süüdistada ning KOV valimised näitasid selgelt ära, et Keskerakonda ei juhi enam Edgar Savisaar, vaid Jüri Ratas. Autor pakub järgmisesse koalitsiooni Reformierakonda ja EKRE-t. Mina isiklikult loodan, et nii lähebki - Reformierakond võidab loodetavasti järgmised Riigikogu valimised ning teeb koalitsiooni EKRE ja IRL-ga. See oleks hea parempoolne valitsus. Vahepealse ajaga olen aru saanud, et Reformierakond on olnud viiamase 10 aasta parim valitsusejuht, eriti Andrus Ansipi ajal. EKRE osalus koalitsioonison minu arvates üsna suure küsimärgi all, aga neile võiks koalitsioonis võimaluse anda. Kui IRL saab vähemalt 12% häältest siis on ka nemad minu arvates järgmises valitsuses, sellise vaikse ja järeleandliku liikmena. Eriti loodan, et järgmises valitsuses pole SDE, sest alkoholiaktsiis tõusu tõttu jääb riigil palju raha saamata, lisaks elavdatakse Läti majandust. Autori arvates tuleks demokraatiat täiustada läbi e-demokraatia
vaikiv ajastu – 1934. aastal panti vabadussõjalased vangi, riigikogu saadeti laiali ja sunniti vait olema. Riiginõukogu - Ülemkoda Riigivolikogu - Alamkoda Isikud: Konstantin Päts – 1938. Aastal oli Eesti esimene president, Isamaaliidu asutaja Johan Laidoner – Poliitik Jaan Poska – Eesti riigimees (Ta oli Tallinna linnapea ning kuulus Ajutisse Valitsusse) Ants Piip – EV esimene riigivanem ja 1920. Aastal oli ta peaminister; Eesti poliitik Karl Einbund (Kaarel Eenpalu ) - valitsusejuht Jaan Tõnisson – Poliitik, kes oli korduvalt riigivanem Andres Larka – kindralmajor, Vabadussõjalaste Liidu üks juhte Artur Sirk – sõjaväelane ja poliitik, samuti üks Vabadussõjalaste Liidu juhte. Jaan Anvelt - oli jurist, bolševistlikpoliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik. Küsimusi arutlemiseks: 1. Mis iseloomustas 1934. 12. märtsil toimunud riigipöördele järgnenud aega? Miks hakati seda perioodi nimetama vaikivaks ajastuks? 2
kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba ettevõtlus on tähtis. F.D.Roosvelt(1932) president- riiklik sekkumine, kriisist välja. Reformid: riik toetas uute töökohtade loomist, organiseeris hädaabitöid, miinimumtöötasu, maksimum tööpäeva pikkus, ametiühingute suurenemine, hoolitses abivajajate eest, reguleeris põllumajandust, tootmispiirangud, kontroll panganduses.
3)vaba tööjõud. 4)USA laenud,investeeringud.5)SLV-le kuulus tööstuspiirkond Ruhe. 9. Suurbritannia (sisepoliitika, majandus, välispoliitika). V: Sisepoliitika:*alates 1830.a kaheparteisüsteem:1)Konservatiivne Partei- maj.pooldavad vaba turumajandust,välispoliitiliselt aktiivsed.2)Tööerakond. * Parlamentaarse monarhiaga riik, riigipeadeks kuningas v kuninganna: 1)George VI , 2) Elizabeth II. *Parlament kahekojaline: 1)ülekoda e Lordide koda. 2) alamkoda. *Valitsusejuht on peaminister: 1)Margaret Thatcher.2)John Major. 3)Tony Blair.4)G.Brown. 5)David Cameron. *Margaret Milda Thatcher ,,Raudne Leedi":1975.a- >valiti konservatiivide juhiks. 1982.a->alustas Falklandi sõda Argentinaga. Maj.poliitika kujundaja. Majandus:*Peale II MS võimul leiboristid,kes panustasid majanduse reguleerimisse:1)natsionaliseeriti ettevõtted.2)loodi tervisekindlustussüsteem. *1970.a maj.kriis, selle põhjused:1)Madal kasvutempo.2)sots programmide ülepaisutatus.
