Vesi ja selle tähtsus Vesi • Vesi on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik. • Ta kuulub kõigi organismide koostisesse • Veeta, nagu ka hapniku ja valkudeta, oleks elu täiesti võimatu, inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva • Vesi on kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis • Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast • Vesi Maal võib olla kolmes agregaatolekus: tahkes, vedelas ja gaasilises Vesi organismides • Inimkehas on vett umbes 70% • Vett saame peamiselt joogi ja söögiga • Inimese veebilanssi aitab säilitada janutunne • Vananedes organismideveesisaldus väheneb
valkude jt makromolekulide lõhkumisel). Ümbritsetud membraaniga, st iseseisvad. Omavad oma ribosoome ja DNA-d Golgi kompleks - Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamin Ribosoomid Viivad läbi valgusünteesi. Koosneb RNA-st ka valgust. Ilma valkudeta rakk ei tööta! Tsütoplasma - nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum - Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane
Tsütoplasmavõrgustik Valgud VESI 1. Mitokonder – toodab energia. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid. Omavad oma DNAd ja ribosoome. 2. Ribosoom – toodab valke. Koosnevad RNA-st ja valgust. Viivad läbi valgusünteesi. Ilma valkudeta rakk ei tööta. 3. Rakutuum – haldab infot ja reguleerib raku tegevust. DNA ei tohi välja tulla, sest muidu tekivad vead. Ümbritsetud kaksikmembraaniga. 4. RNA – säilitab ja vahendab infot 5. Valgud – nö töötajad 6. Tsütoplasma võrgustik (endoplasmaatiline retiikulum) – ladu, logistika. Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi
struktuurist ehk primaarstruktuurist ja lõpetades neljanda järgu struktuuriga ehk kvaternaarstruktuuriga. Kolmandas peatükis käsitletakse valkude klassifitseerimist, uurides selle enim kasutatavat süsteemi- struktuurset klassifitseerimist. Neljandas peatükis on välja toodud tähtsaimad valkude ülesanded inimorganismis s.h ensümaatiline, struktuurne ja kaitsefunktsioon. Referaadis esitatud materjali põhjal võib väita, et bioorganismid ei suuda talitleda ilma valkudeta ja nende olemasolu on üks faktoritest, miks bioorganismid eksisteerivad. 16 KASUTATUD KIRJANDUS Zilmer, Mihkel, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm 2001. Meditsiiniline Biokeemia I. Tartu: Kirjastus Avita. Vilkmaa, Mart, Kalle Hein 2003. Bioloogia Gümnaasiumile I osa. Tartu: Eesti Loodusfoto. Valgud. http://et.wikipedia.org/wiki/Aminohapped 2.11.2008 17 SUMMARY
*kartul * müslid * värsked puu-ja köögiviljad *jogurtid ja erinevad leivatooted. 4 1.2 VALGUD Lihased koosnevad valkudest. Koormus kahjustab lihast ning lihas vajab taastamist. Lihase arenemiseks ja jõudluse parandamiseks ongi valke vaja. Valgud täidavad organismi ehituses ja talituses keskset rolli, osaledes kõigis organismi elulistes protsessides alates uute ainete sünteesimisest ja lõpetades laguproduktide eraldamisega. Valkudeta ei toimu ühtegi ainevahetusprotsessi. Valgud on rakkude põhiliseks ehitusmaterjaliks, osalevad elutähtsate ainete transportimises organismis ja antikehade tootmises, aitavad tagada toimivat immuunsüsteemi ning annavad ka toiduenergiat. Valgupuudusel väheneb lihasmass ning vastupanuvõime haigustele, aeglustub vereloome ja häirub kesknärvisüsteemi töö. Valgudefitsiidi tunnusteks võivad olla ka apaatia ning töövõime langus. Lastel toob valgupuudus kaasa kasvu ja arengu pidurdumise
tuleks tähelepanu pöörata valkude õigele tarbimisele. Valgud peaksid andma toiduga saadavast energiast 10-15% ja olema tasakaalus ehk selle peaks moodustama 50% täisväärtuslikke ja 50% väheväärtuslikke valke. Ööpäevas lammutub inimorganismisumbes 400g kehavalke, samapalju ka sünteesitakse. Valgud sünteesitakse organismis aminohapetest nulkeiinhapete ja fermentide toimel. Ilma valkudeta ei eksisteeriks ka elu. Kirjandus Salvestatud loeng "Mikrobioloogia" Dr Bruce Lipton http://209.85.135.104/searchq=cache:vL0yYrgrvhIJ:www.ut.ee/~marilo/Valgud.doc+lihtvalgud&hl =et&ct=clnk&cd=1&gl=ee 30. 10. 2008 http://209.85.135.104/searchq=cache:H_CIJXmvep0J:www.koolielu.ee/pages.php/03090205%3Ftx tid%3D524%26get%3D0+liitvalgud&hl=et&ct=clnk&cd=3&gl=ee 30.10.2008 Mäekask, Kristel, http://www.slideshare.net/chryssy/valgud/ 28.10.2008
