EV valimissüsteem 1. Valimissüsteemi alused Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed valitakse vabal valimisel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel. Valimiskomisjonide süsteem · Eesti Vabariigi Riigikogu valimisi valmistavad ette ja viivad läbi järgmised valimiskomisjonid: 1.Eesti Vabariigi Valimiskomisjon; 2.maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk valimiste territoriaalkomisjonid; 3.valimiste jaoskonnakomisjonid. Valimiskomisjonide volituste aeg on neli aastat. Valimiskomisjonide liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Valimisringkondade moodustamine
Eesti valimissüsteem Eestis on mitmete Euroopa riikidega sarnane valimissüsteem. Valimisi valmistavad ja viivad läbi Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk territoriaalkomisjonind ning valimiste jaoskonnakomisjonid. Eestis on valimiskomisjonide volituste aeg neli aastat. Liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodunikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab üleseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu.
Võimalus on valida näiteks majoritaarse-, proportsionaalse või ka hübriidse valimissüsteemiga. Eestis valitakse riigipea proportsionaalsetel valimistel. Kuidas valitakse presidenti Eestis ning kas seda tuleks muuta? Eestis on mitmete Euroopa riikidega sarnane valimissüsteem. Valimisi valmistavad ja viivad läbi Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk territoriaalkomisjonid ning valimiste jaoskonnakomisjonid. Eestis on valimiskomisjonide volituste aeg neli aastat. Liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab ülesseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu
ESIMEES - kutsub kokku RK istungeid ja JUHATB neid KOORDINEERIB istungite ajakava, tagab istungi KORRA, KIRJUTAB ALLA vastuvõetud seadustele ja otsustele SAADAB eelnõud VALITSUSELE Täidab PRESIDNEDI ÜLESANDEID 9. Iseloomustage Riigikogu kantselei rolli Riigikogu töös. RK analüüsiasutus - tagab sõltumatu ekspertiisi Juriidiline nõustaja - kuidas koostada seaduseelnõu tegeleb asjaajamistega ehk stenogrammid, materjalid, arhiivid, registrid jms valimiskomisjonide teenindamine + rutiinsed funkts: haldus, tehnika jne. 10. Komisjonide liigid ning näited nende olemasolu kohta Riigikogus. ALATISED KOMISJONID - tegelevad kindla valdkonnaga, kõige tähtsamad, seadusandluse arutamine ja ettevalmistamine, poliitikate, otsuste kujundamine. KONTROLLIB VALDKONNA 3 PIIRES TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU TEOSTAMIST. nt. keskkonna, kultuuri maaelu
Esimees kutsub kokku RK istungeid ja juhatab neid, kordineerib ajakava, tagab korra istungil. Allkirjastab vastuvõetud seadused ja otsused. Saadab eelnõud valitsusele. Täidab presidendi ülesandeid. 7. Iseloomustage Riigikogu kantselei rolli Riigikogu töös. Kantselei on RK analüüsiasutu- tagab sõltumatu ekspertiisi. Juriidiline nõustaja- kuidas koostada seaduseelnõud. Tegeleb asjaajamistega ehk stenogrammide, materjalide, arhiivide, registrite jms. Valimiskomisjonide teenindamine+ rutiinsed funkts: haldus, tehnika jne. 8. Komisjonide liigid ning näited nende olemasolu kohta Riigikogus. Alatised komisjonid: tegelevad kindla valdkonnaga, kõige tähtsamad, seadusandluse arutamine ja ettevalmistamine, poliitikate, otsuste kujundamine. Kontrollib valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist. Nt. keskkonna, kultuuri maaelu majandus-, välis-, õigus-, riigikaitse komisjonid. Erikomisjonid- tegelevad spetsiifiliste ülesannetega. Uurimiskomisjonid:
eelarveid konkretiseerivad. Ent riigieelarve, mis võetakse vastu seadusega, ei ole halduskohtus vaidlustatav.44 b) Kehtiva PSJKS § 2 laiendas võrreldes varasema redaktsiooniga oluliselt Riigikohtu kompetentsi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ja kahandas halduskohtute oma, loetledes Riigikohtu poolt kontrollitavate aktide hulgas lisaks õigustloovatele ka mitmed üksikaktid, kui need rikuvad üksikisiku õigusi45: Riigikogu ja tema juhatuse ning presidendi otsused, samuti valimiskomisjonide otsused ja toimingud. c) Ehkki seadus ei näe ette igaühe individuaalkaebuse esitamise õigust, on Riigikohtu üldkogu asunud seisukohale, et individuaalkaebuse saab Riigikohus jätta menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele.46 Kõigi täitevvõimu poolsete riivete korral on halduskohtumenetluse näol Eestis efektiivne kohtulik kaitse tagatud
Riigikogu koosseis ei tohi pärast valimistulemusi kellegi suvast sõltuda, kindlaksmääratav valimistulemuste põhjal. Erand:asendusliikme asumien Riigikogusse. 2.2.2.5 SALAJASED VALIMISED Valimised on salajased, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsja ühiskondliku ja riikliku surve eest. Üldpõhimõte: keegi ei tohi teada saada, kuidas konkreetne isik hääletas. Keelatud on ka valimistulemuste detailne avaldamine valimiskomisjonide kaupa. Salajane hääletamine kaitseb ka hääletamisest osavõtnute salajasust. 2.2.2.6 PROPORTSIONAALSED VALIMISED Vastanub majoritaarsuse põhimõttele: valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valijate esindajate arvuga. Valituks osutub igas ringkonnas 1 isik, kes kogub maksimumi. Kui keegi enamust ei kogu, korraldatakse uus valimisvoor 2-he enim hääli saanud kandidaadi vahel. Igast ringkonnast esinduskogusse valitakse 1 esindaja.
