lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 1980.aastate lõpuks oli tegemist kõikehõlmava poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja vaimse kriisiga NSV Liidus. 3. Kes olid võimul pärast Breznevi? Mis oli Andropovi ja Tsernenko valitsemisajale iseloomulik? Juri Andropov- endine KGB ülem. Konstantin Tsernenko- sai peasekretäriks 72 aastaselt 4. Mida nimetatakse dissidentluseks ning milline roll (tähtsus) oli sellel NSVL-s? Too näiteid dissidentlusest ja dissidentidest. Dissidentlus - teisitimõtlemine, mis tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile. Dissidentluse eestvedajad püüdsid väljaannete kaudu anda ülevaadet nõukogude ühiskonna elust ja inimõiguste rikkumisest. 7
asemele rajati kivilinnus, Toomemäe tagumisele küljele ehitati Peeter-Pauli kirik ehk Toomkirik, rajati ka palju teisi kirikuid, näiteks: Maarja kirik ja Jaani kirik. Linnaõigused sai Tartu 13. sajandi keskel ning 1280. aastal sai temast Hansa Liidu liige. 15. sajandi alguses oli Tartust saanud Vana-Liivimaa suuruselt kolmas linn, elanikke oli umbes 6000. Liivi sõja ajal 1558 – 1583. a vallutasid Tartu venelased. Suur osa linna ehitistest purustati ning elanikke küüditati. Venelaste valitsemisajale järgnes 42-aastane Poola võim, mille ajal tegutses Tartus Jesuiitide seminar koos gümnaasiumiga, mida peetakse Tartu Ülikooli eelkäijateks. Poolakad taastasid ka suure osa linnast kuni sõda Rootsiga jälle linna laastas. Järgneval Rootsi ajal siiski taastati linna arhitektuur suures osas. 1632. aastal avati Rootsi kuninga Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool. Tol ajal olid enamus tudengeid sakslased ja rootslased. Elanikke oli „vanal heal Rootsi ajal“ Tartus umbes 2000.
Et ükski liik ei eksisteeri omaette, on iga väljasuremine mõjutanud allesjäänud eluvorme. Ühe liigi kadumine loob tihtipeale uusi võimalusi tema konkurentidele, suure hulga liikide väljasuremine aga võib pöördeliselt muuta evolutsiooni käiku. Viimase 500 miljoni aasta keskel on viis massilist väljasuremist pühkinud Maalt korraga väga suure hulga liike. Üks neist tegi 65 miljoni aasta eest lõpu pikale ja sinnani väga edukale dinosauruste valitsemisajale. Eelnevast suurem väljasuremine kaotas umbkaudu 245 miljonit aastat tagasi 96 protsenti mereloomade liigirikkusest. Igaüks neist sündmustest puhastas elu näitelava enamikust esinejatest, kuid sellest hoolimata taastus järelejäänud osa trupist kiiresti, andes suurel hulgal uusi vorme. Burnie, D. (1999). Evolutsioon linnulennul. East Sussex: Ivy Press 3.2 Erinevate liikide kadumine Näiteks Põhja-Ameerikas elanud rändtuvi kunagi maailma kõige arvukam lind. 19. sajandil
Ipuet maeti algselt mastabasse, mille tema poeg Pepi I hiljem ehitas ümber püramiidiks, mille kõrgus oli veidi üle 15 meetri. Sissekäik puudus, kuid sellest hoolimata olid hauaröövlid ka sinna jõudnud. Kuninganna skelett leiti tervena, samuti viis lihtsat kanoopilist anumat ja kuningannale kuulunud kaelaehe ja käevõru. Pepi I püramiid Pepi I arvatakse olevat asunud troonile juba väga varajases eas, see arvamus toetub suuresti tema pikale valitsemisajale (2300 - 2268 a. e. Kr.). Kaks tema naistest (Ankhnesmerire I ja Ankhnesmerire II) olid õed, mõjuka nomarhi tütred, kellega Pepi sai kummagagi ühe poja - järgmise vaarao, Merenra, ja ülejärgmise - Pepi II. Veel üks tema naistest, Weret Imtes oli seotud kuningavastase vandenõuga, kuid paljastati ja sai karistada. Pepi I püramiidi nimi oli 'Pepi täiuslikkus on kindlustatud' või 'Pepi voorused on kestvad' (egiptuse keeles