ümbertöötlemine, mida on võimeline omastama), dissimilatsioon(organismi solevate ainete lõhustamis protsess-kogu peab uuendama rakke, tegevuse jaoks on vaja energiat, energeetilisi aineid pidevalt lõhustada. Valgud keemilised ühendid, lämmastik, organismis omastatav lämmastik-saame valkude koostisest olevast lämmastikust. Lõhustatakse aminohappeteks, üle 20, ehitusmaterjel. Valk on kõige põhilisem ja peamine ehitusmaterjel. Biokatalüsaatorid-keemiline protsess ei toimu ilma valkudeta. Regulatsiooni osad on valgulise koostisega. Erutuselevik-vaja valke. Lihasekokkutõmme-nelja valgu koostmõju tulemus. Hemoglobiin-liitvalk. Müoglobiin-energiat oota lihastes. Vere hüübimine-kaitsev, fibrinogeen- sulges trauma, ei lasknud verel välja voolata. Vereplasmad-transp. Vitamiine jne. Pärilikkust antakse edasi valgulisteühenduste abil. Kui valgud on lõhustatud, kasut ära energia tootmise eesmärgiks. Valgu tagavara organisnismis ei ole, toiduga saada pidevalt
Sellist vastust esines mõlema soopoolte vastustes (13 gümnasisti) (joonis 2). Viies küsimus oli teadmispõhine küsimus, millega sooviti teada saada, kas õpilased teavad, miks valgud on asendamatud toiduained. Kahjuks polnud tulemused just kõige paremad. 12% kogu valimi moodustanud õpilastest ei osanud sellele küsimusele midagi vastata. Oli vastuseid, kus õpilased olid kirjutanud, et valgud on vajalikud kõikide elusorganismide normaalseks talitluseks. Samuti oli vastuseks pandud, et valkudeta ei kasvaks meie lihased ning luud oleksid nõrgad. Kuuendas ja seitsmendas küsimuses uuriti gümnasistidelt, kas ja kui palju nad teavad valgu üle- või alatarbimisest tingitud ohtudest (joonis 3). Rohkem (75%) oli neid õpilasi, kes arvasid, et nende teadmised valkudega seonduvatest ohtudest pole piisavad. Valgukontsentraate tarbinud õpilased olid oma teadmistes rohkem kindlad. Nende hulgas oli
probleemiks on organismis neile soodsates happelistes tingimustes vohama löönud pärmseened. Pärmseened kasutavad ära meie toitaineid - nad võivad vähendada toidu keemilist ja mehhaanilist imendumist isegi kuni poole võrra, mis tekitab toitainete puuduse - tulemuseks on väsimus, nõrkus, haiglane tunne. Alakaal on organismile isegi ohtlikum kui ülekaal, sest rasvarakkude puudumisel ladestuvad happejäägid otse elutähtsatele organitele. Ilma valkudeta ei suuda organism moodustada ka uusi kudesid, toota ensüüme, hormoone ega teisi keemilisi ühendeid, mis on olulised rakuenergia tootmiseks ja elutegevuseks. Hea tervise 31 hoidmise huvides oleks mõistlik kohandada menüüd enim just aluseliste toiduainete tarbimise suunas. Et vere pHd aluselisena hoida, ei pea tarbima 100%-liselt
Kuigi on 3’ → 5’ fosfodiesterside, siis nüüd on 2’→5’ . Selleks, et reaktsioon saaks toimuda, peavad need kohad sattuma üksteisele lähedale. Hiljem peavad 5’ ja 3’ splaisserid kokku sattuma. Kui kuskil jääb nukleotiid lisaks, läheb lugemisraam paigast ära. Splaissosoom koosneb rohkem kui 150-st valgust ja RNA-st. RNA-d on vähe, aga olemasolu tähtis. Kõik väikesed snRNA-d komplekseeruvad valkudeta, moodustavad U- d. 5’ splaissimissaidi järjestus on kindel – koosneb ca 6-st nukleotiidist. Hargnemiskohas on oma konsensusjärjestus. Poly Py (polüpürimidiin-track)– U-C rikas järjestus, see on hargnemiskoha ja 3’ splaissimiskoha vahel. Koosneb paljudest pürimidiinidest. ehk järjestuselemendid, mis 65 tuleb ära tunda. U1 RNA (tunneb ära) paardub 5’ splaisssaidiga. Poly Py järjestusega seostub valk U2AF (U2 aktiveeriv valk)
Kuna LptB on tsütoplasmaatiline nukleotiide siduv valk, siis arvatakse, et LptB hüdrolüüsib ATP-d ning genereerib energiat LPT-de transportimiseks välismembraanile. LptA transpordib LPT välismembraanile, kuid pole teada, kas LptA liigub periplasmas tsütoplasma- ja välismembraani vahel edasi tagasi või polümeriseerub periplasmas nii, et Lpt moodustab periplasmat läbiva kompleksi. LptFG ja C on tsütoplasmasse sukeldunud valgud, mis on vajalikud LPT-de transpordiks, ilma nende valkudeta ABC-transporter ei tööta. Siiski pole täpseid tõendeid peale transporterite asukoha, kuidas Lpt- süsteem on kokku pandud. Kindlasti MsbA pole ülejäänud Lpt-ga seotud. Ükskõik millise Lpt valgu geeni deleteerimine päädib LPS-de akumuleerumisega tsütoplasmamembraani välisküljele. Ainult MsbA geeni deleteerimise korral akumuleeruvad LPS-d tsütoplasmamembraani siseküljele. Välismembraani valgud
annaabi.ee 