ja avalikustamise; 3) selle valla või linna elanike arvamuse väljaselgitamise. Asjaomane volikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise kohta pärast kõigi eelpool nimetatud küsimuste lahendamist. Valimisringkondade ja 1 -jaoskondade, samuti valimiskomisjonide ja jaoskonnakomisjonide moodustamist ning volikogu liikmete arvu käsitlevad samased otsused võetakse asjaomaste omavalitsusorganite poolt vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud korras vastavalt taotletavale haldusterritoriaalsele korraldusele. Nimetatud otsuste jõustumise ajana sätestatakse Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalset korraldust muutva määruse jõustumise aeg. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisel esitab asjaomane
organisatsioonide, rahvusvahelise pressi ning teiste riikide poolt, kui viimastega kokkulepe 7. Valimise garantiid - vabad valimised peavad olema tagatud formaalsest aspektist seadustega ning olema ka praktikas tegelikult realiseeritud. Valimisseadusandluse rikkumise eest kohaldatakse kas kriminaal- või haldusvastutust, kui tekitati sealjuures varalist kahju, siis tuleb see hüvitada tsiviilvastutuse korras. Distsiplinaarvastutus on välistatud. Valmisprotestid lahendatakse seaduse alusel valimiskomisjonide ja kohtu poolt. P. 3. VALIMISE ORGANISATSIOON Valimise organisatsioon tähendab kogumis valimise organiseeriva ning tehnilise korraldamisega tegelevat valimisorganite süsteemi, selle tegevuse aluseks olevat normatiivset baasi ning varalisi ressursse. Valimisi korraldavad valimiskomisjonid, mis moodustavad hierarhilise süsteemi: - kohapealsed komisjonid, kes viivad vahetult valimisi jaoskondades läbi ja fikseerivad
kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist enima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool. Mandaatide jaotamise sellise korra juures peaks valija arvestama, et samal ajal kui ta annab hääle konkreetsele isikule, läheb see ka erakonnale, mida see esindab. 94. Kus ja millises menetluses on võimalik vaidlustada Riigikogu valimistega seonduvaid valimiskomisjonide otsuseid ja toiminguid? Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus annab Riigikogu valimistel tekkinud vaidluste lahendamise Riigikohtu pädevusse. Erakond või isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas või riigis kehtetuks
on materiaalõiguse normistik koondatud haldusõiguserikkumiste seadustikku (HÕS), menetlusnormistik - halduskohtumenetluse seadustikku (HKMS). HKMS-s sätestatakse halduskohtu pädevus, samuti kohtusse pöördumise ja menetluse kord. Halduskohtu pädevusse kuulub nt täidesaatva riigivõimu organi, kohaliku omavalitsuse, vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutuse ja ametiisiku õigusakti või toimingu peale esitatud kaebuste ja protestide lahendamine; seadusega ettenähtud juhtudel valimiskomisjonide otsuste peale esitatud kaebuste ja protestide lahendamine; halduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamine; haldusõiguserikkumise asjade läbivaatamine haldusõiguserikkumiste seadustikuga sätestatud korras ning muude seadusega halduskohtu pädevusse antud asjade lahendamine. Halduskohtu pädevusse ei kuulu kaebused ja protestid, kui nende lahendamine on seotud tsiviilõigusliku vaidlusega, mis kuulub maa- ja linnakohtu pädevusse; taotlused ja kaebused
annaabi.ee 
