Eesti riigi pindala oli 47’450 km2 Rahvaarv oli 1 059 000 inimest Riigikorralduselt oli eestis parlamentaarne demokraatia Kõrgeim võim oli parlamendil e riigikogul Välisriikidega suhtlemises esindas riiki riigivanem, kes oli ka ühtlasi peaminister Igapäevaelu riigis juhtus valitsus, kuhu kuulusid ministrid Oli poliitiliselt ebastabiilne aeg, erakondade paljusus, valitsused vahetusid tihti, ei suudetud valimislubadusi täita, tihti esinesid valitsuskriisid e. Omavahelised lahkhelid Eestis võimaldati kõigile siin elanud rahvustele kultuurautonoomia – lubati tegeleta oma riigi/keele asjadega Tähtsaks siseriikluseks eestis oli maareformi vastuvõtmine 1919 1. Detsember 1924 üritati riigipööret kommunistide poolt (see ebaõnnestus) EKP (Eesti kommunistlik partei) juht oli Viktor Kingissepp Vabadussõdalaste juhid e
Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes Õigus kuuluda erakonda Õigus hääletada ja kandideerida riigikogu valimistel Õigus osaleda rahvahääletusel Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles Reklaamiliigid: Valimisreklaam: tutvustab erakonda, inimesi, ideid, valimislubadusi; inimeste mõjutamiseks Sotsiaalreklaam: inimeste teavitamine; väärtuste ja hoiakute kujundamine; tervisekäitumise mõjutamine Kommertsreklaam: toote või teenuse müük; tarbiakõitumise mõjutamine
ÜHISKONNAÕPETUS Turundus (marketing) Turundus Teadlikkuse / tuntuse tekitamine Veenmine ja ostusoovi tekitamine Suhtlus Teenindamine / müük Turunduskommunikatsioon Sõnumi edastamine kindlale sihtgrupile Kanalid: TV, raadio, internet, ajakirjandus, välireklaam jms Reklaam kindla isiku, firma või organisatsiooni tellitud ideede, kaupade ja teenuste tutvustamine ning esiletõstmine Valimisreklaam Tutvustada: -kandidaate/erakondi -ideid -valimislubadusi Mõjutada valijat Näide: http://www.youtube.com/watch?v=XsN7hf8pHJU http://www.youtube.com/watch?v=W4pnjZ4R0ZU http://www.youtube.com/watch?v=OuQtnkxloHA 20.10.2013 KOV valimised Sotsiaalreklaam Inimeste teavitamine Väärtuste ja hoiakute kujundamine Tervisekäitumise mõjutamine Näide: http://www.youtube.com/watch?v=9-hsfJ9sQ2A http://www.youtube.com/watch?v=4Ocq1Abfs_Q Kommertsreklaam Toote või teenuse müük Tarbimiskäitumise mõjutamine Näited:
kuid selle parima andmiseks peab ta mõni kord tõstma häält, et suunata last õigele rajale. Eriti nooruk võib seda valesti mõista, arvates, et ema või isa tahavad tema peale viha välja elada ja teda ainult kamandada. Kurja hääle taga võib peidus olla mure ja hool, mida vanem tunneb oma lapse käekäigu pärast. Tänapäeva poliitika pole muud kui sõnade väänamine ja kokku, lahku murdmine vastavalt poliitiku vajadusele. Enne valimisi kasutatakse rahvast kõigutavaid valimislubadusi, mis peale valimisi unustatakse. Eestis teavad enamik inimesi Ansipi valimis lubadust: ,,Viime Eesti viie rikkama riigi hulka". Kas peale valimisi on lubadus täitunud, ei ole. Või on see juba täidetud? Võib-olla ta mõtles rikkuse all midagi muud peale rahalise rikkuse? Eesti keel sisaldab palju rikkust, näiteks rahvaluule, regilaulue, vanasõnu, sünonüüme, häälikuid... Nendes asjades oleme me tõesti Euroopas esiviisikus. Mingi osa valimislubadusest on
Peaministril pole aga neid miljoneid kusagilt võtta ja nii tal muud üle ei jäägi, kui teha ette morn kannataja nägu ning oodata, millal probleem iseenesest laheneb, kuna nii palju raha ei saa riik haridusele eraldada seda lihtsalt pole kusagilt võtta. TÜ psühholoogia instituudi juhataja on veendunud, et keeldude abil riiki muuta ei saa: reformid peavad ikka positiivsed olema nõustun temaga täielikult. Enne valimislubadusi tuleks plaan hoolikalt järele mõelda ja võimaluse korral arvestada ka neid sündmusi, mille juhtumine on vähese võimalusega, ent siiski olemas. Kui koldes on säde, piisab vaid õrnukesest tuuleiilist, et too kurjakuulutava leegina lahvataks.