N.Ceausescu- oli Rumeenia diktaator, ta oli aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. E,Honecker- oli Saksa DV vanameelse juhtkonna eesotsas . Ta ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada . S.Milosevic- sai 1990. aastal Serbia presidendiks , endise kommunistliku partei juht . Ta hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia . I.Toome- oli valitsusejuht Eesti NSV Ülemnõukogus(ametis 1988-1990) E.Savisaar- 1990. aastal kinnitas Ülemnõukogu ta uueks valitsusjuhiks. Ta oli ka üks neljast mehest, kes hakkasid välja töötama Isemajandava Eesti majandusprogrammi (IME). A.Rüütel- 1990. aastal valiti Ülemnõukogu esimeheks, ta oli ka 1982. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees . T.Kelam- oli Eesti Komitee esimees(ametis 1988-1995) ARUTLE: 1)Mis toimus NSV Liidus 1985.-1990.a.? 1985
1938. aasta 1. jaanuaril jõustus Eesti kolmas põhiseadus, mis kehtestas seni riigijuhi kohustes olnud ühitatud peaministri ja riigivanema ametikohale Eesti Vabariigi presidendi. Sellega oli lõpule jõudnud pikaajaline võitlus, mille sihiks oli parlamentaarselt tasakaalustatud riigikord Eestis. Presidendi staatuse kehtestamine oli selle arengu viimaseks lüliks. Senini esindas Eesti riiki riigivanem (ka riigihoidja), olles samaaegselt ka valitsusejuht. Kuna sagedaste valitsuskriiside ja pikale veninud poliitiliste kauplemiste tulemuseks oli uue valitsuse moodustamine, mistõttu vahetus ka riigijuht, kahjustas see tugevasti rahva hulgas nii riigivõimu kui riigihoidja autoriteeti. Uus põhiseadus sätestas riigijuhi kohale riigivõimust sõltumatu presidendi. Valimiskogus, kuhu vastavalt põhiseadusele kuulusid Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu, oli kokku 240 liiget. Ja kuna kõik nimetatud instantsid
*pol.kultuuri eripärad-kuna pol. leidub kõigis valdkondades, siis see hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb kodanikul ük-s vaja *pol.kultuuri mõjutab-võimuvahetus ja mida radikaalsem see on, seda suuremad muutused tabavad kult-i. VABARIIKLIKUD RIIGIKORRALDAMISVORMID: *1) PRESIDENTALISM (USA, Argentina) *rahvas valib presidendi ja parlamendi *valitsuse koosseis vahetub pärast pres.valimisi *president- nii riigipea kui ka valitsusejuht; koostab valitsuse ja ei pea arvestama parlamendi arvamusega; otsustab ministrite tagandamise; vetoõigus *parlament- annab välja seaduseid (+seaduste algatamise ainuõigus); võtab vastu riigieelarve; ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust 2) POOLPRESIDENTALISM (Vene, Pr) *rahvas valib presidendi, president valib peaministri *peaminister valib teised valitsuse liikmed (presidendi heakskiidul); vastutab sots.- ja maj.küs eest
Nii sise- kui välispoliitiline olukord nõudis seda .Liiga aeglane otsustamine demokraatial. Väliselt mõjutas seda majanduskriis ja enamikes ida- euroopa riikides oli autoritaarne võim. Eesti iseseisvuse kaotus Põhjused: Kas rahvusvaheline olukord ? Või Eestis tehtud valed otsused. Anna hinnang Pätsi tegevusele vabariigi algus aastatel . Päts oli Eesti vabariigi väljakuulutamise üks eestvedajaid , loodi Päästekomitee, Iseseisvusmanifesti ettelugeja , esimene valitsusejuht, Eesti vabariigile aluse panija ja selle eestvedaja. Anna hinnang Pätsi tegevusele Eesti iseseisvuse tagamisel 1930.date lõpus ja 1940.aastal . Autoritaarne võim , kirjutas alla baaside lepingule e. vastastikuse abistamise lepingule NSVL ja Eesti vabariigi vahel ja selle tulemusena tulid Eestisse vene sõjaväe baasid. Ainuisikuline otsustamine seoses autoritaarse võimuga. Milline oli sinu meelest põhiline välispoliitiline probleem Eestis 1930.aastatel ?Põhjenda
