realiseerumise läbi esinduskogu. • PS § 60 lg 1 sätestab valimisõiguse printsiibid: valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. • Aktiivse valimisõiguse all mõistetakse hääleõiguslike kodanike õigust valida • Passiivse valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid. • Valimispõhimõtted: Vabad valimised – valin, ei vali - Absentism Üldised valimised • Valimistsensused: - kodakondsus - vanus - teovõime - piirata võib nende isikute hääletamist, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades - süümevanne Otseste valimised Salajased valimised Ühetaolised valimised Proportsionaalsed valimised Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) • Hääletamise objektiks võib olla:
6) Riigikogu valimise põhimõtted, esindusdemokraatia olemuseks on rahva poolt valitud esindusorgani poolt peamiste riiklike otsuste tegemine. Selleks on rahav apoolt valitud riigikogu, tema rolliks on vastavalt esindusdemokraatia printsiibile legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu põhifunktsioonid: seadusandlik funktsioon (seaduste vastuvõtmisega tähtste otsuste langetamine; kontrollifunktsioon riigiorganite tegevuste üle; valimisfunktsioon; avalikustamisfunktsioon. Valimispõhimõtted, riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. Vabad valimesed tähendavad seda, et valimistel osalemine on vabatahtlik ja vabatahtlik on ka valiku tegemine. Üldised valimised viitavad rahva kõigi liikmete osalusõigusele. Otsesed valimised tähendavad seda, et valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena. Valimise don salajased, seetõttu, et tagada vaba valiku võimaldamine
esinduskogu, teostab võimu rahva nimel ja huvides. 2.2 Valimised • Parlamentaarse korra osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorgani valimised, sest nii saab tagada rahva tahte realiseerimine läbi esinduskogu. Igaühel peab olema õigus valida(aktiivne valimisõigus) ja saada valituks(passiivne valimisõigus). Valimistega seonduvat reguleerib vastav seadus. Demokraatia enimtuntud avaldumisvorm on valimised Valimispõhimõtted Riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. Üks inimene-üks hääl. Vabad ja salajased- tagab rahva tahte maksvuselepääsu. Kodanikel peab olema õigus hääletada ja olla valitud kehtivatel korralistel valimistel. Valimisreeglite kehtestamisel tuleb arvestada, et muudatusi ei tohi teha vahetult enne valimisi. Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised
Vaid nii saab tagada rahva tahte realiseerumise läbi esinduskogu. · PS § 60 lg 1 sätestab valimisõiguse printsiibid: valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. · Aktiivse valimisõiguse all mõistetakse hääleõiguslike kodanike õigust valida · Passiivse valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid. · Valimispõhimõtted: Vabad valimised valin, ei vali - Absentism Uldised valimised · Valimistsensused: - kodakondsus - vanus - teovõime - piirata võib nende isikute hääletamist, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades - süümevanne Otseste valimised Uhetaolised valimised Salajased valimised Proportsionaalsed valimised · KOV valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt
koolides; indoktrineerimine) JAH. 13.-15.08.1932 I PS muutmise rahvahääletus EI. 10.-12.06.1933 I PS muutmise II rahvahääletus EI. 14.-15.10.1933 vapside rahvaalgatusliku eelnõu rahvahääletus JAH. 23.-25.02.1936 Pätsi rahvahääletus JAH. 03.03.1991 rahvaküsitlus, nö iseseisvusreferendum JAH. 28.06.1992 PS rahvahääletus JAH. 14.09.2003 EL rahvahääletus JAH. V Rahvahääletuse põhimõtted Kas rahvahääletusele kehtivad kõik valimispõhimõtted (§60 lg1)? Vaieldav on hääletuse salajasus ja proportsionaalsus, mille asemel kehtib enamuspõhimõte. VI Rahvahääletuse liigid Eelnõu hääletus Muu riigielu küsimus PS-e muutmine: alternatiiv või eraldiseisev liik. Eraldisesiva kasuks räägib 15.ptk §162, millest järeldub, et 1. ja 15.ptk on kõrgemad teistest. Teiseks argumendiks see, et 15.ptk-s sisaldub peaaegu täielik rahvahääletuse regulatsioon (v.a. §105 lg2). §106 lg1 ei sobi PS-e muutmise konteksti