Seega määrab inimeste käitumist ja soove igal ajahetkel see, kuidas maailma endale kujutatakse või lastakse endale kujutada. Jim Jones'i isiksust võib võrrelda kameeleoniga, ta muutus vastavalt olukorrale. Kuid kuidas saab üks inimene eeldada, et ta suudab ligi tuhande inimese maailmapilti nii jäädavalt muuta, et oma käsi määrimata, nad tappa. Jim oli isekas, samuti võib tema isiksust võrrelda ka tänapäeva poliitikutega, kes kergekäeliselt valimislubadusi annavad, samas neid ise täitmata. Sama juhtus Jim Jones'iga, kuni selle ajani, kui mõned liikmetest hakkasid tähele panema Jimi poolt tehtavaid vigu. Enne sündmuse traagilist lõppu tahtsid paljud sektist lahkuda, kuid Jim üritas neile selgeks teha, nagu see oleks nende endi otsus, et minna pole mõtet ja väljas ei ootaks neid midagi. Mina isiklikult arvan, et tegu oli pigem massimõrvaga, kuna reaalselt mõeldes oli nende
maailmavaated kui kogu ta erakonnal. Rahvas ei tea, et nad valivad suuremal osal vaid erakonda, kes saab võimule. Praegune valimissüsteem on väga keeruka ülesehitusega ning keskmine Eesti inimene ei ole üldjuhul selle olemusest teadlik. Suurem osa inimestest lähevad valima üksikisikut, kes on neile meelepärane ning kelle lubadused tunduvad usutavamad teadmata aga seda, et esiteks hääli on võimalik liigutada ning teiseks, et kandidaadil ei ole kohustust oma valimislubadusi täita. Sellest tulenevalt võib nimetada poliitikuid kõikelubajateks ja tegelikult valelikeks, kuna suurem osa varem kuulutatust jääb tegemata. Poliitikutes pettumine toob omakorda kaasa rahva poliitikast mittehuvitumise ja valimisaktiivsuse langemise. Madal valimisaktiivsus ei ole demokraatlikule riigikorrale kasulik. Et inimesed rohkem hääletaksid, võiks valimas käimise muuta Eestis kohustuslikuks, nii nagu see on näiteks Austraalias
11.Miks annab Eesti Vabariigi valitsus ametivande Riigikogu ees? Sest nii võetakse vastutust , peab tõotama riigikogu ees, et jääb ustavaks Eesti põhiseaduslikkule korrale ja Eesti vabariigile 12.Kas maavanem on poliitik või ametnik? Põhjendage oma vastust. Ametnik, ükski Eesti seadus ei puuduta maavanemate parteilist kuuluvust, ei tegele otseselt poliitikaga 13.Miks on oluline anda valitsusele sada kriitikavaba päeva? Esimesel sajal päeval saab täita valimislubadusi, meedia on leebem, saja päeva jooksul saab anda hinnangu uuele valitsusele 14.Kas Teie arvate demokraatia stagneerub, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg? 15.Mida tähendab parlamendi umbusaldus a)peaministrile; b)valitsuse ühele ministrile? 16.Mille poolest erineb ametnik poliitikust? 17.Kas riik saaks toimida ilma bürokraatiata? 18.Tõhusal bürokraatial on Saksa filosoofi ja sotsioloogi Max Weberi järgi teatud tunnused:
- Valitsuskriisid (valimiskümnis puudus) - 1921-1931 11 valitsust - Eesti sisepoliitilised vastased - vene emigrandid, kommunistid, baltisakslased, EKP - 01.12.1924 detsembrimäss - Demokraatiakriis 1930.a alguses - rahulolematus – valitsus- ja majanduskriis - põhiseaduse muutmine nõue - Eesti Vabadussõjalaste Keskliit – vapsid - 1934 II põhiseadus - riigikogus 50 liiget, 4 aastat - riigivanem valitav, 5 aastat, suurem võim 1) Valimislubadusi ei viidud täide; Arvatakse et valija on pime ja rumal ning ei saa millestki aru 2) Taheti kehtestada valimistel enamuse põhimõte, palka makstakse ainult istungijärkude kestvusel, kaotatatakse maavalitsused 3) avatud nimekirjad, poliitikutele vähem raha, riigivanem saaks valitud rahva poolt - 12.03.1934 Pätsi, Laidoneri riigipööre - kaitseseisukorra kehtestamine - hoida ära vapside riigipööret - vapside arreteerimine
korraldamises ja rahva tahte väljendamises esindusdemokraatia eri vormides. Riigi ja õigussüsteemi ülesanne on luua võrdsed tingimused kõikidele fraktsioonidele, sest riik ei saa kedagi eelistada. Esindusdemokraatia mõte ei seisne selles, et parlamendis esindatud poliitilised jõud viivad ellu oma partei eesmärke, vaid selles, et saanud rahvalt esindusmandaadi, viib erakond ellu oma valijate tahet. Ükski erakond ei saa valitsuskoalitsioonis realiseerida ainult oma valimislubadusi. Valitsusel peab olema parlamendi usaldus. Valitsuse elluviidavat poliitikat pead erakondliku demokraatia kaudu toetama parlamendi liikmete enamus. Avaliku võimu efektiivsuse tagab rahva enamuse mandaadile toetuv valitsus. Valitsuse teovõime ja toimekus sõltub koalitsiooni tugevusest. Mida ustavamalt koalitsioonierakondade fraktsioonid oma valitsust toetavad, seda nõrgem on Riigikogu kui institutsioon. Seadusloome protsessis, kus valitsuse käsutuses on praktiliselt kogu eelnõude