millist terrorit Stalin oma võimuloleku ajal rakendas. Stalini terrorit ei ole unustatud ka tänapäeval, seepärast on kindlasti oluline selle aspektidele valgust heita. 3 1. Poliitiline terror ja repressioonid 1.1. Trotski ja trotskistid Jossif Vissarionovits Stalin on tuntud, kui üks võimsamaid diktaatoreid ajaloos. Stalini juhtis Nõukogude Liitu kindla ja karmi käega. Tema valitsemisajale oli iseloomulik poliitika kontrollimine ja oma poliitiliste vastaste eemaletõrjumine või suisa hävitamine. Stalini jõulisele tegevusele soodsa lähtepositsiooni andsid tema vastased ja isegi algsed poliitilised kaaslased kellest paljudest said hiljem tema vastased kes mõnes mõttes alahindasid Stalini ambitsioone ja iseloomuomadusi. ,,Stalini avaliku karjääri algusaastate kohta on mitmeid
kindlustustesüsteemi: 120 km pikkune 17 kindluse ja 80 väravaga Hadrianuse vall Solway lahest kuni Tyne`i suudmeni (ehitamist alustati 121 pKr) ja sellest veelgi põhjapoole 63 km pikkune Antoniuse vall Sotimaa piirile, Forthi jõe suudmest kuni Clyde`i suudmeni (ehitamist alustati 142 pKr). Roomlaste tugipunktideks vallutatud provintsis olid linnad (nt Londinium hilisem London) ning maale rajatud villad (maamõisad). Vaatamata ligi 4.sajandit kestnud valitsemisajale oli rooma kultuuri mõju keltidele väike (nt keldid ei võtnud üle ladina keelt). Aastal 410, kui Lääne- Rooma riik oli langenud barbarirahvaste rünnakute alla, kutsuti viimased roomlaste leegionid Britanniast ära. · Anglosakside riikide kujunemine: Suure rahvasterände ajal 5.saj algas Põhjamere rannikualadelt ning Jüüti poolsaarelt germaani hõimude (anglid, saksid, jüütid, friisid) massiline sissetung Britanniasse
Solway lahest kuni Tyne`i suudmeni (ehitamist alustati 121 pKr) ja sellest veelgi põhjapoole 63 km pikkune Antoniuse vall Sotimaa piirile, Forthi jõe suudmest kuni Clyde`i suudmeni (ehitamist alustati 142 pKr). Roomlaste tugipunktideks vallutatud provintsis olid linnad (nt Londinium hilisem London) ning maale rajatud villad (maamõisad). Vaatamata ligi 4.sajandit kestnud valitsemisajale oli rooma kultuuri mõju keltidele väike (nt keldid ei võtnud üle ladina keelt). Aastal 410, kui Lääne-Rooma riik oli langenud barbarirahvaste rünnakute alla, kutsuti viimased roomlaste leegionid Britanniast ära. 1.3. Anglosakside riikide kujunemine: Suure rahvasterände ajal 5. saj algas Põhjamere rannikualadelt ning Jüüti poolsaarelt germaani hõimude (anglid, saksid, jüütid, friisid) massiline sissetung Britanniasse. Kuna enamuse
