, kes tegelikult vallasasjast korteri omanik ei olnud, on kinnistusraamatu kanne ebaõige. - Kuivõrd vaidlustamata asjaolude kohaselt omandas kostja H
Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid, liine teenindavad alajaamad, mitmesugused torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kinnistusraamat – maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel
Ühikuhind on kauba ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri või ühe kuupmeetri lõpphind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei mõõdeta eelnimetatud ühikutes. TKS § 7 lg 6 kohaselt ei pea ühikuhinda avaldama: 1) kaubal, mille ühikuhind on samane müügihinnaga; 2) kaubal, mida pakutakse teenust osutades; 3) antiik ja kunstiteostel ja 4) kaubal, mida pakutakse enampakkumisel. Eeltoodut kohaldatakse ainult vallasasjana pakutavale kaubale! Teenuse hinna avaldamine Tarbijale teenust pakkudes või vahetult enne teenuse osutamist teavitab kaupleja tarbijat teenuse müügihinnast. Kui teenuse müügihinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse müügihinda piisava täpsusega (ise) arvutada.
(vt AÕS §241 lg 5). Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid, liine teenindavad alajaamad, mitmesugused torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kinnistusraamat maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja
väärtpaberite, raha, rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate või tööosaku eest ühismajandi või taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni varas. · kinnisasja oluliseks osaks on suvila või aiamaja ja kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit ning kinnisasi on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või suvila või aiamaja on vallasasjana olnud enne maa kinnistamist maksumaksja omandis üle kahe aasta; Liisinglepinguga soetatud suvila/aiamaja võõrandamisel omandis oleku aega arvestatakse liisinglepingu sõlmimise kuupäevast arvates, vastasel korral asetuksid ebavõrdsesse olukorda liisinglepinguga soetajad võrreldes pangalaenuga või omavahendite arvel soetajatega. · suvila või aiamaja on ehitis kui vallasasi ning on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta;
annaabi.ee 
