Eesmärgid: Tagajärjed: ühine välispoliitika, sisemised vastuolud, kolme riigi ühine mitmed talupoegade tegutsemine sõjaohu korral, ülestõusud, protestid, kindlad reeglid uniooni ühise unioon oli perioodide kaupa. kuninga valimiseks, uniooni liikmete seadused ja traditsioonid võivad olla igal riigil erinevad, uniooni igavene kestmine. Uniooni-aja valitsejad Margrete: Kalmari uniooni looja, valitsemisstiil kindlakäeline, valitsemisaeg oli rahulik, riigile kujunes tema aeg majanduslikult edukaks, valitses oma aja Euroopas territooriumilt suurimat riiki, suri 1412. aastal. Uniooni-aja valitsejad Pommeri Erik: 15-aastaselt sai kolme riigi valitsejaks, sõjaka iseloomuga, edendas Taani kaubandust, suhted alamatega halvad, põgenes 1438. aastal Gotlandile maapakku, Kalmari unioon nõrgenemine. Uniooni-aja valitsejad Engelbrekt Engelbrektsson: "keskaja suurim rootslane",
Keisrinna aastatel 1762-1796. Petter III abikaasa ning Paul I ning Anna Petrovna ema. Mitmekülgne isiksus Haritud, kultuurne ja tahtejõuline daam, samas aga julm. TEEKOND VALITSEJAKS Venemaa keisririigi troonipärija Peeter III pruudina võttis ta vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. 1762. aastal krooniti Venemaa keisriks Peeter III, kes aga jätkas oma tasukaalutut käitumist. Tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas, poolehoidu. Ei meeldinud Peeter III valitsemisstiil. Ta pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, ta tegi kõik, et väärida krooni. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja Grigori Orlov. SISEPOLIITIKA Esimesed reformipüüdlused nurjusid. Katariina II eesmärgiks oli: Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine piirialade tihedam liitmine Venemaaga Asehalduskord kehtestati 1783.aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes valdkondades: halduskorralduses linnade valitsemises
saj. Heliloojatele (Bachile eriti). Scralatti: Napoli ooperi esindaja. Kirjutas üle 100 ooperi. FRA B-muus. tähtsamad teosed pärit 18.saj algusest. Pariisi õukonnas palju ITA muusikuid. Ooperi asemel populaarne mütoloogiaaineline ballett, hiljem lisandus ballettkomöödia. Lully: kuningliku ooperiteatri looja ja juht. Rameau: oma õpikuga "harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. ENG õukonnale eeskujuks FRA õukond ja valitsemisstiil. Oldi kursis ka ITA muusikaga. Populaarsed maskietendused (mütoloogilise/allegoorilise sisuga) Purcell: ainus inglise suuremat sorti helilooja. "Dido ja Aenas" autor (ainuke inglise ehe barokkooper). GER muusikud käisid õppimas ITAs, paljud muusikud olid Orlandus Lassuse õpilased -> polüfooniline kirjaviis säilis kauem kui mujal euroopas. Praetorius: esimeste GERkeelsete vaimulike kontsertide looja. Luteri koraalide kogu autor. Schütz: Saksa muusika isa
1% häältearvust. Nad said kokku 7 mandaati ehk 7 kohta Riigikogus. Kas erakond on hetkel kaasatud valitsuskoalitsiooni? Kui on, millised on nimetatud erakonda kuuluvad ministrid? Erakond ei kuulu koalitsiooni, seega mnistrikohti neil pole. Kui Riigikogu valimised oleksid homme, kas hääletaksid selle erakonna poolt? Põhjenda oma vastust. Vastus väga lihtne.Minu hääl läkski EKRE-le. Pooldan muutust,Reformierakond on liiga kaua valitsenud ja nende skandaalid ja valitsemisstiil mulle ei istu. Eriti vastumeelne on mulle uus lastekaitseseadus, mis on nii määratlemata ja perekonna kui terviku vastane.Meie lapsed on meie, mitte riigi vara. Pooldan EKRE rahvuslikkuse küsimust. Arvan, et Eesti vajab poliitilist reformi, vajab muutust, uut hingamist. Poliitikud peavad olema rahva poole näoga, olema avatumad.EKRE seisukohad ja visioonid ühtivad mu enda omadega kõige rohkem. Olgu nad siis äärmuslikud või mitte!