vaid kaheksa linna. Kui meie teadmised Karli testamendi viieteistkümne ilmaliku tunnistaja kohta ongi seega napid, siis ometi piisab sellest, tõdemaks, et ka ilmalike tunnistajate enamik pärines Frangi põlisaladelt. Legendid Karli kohta hakkasid tekkima samal päeval, kui ta suri, 28. jaanuaril 814. Olles vabanenud ihulisest eksistentsist, kasvas Karli kuju hiigelmõõtmetesse ja muutus germaani- saksa keisririigi ideeks. Esialgu järgnes aga Karli valitsemisajale langusperiood. Arvestades Karli järglaskonna piibellikku mastaapi, võib igaüks uskuda, et temaski voolab tilgake selle võimsa suguvõsa verd, millele Euroopa, hoolimata kõikidest sisemisest vastuoludest, võlgneb oma identieedi ja oma ainukordse eneseteadvuse. 11 12 13 14 15 16 17 18 19 Kasutatud kirjandus Ernst W. Wies, ,,Karl Suur" Tallinn 1999
nagu toolidki cabriole- jalgadega. Mööbli materjaliks oli eelistatult mahagon, mööblipolster kaeti siidi, sameti või gobelääniga, mustrimotiivid pärinesid rokokoo ornamendivaramust, tihti kordus polstrikatte muster ka seinakatetes (tapisserii). Mööblimeistreid. Ch. Cressent (eriti pronksdekoor ja marketrii), vennad Martinid, A. R. Gaudreau, J. B. Tilliard Tuntumad nimelised stiilid rokokoos. Louis XV stiil e. Louis Quinze (pr.), Prantsuse kuninga Louis XV valitsemisajale (1715-74) iseloomulik rokokoostiil sisekujunduses ja tarbekunstis. Võrreldes Louis XIV stiiliga on Louis XV stiil pehmem, intiimsem ja naiselikum. Ruumides domineerivad pastelsed toonid, ornamendis eelistati taimornamenti, rokai, chinoiserie ja mereteemalisi motiive. Mööblikunstis tulid kasutusele uut tüüpi istmed, nt. polsterdatud selja- ja käetugedega bergere, kaheosaline polsterdatud toolist ja pingist
surma. Louis XIV valitses ainuisikuliselt "Riik see olen mina" olevat olnud tema lemmiklause. Tema valitsemisaega on peetud absolutismi kõrgajaks, sel ajal ehitati Pariisi lähedale Versailles' loss, Prantsusmaa pidas vallutussõdu. Kuningas Louis XV (1715-1774) ei olevat tundnud erilist huvi riigiasjade vastu ("Pärast mind tulgu või veeuputus!"); moraalne lodevus, mitmekesised orgiad, kuninga ametlikud armukesed, kes sisuliselt juhtisid riigiasju see oli iseloomulik tema valitsemisajale. INGLISMAA UUSAJAL. 17.sajandi keskpaigaks teravnesid Inglismaal ühiskondlikud vastuolud: 1. majanduse vaba arengut (=kodanluse ja uut moodi majandava aadli majandustegevust) takistasid seni eksisteerivad feodaalsuhted 2. usuelu pingestas puritaanide tagakiusamine riigivõimude poolt 3. poliitilist elu pingestas terav vastasseis absolutistliku kuningavõimu ja parlamentliku opositsiooni vahel Parlamendi ja kuninga vastasseis kulmineerus 1640.aastal ja 1642.-1649.a.
Stiilid. Konspekt. 19 Tuntumad nimelised stiilid renessansis Florise stiil, flaami arhitekti ja skulptori Cornelis Floris (de Vrient) (1514-75) poolt loodud Madalmaades kujunenud ja kogu Põhja-Euroopas levinud dekoratiivkunstistiil, millele on omane kartušš-, rullis-, grotesk- ja pahkmikornamendi süntees. Tuntuimaks näiteks peetakse Antverpeni raekoda (1565). Louis XIII stiil e. Louis Treize (pr.), Prantsuse kuninga Louis XIII valitsemisajale (1610-43) iseloomulik hilisrenessanss arhitektuuris ja sisekujunduses. Mööbel on konstruktsioonilt raske, rikkalikult kaunistatud, valmistatud pms. pähkli- v. eebenipuust. Toolid on hrl. madalad; uutest vormidest võetakse kasutusele büroo. Tuntuim Louis XIII stiilis arhitektuuriobjekt on Luxembourg'i palee Pariisis. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 20
annaabi.ee 