mahategemisele. Põhiliselt vastandasid erakonnad end Keskerakonnale. Reformierakond kutsus oma valimisreklaamis otseselt hääletama inimesi nende poolt sellepärast, et Keskerakond valimisi ei võidaks. Selline hirmutamine teise partei võiduga on põhimõttelt vale. Lisaks ei toimu vastandamine ideoloogiate alusel, vaid pigem isikuliselt. Samuti ilmus meedias pärast valimistulemuste selgumist mitmeid uudiseid teemal, kuidas keeldutakse teiste parteidega koalitsioonis olemast. Valimislubadusi kuulatas jäi mulje, et erakonnad pole enam enda ametlikus maailmavaates kindlad ning lähevad „kindla peale“, andes populistlikke lubadusi. Keskerakond lubas tõsta miinimumpalga 1000 euroni, kuid vastamata jäi küsimus, kust selle jaoks raha võetakse. Seega peaksid erakonnad läbi mõtlema uuesti, mis on nende eesmärgid ning kuidas neid saavutada teiste mahategemiseta. Samuti on levinud ühest
Ameerika Ühendriikide presidendid 1. George Washington, ametis 1789-1797, parteitu (vabamüürlane, Kontinentaalarmee ülemjuhataja) 2.John Adams, ametis 1797-1801, fõderalist (varem asepresident, üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, esimene USA president, kes elas Valges majas, peetakse USA laevastiku loojaks) 3.Thomas Jefferson, ametis 1801-1809, demokraat-vabariiklane (varem asepresident,üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid, asutas Vabariikliku Partei, pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist) 4.James Madison, ametis 1809-1817, demokraat-vabariiklane (üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, USA riigisekretär aastatel 1801-1809, valiti aastal 1785 Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks) 5.James Monroe, ametis 1817-1825, demokraat-vabariiklane (riigisekretär, 1775. aastast vabamüürlane, kehtestas Monroe doktriini mis keelas võõrvõimude sekkumis...
Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema
(10) 1.I. Täisealised ja teovõimelised Eesti kodanikud saavad valida. 1.II. Kandideerida saab vähemalt 21 aastane teovõimeline Eesti kodanik 1.III. Valitakse 4-jaks aastaks 101-liikmeline Riigikogu 1.IV. Vaba mandaadi põhimõte Riigikogu liige ei pea täitma oma valimislubadusi, vastutab ainult iseenda ees, pole seotud valija ega partei poliitikaga 1.V. Organid: o Kohustulikud organid Riigikogu esimees 2 aseesimeest Komisjonid · Alalised komisjonid iga Riigikogu liige
V: Rahva hulka kuuluvad kodanikud. 4. Kas lastele anda hääleõigus? Plussid ja miinused V: Plussid: Valijate arv suureneks. Lastel oleks rohkem võimalusi võtta osa ühiskonnaelust. Sellega võib kaasneda ka see, et laste huvi poliitika vastu suureneb. Miinused: Laste poliitiline mõtlemine pole veel välja kujunenud. Lapsed on kergemini mõjutatavamad. Laste hääli saab kergemini ära osta. Neil puudub kogemus, et hinnata objektiivselt valimislubadusi. 5. Ius soli ja ius sanguinis V: ius soli kohaõigus. See on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis vereõigus. See on kodakondsuspoliitika põhimõte, mille kohaselt riigi kodakondsust ei pälvita mitte sünnikoha, vaid vanemate või esivanemate kodakondsuse alusel. 6. Topeltkodakondsus V: Kahe riigi kodakondsus. Eestis pole võimalik omada kahte kodakondsust.
loodi 56 000 asundustasu. Endistele omanikele maksti maa kaotamise eest kompensatsiooni. · erakondade paljusus · sagedased valitsuste vahetused (1919-1933 oli 21 valitsust, keskmine eksisteerimisaeg jäi alla 9 kuu). Põhjus peitus põhiseaduses, mille tõttu pääsesid parlamenti ka väikeparteid. Kõik valitsused olid koalitsioonivalitsused (koosnesid 3-5 parteist) ning kellelgi ei õnnestunud oma valimislubadusi täielikult ellu viia, sest liiga vähe aega lihtsalt püsiti võimul. · 1924.aasta 1.detsembri riigipöördekatse 1920´aastate algul suurenes Eestis kommunistide (end. enamlased) toetajaskond. Eestimaa Kommunistlik Partei, mis tegutses Venemaa (alates 1922 Nõukogude Liidu) rahalisel toetusel ja sealsete juhtnööride järgi, oli EV-s keelustatud, kuna soovis kehtivat riigikorda muuta. Moskva poolt valmistati ette ka riigipööre. 1.detsembril 1924 hõivasid ca 300 relvastatud
annaabi.ee 