maailmajao asjadesse, esindas USA Demokraatlikku-Vabariiklikku Parteid) 6.John Quincy Adams, ametis 1825-1829, demokraat-vabariiklane (süüdistati korruptsioonis, seetõttu teiseks ametiajaks tagasi ei valitud. Ameerika Filosoofiaseltsi liige, endine riigisekretär ja saadik Venemaal) 7.Andrew Jackson, ametis 1829-1837, demokraat (kogenud sõjaväelane, nõudis USA laiendamist, kohtles julmalt indiaanihõime, valitsemisstiil autoritaarne. 28. mail 1830 allkirjastas Indian Removal Act-i seaduse, mille tagajärjel asustati indiaanlased ümber ning paljud neist hukkusid) 8.Martin Van Buren, ametis 1837-1841, demokraat (hollandi päritolu, varem riigisekretär ja asepresident. Tagasi teda ei valitud, kuna riiki tabas majanduslangus ning selles süüdistati presidenti) 9.William Henry Harrison, ametis 1841-1841, viig (haigestus kopsupõletikku ja suri 1841. aasta alguses. Esimene USA president, keda fotografeeriti) 10
rojalistides, kes arvasid, et on soodus hetk restauratsiooniks. 1795. aastal toimuski mitu katset taastada Bourbonide võim, kuid kõik need lõppesid läbikukkumisega, kuna uus valitsus oli veelgi leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist ning sõjavägi koos selle andekate juhtidega seisis kindlalt revolutsiooni poolel. Küll aga tekitas valitsuse üha enam iseenese egoistlikke huve silmas pidav valitsemisstiil vastuseisu lihtrahva seas, keda jakobiinid olid vähemalt sõnades eelistanud. Tõusiklikud uusrikkad koondasid eneste kätte üha suuremaid rikkuseid ning võimu ning Pariisi rahvahulgad otsustasid sellele vastu hakata. 1795. aastal toimusid kaks olulist ülestõusu, zerminaalil (aprillis) ja preriaalil (juunis), kuid reaalseid muudatusi need kaasa ei toonud. Üha olulisemaks muutus aga sõjaväe roll, kuna riik oli
kõige vähem valijamehi kogunud Henry Clay andis oma toetuse Adamsile, kes kogus teises ringis absoluutse enamuse. John Q. Adamsi naine Louisa Cathrine Johnson on ainus USA presidendi naine, kes on sündinud väljaspool USA-d (Londonis). 6.Andrew Jackson Astus ametisse 1829, lahkus ametist 1837. Jackson oli kogenud sõjaväelane ning piirialade inimeste vaadete esindaja. Seetõttu nõudis ta Ühendriikide kiiret laiendamist ning kohtles julmalt indiaanihõime, eriti Floridas. Tema valitsemisstiil oli äärmiselt autoritaarne, kuid ometi tugevdasid tema muudatused lõppkokkuvõttes nii demokraatlikku riigikorda kui ka Ühendriikide riiklust. 7. Martin Van Buren Astus ametisse 1837, lahkus ametist 1841. Ta oli esimene USA president, kes polnud briti päritolu (oli hollandi päritolu) ning ka esimene president, kes oli sündinud USA-s. Van Buren on seni ainus president, kellele inglise keel polnud emakeel (selleks oli hollandi keel). Ka tema naine Hannah oli hollandlane.
Ka tema pooldas absoluutset monarhiat ja püüdis parlamendi mõju igati vähendada, aga samas oli ta paindlikum ning suutis vähemalt oma valitsusaja alguses parlamendisaadikuid oma ettevõtmisi toetama saada. Erinevalt James I-st oli ta ka väga järjekindel valitseja. Ta haaras ka reaalse võimu enda ja oma kitsama ringkonna kätte, kuna James oli piirdunud vaid teoretiseerimise ning oma soovunelmatesse süüvimisega, reaalse valitsemise jättis ta teiste teha. Ent Charlesi autokraatlik valitsemisstiil tekitasid talle palju vastaseid ja parlamendisaadikud ning mitmed suurnikud asusid ründama tema favoriite ja kuningale halva nõu andjaid. Esimesena võeti löögi alla Buckinghami hertsog, kes oli korraldanud kaks ebaõnnestunud sõjaretke Hispaania vastu ning keda peeti ka Inglismaa tegelikuks valitsejaks. Parlament süüdistas teda reetmises, kuid Charles püüdis teda kaitsta. Sellest polnud kasu ja Buckingham tapeti 1628. aastal. Nii olid pinged mõneks ajaks lahenenud
