Elust Sündis 1451.a Genovas Pärit lihtsast perekonnast Isa oli Domencio Colombo ja ema Susanna Fontanarossa Kolm venda Giovanni, Giacomo ja Bartolomeo Läks 1476 läks Lissaboni ja 1478 abiellus Kaks poega Diego ja Fernando Itaalia maadeavastaja ja kaupmees Suri 1506 Valladolidis Kolumbus Vürtsid, siidid ja kalliskivid araablaste ja türklaste kontrolli all Oli oluline leida meretee Indiasse ja Kagu Aasiasse Lähtus teadmisest, et maakera on ümmargune Ei teatud, et Euroopa ja Aasia vahele jääb veel üks manner Ameerika Esimene avastusretk 3.08.1492. suundus Kolumbus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Ninaga teele 12. 10 jõudsid Guanahani saareni Bahama saarestikus 28
Cristoph Kolumbus Cristoph Kolumbus sündis 1451. aastal Genovas, Itaalias ning suri 20. mail 1506 Valladolidis, Hispaanias. Tal oli kolm venda- Diego, Bartolomeo, Giovanni ning õde Bianchinetta. Tal oli ka kaks poega- Hernando ning Diego. Kolumbus oli kaupmees ja maadeavastaja. Ta hakkas merd sõitma päris varakult- 20 aastasena. Ta avastas 1492. aastal Hispaania kuningakoja eestvedamisel Ameerika mandri. Kolumbus uskus Firenze teadlase Paolo dal Pozzo Toschnelli teooriat, mille tõttu peaks laev üle Atlandi jõudma Indiasse. Kolumbus sõitiski üle Atlandi ookeni, kuid avastas hoopis Uue Maailma
Mary Tudoriga kuulus talle vahepeal veel mitmeid tiitleid, siin hulgas ka Inglismaa ja Iirimaa kuninga tiitel. See oli aeg, mil Hispaania sõjaväge peeti Euroopa parimaks, riigi riietus ja kombed said maailmamoeks ning elu selles õitses. Samal ajal oli Felipe II aga üsna kinnine ja suhteliselt ebameeldiva iseloomuga inimene ning on kohati lausa hämmastav kuidas ta oma põikpäisuse juures riigi nii heale järjele suutis viia. Felipe II sündis 21. mail 1527 Tavara palees Valladolidis. Ta oli Karl V ja Portugali Isabella esimene poeg, oodatud troonipärija, ning tema sündi tähistati mitmete pidude ja turniiridega. Esimest korda tõid Felipe rahva ette vürst Nasseau, krahv Bejar ja tema tädi kuninganna Éléonore. Noore printsi tegelikuks eestkostjaks sai isa Juan de Zúñiga ning tema intellektuaalne ja moraalne kasvatus oli usaldatud mitmete tuntud õpetlaste hooleks nagu näiteks matemaatik Ciruelo, humanist
Härjavõitlus on hispaania keeles corrida (lidia) de toros või lihtsalt corrida (lidia), võitluse päev dia de toros, härjavõitluse areen plaza del toros, härjavõitleja toreadoor ehk toreero. Härjavõitlus pärineb araablastelt. Kuni 16. saj. oli härjavõitlus üksnes rüütlite eriala. See oli aadli privileeg ja lõbu, lihtrahvas võis ainult pealt vaadata. Kõik tolleaegsed Hispaania kuningad olid kirglikud härjavõitluse austajad. Karl V. tappis ise mõned härjad Valladolidis poja Felipe II sündimise auks peetud pidustustel. Bourbonide troonile tõustes härjavõitlus ajutiselt põlu all, muutub inimelule vähemkardetavaks, loomale saatuslikumaks, tegev osa langeb lihtrahvale, kõrgkiht lepib vaatamisega. Hispaanias on igas linnas ja linnakeses vähemalt üks plaza del toros. See on ümmargune umbes 50 m läbimõõduga liivkattega areen. Liivale on kantud areeni keskmist kolmandikku e. medio`t tähistav valge ringjoon. Areeni
Härjavõitlus. Härjavõitlus on hispaania keeles corrida (lidia) de toros või lihtsalt corrida (lidia), võitluse päev dia de toros, härjavõitluse areen plaza del toros, härjavõitleja toreadoor ehk toreero. Härjavõitlus pärineb araablastelt. Kuni 16. saj. oli härjavõitlus üksnes rüütlite eriala. See oli aadli privileeg ja lõbu, lihtrahvas võis ainult pealt vaadata. Kõik tolleaegsed Hispaania kuningad olid kirglikud härjavõitluse austajad. Karl V. tappis ise mõned härjad Valladolidis poja Felipe II sündimise auks peetud pidustustel. Bourbonide troonile tõustes härjavõitlus ajutiselt põlu all, muutub inimelule vähemkardetavaks, loomale saatuslikumaks, tegev osa langeb lihtrahvale, kõrgkiht lepib vaatamisega. Hispaanias on igas linnas ja linnakeses vähemalt üks plaza del toros. See on ümmargune umbes 50 m läbimõõduga liivkattega areen. Liivale on kantud areeni keskmist kolmandikku e. medio`t tähistav valge ringjoon. Areeni piirab pooleteise meetri kõrgune
Vahele tulid otsekui saatuse kitsi irooniana üksikud helgemad hetked. Ilmselt veidi enne 1592. aasta vangistust õnnestus Cervantesel Sevilla teatriimpressaariole müüa kimp oma näidendeid. 1597. a. mais sai Cervantes Zaragoza dominiiklaste korraldatud luulekonkursi I auhinna, milleks oli kolm hõbelusikat. Sajandilõpust ja uue sajandi algusest on andmeid napilt. Oletatakse, et Cervantes elas mõnda aega Toledos, kus kirjutas ja viimistles "Don Quijote" I osa. Cervantes elas sel ajal Valladolidis, kuhu Felipe III sajandivahetuseks (1600-1606) oli toonud oma õukonna. Perekonna olud ei paranenud ei Valladolidis ega ka mitte Madridis, hoolimata sellest, et nii ühes kui teises pealinnas Cervantesel kui juba laialt tuntud kirjanikul pidi tekkima sidemeid ja tutvusi ka ühiskonna kõrgemas pooles. Kesk virelemist ja mitmeid kibestavaid elujuhtumisi astus Cervantes 1609. aastal vaimulikuks Püha Sakramendi kogudusse, tegutsedes 1610. aastast peaaegu surmani jutlustajana oma
