• Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad määrab peaminister oma korraldusega. Korraldus tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Peaministri korraldus kehtib kuni selle muutmiseni või Vabariigi Valitsuse volituste lõppemiseni (VVS § 3 lg 2) • Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3 lg 4) • Minister vastutab konkreetse tegevusvaldkonna eest. Ministri tegevusala on piiritletud selle ministeeriumi valitsemisalaga, mida ta juhib või määratud kindlaks peaministri korraldusega ( vt lisaks VVS § 49) • Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi (VVS § 4 lg 1) • Peaministriametiga ei saa ühitada ministriametit (VVS §4 lg 2) Ministeeriumid (VVS § 45) • Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised ministeeriumid: 1) Haridus- ja Teadusministeerium; 2) Justiitsministeerium; 3) Kaitseministeerium;
2) Poliitiline struktuur, mis oleneb valimistulemustest. Koalitsioon Opositsioon ülesandeks on vaielda koalitsioonile vastu ja teha kriitikat Fraktsioonid ühe partei saadikute esindus Riigikogus Spiiker (Ene Ergma) juhib parlamendi igapäevatööd. Tagab korra. Valitakse parlamendi poolt. Ei osale ühegi komisjoni töös. Vajadusel täidab presidendi kohustusi. Komisjonid parlamendi tööorganid. Alatised iga komisjon tegeleb ühe valitsemisalaga. Eestis kattuvad ministeeriumitega. Iga saadik peab kuuluma vähemalt ühte komisjoni. Ajutised probleemipõhised. Komisjoni uurib, esitab raporti ja läheb laiali. Parlamendi ülesanded: Algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi Esindada erinevaid huvisi ja neid seadustesse viia Võtta vastu riigi eelarve Järelevalve valitsuse tegevuse üle Õigus avaldada umbusaldust Valitsuse koostamisel tuleb arvestada parlamendi koosseisu
21. Milline on parlamendi formaalõiguslik struktuur ja milline poliitiline struktruur ehk mida teevad komisjonid ja fraktsioonid? ( vana õpik lk 101-104) 1) Formaalõiguslik struktuur: Juhatus (esimees ja aseesimehed) Komisjonid 2) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid Koalitsioon ja opositsioon Parlamendis on nii alalised komisjonid kui ka ajutised erikomisjonid. Alalised komisjonid tegelevad ühe valitsemisalaga. Näiteks rahanduskomisjon tegeleb ainult rahaasjadega. Ajutised komisjonid tegelevad erakorraliste probleemidega. Iga parlamendisaadik kuulub vähemalt ühte komisjonis. Ühes komisjonis on erinevate erakondade saadikud. Fraktsioon on saadikurühm – ühe erakonna parlamendiesindus. Ühte erakonda kuuluvad parlamendisaadikud arutavad läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel. 22. Mis on koalitsioon, opositsioon, enamusvalitsus ja vähemusvalitsus
2 aseesimees jüri ratas Riigikogu juhatus Riigikogu juhatuse ülesanded: · jaotada kohad alatistes komisjonides · määrata seaduseelnõude juhtivkomisjone · tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra tätmine Riigikogu esimees ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös. Riigipea pikajalise eemaloleku puhul saab riigikogu esimees riigipea kohusetäitjaks. Fraktsioonid erakondade saadikurühmad parlamendis. Riigikogu komisjon tegeleb kindla valitsemisalaga seotud seaduseelnõude ettevalmistamisega. · Kohad komisjonis jaotab riigikogu juhatus. · Iga riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni. · Komisjonid jagunevad. 1)alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusd, keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon 2)erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks,
Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile 2) Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: - parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. - 2 aseesimeest - Parlamendi komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid
osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2. aseesimees: Jüri Ratas Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alalised: tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga. Dubleerivad ministeeriume. Komisjonid töötavad välja vastava seadusandluse. Ministeeriumid viivad selle ellu. Ajutised: moodustatakse lühikeseks ajaks mingi olulise probleemi uurimiseks. Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni. Koalitsioon: parteid, mis kuuluvad valitsusse. Ül algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi, erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Opositsioon: parteid, mis ei kuulu valitsusse
osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2. aseesimees: Jüri Ratas Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alalised: tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga. Dubleerivad ministeeriume. Komisjonid töötavad välja vastava seadusandluse. Ministeeriumid viivad selle ellu. Ajutised: moodustatakse lühikeseks ajaks mingi olulise probleemi uurimiseks. Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni. Koalitsioon: parteid, mis kuuluvad valitsusse. Ül algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi, erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Opositsioon: parteid, mis ei kuulu valitsusse
Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad määrab peaminister oma korraldusega. Korraldus tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Peaministri korraldus kehtib kuni selle muutmiseni või Vabariigi Valitsuse volituste lõppemiseni (VVS § 3 lg 2) Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3 lg 4) Minister vastutab konkreetse tegevusvaldkonna eest. Ministri tegevusala on piiritletud selle ministeeriumi valitsemisalaga, mida ta juhib või määratud kindlaks peaministri korraldusega ( vt lisaks VVS § 49) Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi (VVS § 4 lg 1) Peaministriametiga ei saa ühitada ministriametit (VVS §4 lg 2) Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul (PS§ 101 lg 1)
oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile · Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: · parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. · 2 aseesimeest · komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: · Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid
Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile 2) Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: - parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. - 2 aseesimeest - Parlamendi komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid
annaabi.ee 