a. peale oma isa surma. 25-aastane Charles I jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Charles I osutus valitsejana mitmeti teistsuguseks valitsejaks kui olnud tema isa. Erinevalt James I-st oli ta väga järjekindel valitseja, kes ka reaalse võimu enda ja oma kitsama ringkonna kätte haaras, kuna James oli sageli piirdunud vaid teoretiseerimise, jättes reaalse valitsemise teiste teha. Ent Charlesi autokraatlik valitsemisstiil tekitas talle palju vastaseid. Aastatel 16251629 kutsus Charles I kokku kolm parlamenti, ent ei leidnud nendega üksmeelt. Seejärel otsustas ta absolutistliku valitsemissüsteemi praktikasse rakendada ning valitses 11 aastat ilma parlamendita. Charles I ainuvalitsuse algusaastatel, 1630 aastatel, muutus elu Inglismaal isegi rahulikumaks. Buckinghami hertsogi surm, Charles I otsus valitseda 1629 aastast alates ilma parlamendita ning rahu Prantsusmaa ja Hispaaniaga aitasid pingeid
ooperid ,,Alkestis", ,,Theseus", ,,Attis", ,,Roland"; pani aluse Prantuse avamängule. · Jean-Philippe Rameau- viljakas klavessiinimuusika looja, elu teisel poolel kirjutas enam lavamuusikat, oma õpikuga ,,Harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmoonist, akordidest ja nende ühendamise loogikast, sellest sai klassitsistliku muusika teoreetiline alus. Inglismaa Õukonnale oli eeskujuks Prantsuse õukond ja Louis XIV valitsemisstiil, hästi oldi kursis ka Itaalia muusikaga, lavastati nii Itaalia kui ka Prantsuse oopereid. · Henry Purcell- barokiajastu suurim Inglise helilooja, tema looming oli keset Itaalia invasiooni ainus inglaste rahvusliku uhkuse ülalhoidja, ainukese Inglise eheda barokkooperi ,,Dido ja Aeneas" autor, kirjutas kiriku- ja kammermuusikat Saksamaa Saksamaal toimunud reformatsioon mõjutas küll sealset kirikumuusikat, end muusikud käisid õppimas Itaalias.
vähendada, kuid samas oli ta tunduvalt paindlikum ning suutis vähemalt oma valitsusaja alguses ka parlamendisaadikuid oma ettevõtmisi toetama saada. Erinevalt James I-st oli ta ka väga järjekindel valitseja, kes ka reaalse võimu enda ja oma kitsama ringkonna kätte haaras, kuna James oli sageli piirdunud vaid teoretiseerimise ning oma soovunelmatesse süüvimisega, jättes reaalse valitsemise teiste teha. Ent Charlesi autokraatlik valitsemisstiil tekitasid talle palju vastaseid ja ehkki ta ise esialgu nende otseste rünnakute alla ei langenud, asusid parlamendisaadikud ja mitmed suurnikud ründama tema favoriite kui kuningale halva nõu andjaid. Esimesena sattus löögi alla Buckinghami hertsog, kes oli korraldanud kaks ebaõnnestunud sõjaretke Hispaania vastu ning keda peeti ka Inglismaa tegelikuks valitsejaks. Parlament süüdistas teda reetmises, kuid Charles püüdis teda kaitsta. Ent enne, kui
arvasid, et on soodus hetk restauratsiooniks. 1795. aastal toimuski mitu katset taastada Bourbonide võim, kuid kõik need lõppesid läbikukkumisega, kuna uus valitsus oli veelgi leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist ning sõjavägi koos selle andekate juhtidega seisis kindlalt revolutsiooni poolel. Küll aga tekitas valitsuse üha enam iseenese egoistlikke huve silmas pidav valitsemisstiil vastuseisu lihtrahva seas, keda jakobiinid olid vähemalt sõnades eelistanud. Tõusiklikud uusrikkad koondasid eneste kätte üha suuremaid rikkuseid ning võimu ning Pariisi rahvahulgad otsustasid sellele vastu hakata. 1795. aastal toimusid kaks olulist ülestõusu, zerminaalil (aprillis) ja preriaalil (juunis), kuid reaalseid muudatusi need kaasa ei toonud. Üha olulisemaks muutus aga sõjaväe roll, kuna riik oli jätkuvalt sõjas
4. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad postmodernset ühiskonda a. identiteetide paljusus b. poliitika nihkumine rohujuuretasandile c. populismi tõus d. demokraatia levik 5. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised b. Revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses c. Revolutsiooni tulemusel saavad võimule küll uued inimesed, kuid nende poliitika ja valitsemisstiil ei pruugi eeln d. Revolutsioon viitab institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele 6. Põhilised demokraatlikud valimissüsteemid on: a. enamusvalimiste e majoritaarsüsteem, b. võitja-saab-koha põhimõte, c. võrdeline e proportsionaalne süsteem, d. mitmemandaadiringkondadega pluraalne süsteem, e. ühekandidaadivalimised. 7. Missugune nendest on d'Hondti meetodi jada? a. 1, 2, 3, 4, 5, .... , n b. 1, 3, 5, 7, 9, .... , n c. 2, 4, 6, ...., n d. 1, 1½, 2, 2½, 3, 3 ½,
annaabi.ee 