Kuna Eesti on demokraatlik vabariik, peaks ühiselu jaoks tähtsate küsimuste otsustamine toimuma kõige otsesemat demokraatlikku legitimatsiooni omavas organis. 2.2.2 VALIMISED Parlamentaarse korra osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorgani valimised, sest nii saab tagada rahva tahte realiseerimine läbi esinduskogu. Igaühel peab olema õigus valida(aktiivne valimisõigus) ja saada valituks(passiivne valimisõigus). Valimistega seonduvat reguleerib vastav seadus. 2.2.2.1 Valimispõhimõtted Riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. Vabad ja salajased- tagab rahva tahte maksvuselepääsu. Kodanikel peab olema õigus hääletada ja olla valitud kehtivatel korralistel valimistel. Valimisreeglite kehtestamisel tuleb arvestada, et muudatusi ei tohi teha vahetult enne valimisi. 2.2.2.2 VABAD VALIMISED Vabad valimised- valimistel osalemine on vabatahtlik ning vabatahtlik on ka valiku tegemine
Kuna valimiskaebused vajavad kiiret lahendamist, näevad valimisseadused ette kohustusliku kohtueelse menetluse korra ning kaebuste läbivaatamise õigus on antud maakonna valimiskomisjonidele (esimene aste) ning Vabariigi Valimiskomisjonile (teine aste). Vabariigi Valimiskomisjoni otsus või toiming vaidlustatakse otse Riigikohtus. Samuti on kaebuste läbivaatamiseks ette nähtud lühikesed menetlustähtajad. 11 34. Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu 1) Vabad – valimistel osalemine (kandideerimine ja hääletamine) ja valiku tegemine on vabatahtlik (aktiive – õigus valida, passiivne – õigus valitud saada) 2) Üldised – peab olema tagatud kõigi hääleõiguslike (täisealiste teovõimeliste kodanike) isikute osavõtt 3) Otsesed – valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena.
kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks. 33. Valimiskaebused – mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 34. Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (PS § 60 lg 1) Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse teostamisel. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimisvabadus hõlmab ka vabaduse üles seada saadikukandidaate, mis on aktiivse valimisõiguse element
kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks. 33. Valimiskaebused mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 34. Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (PS § 60 lg 1) Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse teostamisel. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimisvabadus hõlmab ka vabaduse üles seada saadikukandidaate, mis on aktiivse valimisõiguse element
(Nt teostab Riigikogu parlamentaarset kontrolli valitsuse üle, teatud juhtudel saavad Vabariigi Valitsus ja Vabariigi President ellu kutsuda erakorralisi valimisi, Riigikohtul on õigus põhiseadusega vastuolus olevaid seadusi kehtetuks tunnistada jne). Teema 4. Põhiõigused Põhiõigused on sätestatud enamuses põhiseaduse (PS) II peatükis, olles isik kõige olulisemad subjektiivsed õigused. Peamiseks põhiõiguste allikaks Eestis on PS II peatükk ning nt valimispõhimõtted PS § 57 lg 1 ja § 60 ning samuti riigikaitsega seonduvad sätted. Põhiõiguste tähtsus Põhiõiguse normidel on kõrgeim tasand õigusnormi hierarhias. Neil on ülim siduvusjõud ehk nad kehtivad kõikides õigussuhetes, kus õigussuhte pooleks on põhiõiguste kandja. Põhiõigused on ülimalt avatud ja määramatud. Osad põhiõigused sätestavad riigi aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus. 1.Kaitsefunktsioon
annaabi.ee 