1597. a. mais sai Cervantes Zaragoza dominiiklaste korraldatud luulekonkursi I auhinna, milleks oli kolm hõbelusikat. Sajandilõpust ja uue sajandi algusest on andmeid napilt. Oletatakse, et Cervantes elas mõnda aega Toledos, kus kirjutas ja viimistles "Don Quijote" I osa. Jõuame Cervantese elukäigu viimasesse, loomingulise hiilguse ning halastamatult lõpuni jätkuva maise viletsuse järku. Cervantes elas sel ajal Valladolidis, kuhu Felipe III sajandivahetuseks (1600-1606) oli toonud oma õukonna. Perekonna olud ei paranenud ei Valladolidis ega ka mitte Madridis, hoolimata sellest, et nii ühes kui teises pealinnas Cervantesel kui juba laialt tuntud kirjanikul pidi tekkima sidemeid ja tutvusi ka ühiskonna kõrgemas pooles. Kesk virelemist ja mitmeid kibestavaid elujuhtumisi astus Cervantes 1609. aastal vaimulikuks Püha Sakramendi kogudusse, tegutsedes 1610
I. juriidiline argument · 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle · 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiiti) vahel. Määras sajanditeks koloniaalpoliitika (nt Brasiilia kuuluvus) · 1513 teoloogide komisjon Valladolidis, eesmärgiks võtta seisukoht Hispaania taotluste ning indiaanlaste staatuse küsimustes. Otsustati, et peab olema võimalik rahumeelne alistumine 22 · 1513 jurist Juan López de Palacios Rubios koostas dokumendi "Requerimiento" (Nõudmine): Maailma ajalugu alates Aadamast, paavsti kingitus. Loeti ette Mehhiko vallutamisel II
Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti · juriidiline argument 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiiti) vahel. Määras sajanditeks koloniaalpoliitika (nt Brasiilia kuuluvus) 1513 teoloogide komisjon Valladolidis, eesmärgiks võtta seisukoht Hispaania taotluste ning indiaanlaste staatuse küsimustes. Otsustati, et peab olema võimalik rahumeelne alistumine 1513 jurist Juan López de Palacios Rubios koostas dokumendi "Requerimiento" (Nõudmine): Maailma ajalugu alates Aadamast, paavsti kingitus. Loeti ette Mehhiko vallutamisel · Religiooni argument: kristianiseerimine. 1493 bulla: "donatsiooni eesmärgiks" kristliku misjoni vajadus Kontekst: 1492 reconquista lõpp
3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Juriidiline argument: 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiiti) vahel. Määras sajanditeks koloniaalpoliitika. Indiaanlaste osas: 1513 teoloogide komisjon Valladolidis, eesmärgiks võtta seisukoht Hispaania taotluste ning indiaanlaste staatuse küsimustes. Otsustati, et peab olema võimalik rahumeelne alistumine. 1513 jurist Juan López de Palacios Rubios koostas dokumendi "Requerimiento" (Nõudmine): Maailma ajalugu alates Aadamast, paavsti kingitus. Loeti ette Mehhiko vallutamisel. Religiooni argument: Kristianiseerimine. 1493 bulla: "donatsiooni" eesmärgiks kristliku misjoni vajadus. Kontekst: 1492 reconquista lõpp. Hispaanias lai
Sellega annetati neile suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. Seda täiendas kokkulepe -1494. aastal Tordesillase leping, mis jagas maailma ookeanid Portugali ja Hispaania vahel (lahendas sellega nendevahelised konfliktid). See määras tulevase Ameerika koloniaalpoliitika paljudeks sajanditeks (et Hispaaniale). Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes nendel maadel juba elavad? 1513 kogunes teoloogide komisjon Valladolidis, kus otsustati, et Hispaanial on õigus nende territoorimile, kuid indiaanlastele tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine. Koostati dokument ,,Requerimiento", kus kirjeldati indiaanlastele Maailma ajalugu alates Aadamaast ja väidet, et need alad kuulusid õiguspäraselt hispaanlastele, sest need olid paavsti kingituseks. Dokument loeti ette Mehhiko vallutamisel. Kuidas õigustasid seda, et paavst võib teiste maid annetada? Siit tuleb: 2
suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle · 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiiti) vahel. Määras sajanditeks koloniaalpoliitika Juristid ja indiaanlaste küsimus Hispaaniale oli suveräänsus antud maade üle, kus juba oli poliitiline võim (indiaanlased ja nende riigid). · 1513 teoloogide komisjon Valladolidis, eesmärgiks võtta seisukoht Hispaania taotluste ning indiaanlaste staatuse küsimustes. Otsustati, et peab olema võimalik rahumeelne alistumine · 1513 jurist Juan López de Palacios Rubios koostas dokumendi "Requerimiento" (Nõudmine): Maailma ajalugu alates Aadamast, paavsti kingitus (Ameerika maad Hispaaniale). Loeti ette Mehhiko vallutamisel. Ameerika vallutus: religiooni argument · Kristianiseerimine
annaabi.ee 