maksa IMEt käima lükata." 14 11. november toimus valitsuse istung, kus peakõnelejad oli R. Otsason ja E. Savisaar ning valitsusjuht I. Toome pidi langetama otsuse kas ostutsekk või oma raha. 12. novembril avaldati Rahva Hääle esilehel kõige pilkupüüdvamal kohal ja tavaliselt suuremate peakirjade all valitsuse istungiga seotud kirjutised. Valitsusejuht Indrek Toome pöördumine kandis pealkirja ,,Lugupeetud Eestimaa rahvas!" Sellist pöördumist kasutati tollal eriti piduliku ja olulise teatamiseks. Indrek Toome: ,,Valitsus jälgis tähelepanelikult diskussiooni, kaastates lahenduse leidmisele sõltumatuid pangandus- ja rahanduseksperte nii välismaalt kui teistest liiduvabariikidest ning täna , 11. novembril 1989. a võttis vastu oma põhimõttelise seisukoha selles küsimuses." 7
Hiina kompartei tekkis shanghais ja Pariisis. Prantslaste järgmine kaotus 1956 Israeli, prantsuse ja SB ühis aktsioon egiptuses 1961- alzeerias 1954. a. kui olid tunnistanud lüüasaamist vietnamiga tõid prantslased ära vietnamist ja mujalt suure osa oma naisterahvad. lubati armukesed kaasa võtta, maksti kinni. Velgi massilisemalt toodi kohalikke (naisi eriti ) kaasa alzeeria kodusõja lõppemise järel 61/63. 58. aasta suvel saab de Gaullist erakorraline valitsusejuht teeb uue põhiseaduse ettepaneku ja 1959 1. jaanuarist kehtima. Pr. vp tinimustes oli Gaullie jaoks probleem Pr koloniaalvaldustega olukorra klaarimine. alzeerikas käöis sizzi sõda 54-63, mujal on rahutused ja tegi otsuse, mis eristas pr teistest koloniaalvalustega riikidest, ET iseseisvuse saavad need, kes soovi avaldavad. nt võrdluseks briti, portugali kolooniates läheb sõjaks, et sõltumatus antakse peale verevalamist, afa
Diivani süsteem – kestis Os riigi algusest kuni 8 saj keskpaigani. Bab-õ Ali – kõrge uks. Alates 8 saj keskpaigast hakkasid valitsuse kohtumised aset leidma väljaspool Topkapõ paleed, suurvesiiri elukohas. Suurvesiiri elukohta nim „kõrgeks ukseks“. (terminit kasutati juba 16/17 saj.). Kuni 19 saj oli teriminil nii suurvesiiri elupaiga kui ka Os riigi valitsuse tähendus. Hiljem ainult valitsuse tähendus. Babõ Alis olid valitsuseliikmed sadrazam (valitsusejuht), kõthüda, rüsül kütab, c,avus,bas,õ. Kethüda 11 oli sadrazami asetäitja, kes vastutas riigi siseasjade eest (administratiivse sisekorra eest). Tema ametkond süstematiseeris provintsidesse minevaid ja tulevaid ametikirju ning tegi neist koopiaid. 1835 muudeti kethüda ametkond tsiviilministeeriumiks 1836 siseministeeriumiks. 1830ndatel algas ministeeriumite süsteem. Rüsül kütab
Monarhias valitseb monarh kõigi hüvanguks, türann ainult enda. Parimaks riigivormiks peab Aris aristokraatiat, kus parimad valitsevad kõigi huvides. Aristokraatia on parimate ülemvõim. Selle erivorm on ohlokraatia ehk halbade ülemvõim. Kaasaegne riiklus on orienteeritud demokraatiale. Status mixtus – sega riigivorm demokraatiast ja aristokraatiast. Ehk rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib valitsusejuht (peaminister). Kõrgemad esindusorganid on kaasajal riigivõimu suveräänsuse kandjad. Kui nad teostavad kõrgemat seadusandlikku võimu kõrvuti presidendiga, võib olla tegemist presidentaalse vabariigiga. Kui kõrvuti veel lisaks monarhiga, on tegu konstitutsioonilise monarhiaga. Parlamendi ül-d: seadused, riigieelarve kinnitamine, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine. Parlamentarismi printsiip – kõrgema esindusorgani (legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva
annaabi.ee 
