Valikkursuse „Inimene ja religioon” aasta kokkuvõte 10. klassi alguses valisin ma üheks valikkursuseks inimese ja religiooni.. Selles kursuses õppisin ma olema sallivam religioonide suhtes. Ma sain teada, miks on nii palju erinevaid uske, kust need tulnud on ja kuidas on need püsinud ning arenenud. Näiteks budismi kohta ma ei teadnud enne seda kursust mitte midagi. Kuid nüüdseks on mul üpriski korralik ülevaade budismist ning ka teistest religioonidest. Inimese ja religiooni kursus andis mulle teadmised asjade ja inimeste kohta, mida ma ise poleks märganud otsida või uuridagi. Inimese ja religiooni kursus suurendas ka rohkesti kohusetunnet. Seda seetõttu, et tund toimus neljapäeviti kella kolmest kolmveerand neljani ja see ei olnud just kõige meeldivam. Kõik läksid koju ja väljas olid ilusad ilmad, kuid mina istusin teisel korrusel soojas ja vahel ka umbses klassiruumis. Siiski ma läksin igakord kohale ja istusin seal ning kuulasin õp...
Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse p...
KT - kirjandus ja film 1. Mõisted a. suur plaan - kaader, kus objekti kujutatakse suurelt, nii et täidab peaaegu kogu kaadri pinna b. keskplaan - kaader, kus objekti kujutatakse osaliselt, näha on nii objekti kui ka tausta c. üldplaan - kaader, mis annab ülevaate kogu sündmuspaigast d. rakurssvõte - filmitud objekti vaade ülalt, alt või küljelt e. markeeritud - režissööri uudne, teistsugune nägemus f. markeerimata - realistlik tavajärjestus 2. Ajalugu a. esimene film 1895 vennad Lumiere'id, 30-60 sek lühifilmide seeria, Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viim...
1. Selgita mõiste: metabolism. Organismides toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. 2. Kes on autotroofid? Too kaks näidet. Sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 3. Kes on heterotroofid? Too kaks näidet. Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 4. Kes on miksotroofid? Too kaks näidet. Organismid, kes suudavad vastavalt keskkonnale oma ainevahetustüüpi muuta. Nt roheline silmviburane, putuktoidulised taimed. 5. Mida nimetatakse assimilatsiooniks? Milliseid aineid selle käigus toodetakse? Mis on lähteaineteks? Too kaks näidet. Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Saadakse sahhariide, valke, nukleiinhappeid, lipiide jm. Lähteaineteks anorgaanilised ja lihtsamad orgaanilised ühendid. Nt Fotosüntees, DNA süntees. 6. Mida nimetatakse ...
Keemilise analüüsi eesmärgiks on aine koostise kindlaksmääramine. Kvalitatiivsel analüüsil määratakse,millised elemendid või ühendid esinevad määratavas aines. Kvantitatiivsel analüüsil määratakse aine koostisosade sisaldust (kontsentratsiooni). Analüüsi meetodeid võib liigitada järgmiselt: 1. Keemilised meetodid - analüüs põhineb määratavate koostisosade iseloomulikele keemilistele reaktsioonidele. 2. Füüsikalised meetodid - kasutatakse aine koostisosade iseloomulikke füüsikalisi omadusi (nt.spektraalanalüüs). 3. Füüsikalis-keemilised meetodid - määratakse koostisosade selliseid omadusi, mis oma olemuselt asuvad füüsika ja keemiaga piirnevates valdkondades (nt.kromatograafia,mitmesugused elektrokeemilised meetodid). Töövõtete järjekorra alusel eristatakse kahte keemilise analüüsi meetodit: 1. Süstemaatilise analüüsi korral määratakse uuritava aine ühest proovist järjestikku kõik koostisosad...
Kordamisküsimused esimeseks ,,Elu keemia" kontrolltööks. Mis on isomeeria? Kaks keemilist ühendit on isomeerid, kui neil on sama kvantitatiivne valem, kuid erinev struktuur. Millised on isomeeride kaks suuremat rühma? Struktuuriisomeerid ja streroisomeerid. Mille poolest erinevad struktuuriisomeerid omavahel? erinevad sidemete paiknemise poolest aatomis Mille poolest erinevad stereoisomeerid omavahel? sidemed on kõik samade aatomite vahel, kuid aatomid paiknevad üksteise suhtes ruumis erinevalt. Millisteks alarühmadeks jagunevad struktuuriisomeerid?nad erinevad üksteist ahela kuju, funktsionaalrühma paiknemise poolest ja selle poolest, mis funktsionaalrühm isomeeris üldse on. Millisteks alarühmadeks jagunevad stereoisomeerid?Stereoisomeerid jaotatakse geomeetrilisteks ja optilisteks. Mille poolest erinevad cis- ja trans-isomeerid? kas kaks konkreetsed aatomit või aatomitegruppi on üksteise kõrval (cis) või molekuli vastandotstes.(t...
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
omandamine. Seetttu on teoreetilistele ksimustele pratud vhe thelepanu.Philise osa ainekavast hlmavad praktilised td kvalitatiivsest analsist. Kursuse lbinud pilased peaksid oskama iseseisvalt kasutada analsil vajalikke laborivahendeid (arvestades ohutusnudeid) , koostada juhendite alusel analsi plaani ja seda lbi viia, mrgata reaktsioonide kigus toimuvaid muutusi, neid phjendada ja teha katsete tulemustest jreldusi. Kursuse rakendamisest. Keemilise analsi valikkursuse ppimiseks vajalikud eelteadmised kesoleva kava alusel peaksid olema omandatud phikoolis, nii et teda on vimalik petada keskkooli igas klassis. Kursus on eelkige meldud pilastele, kes soovivad phjalikumalt sveneda laboritde tehnikasse, omandamaks vilumusi iseseisvaks tks laboris, aga ka neile, kes kavatsevad jtkata pinguid erialal, mille ppimisel tuleb kokku puutuda praktiliste tdega keemiast. Kursust vib soovitada koolidele, kus pitakse svendatult loodusteadusi.
Kundalini jooga valikkursuse test NB! vajadusel võid vaadata ja kasutada küsimustele vastamiseks ka teoreetilist materjal,,mida oled kursusel saanud ja on Teras kundalini jooga all üleval. Kirjuta oma sõnadega lühidalt mis oli jooga ja kundalini jooga Sinu jaoks enne valikkursuse algust ja nüüd peale oma kogemust ja praktikat kursuse lõpus? Enne oli kundalini jooga minu jaoks täiesti tundmatu maailm, ent nüüd tean sellest palju rohkem. Kirjuta mõne reaga Yogi Bhajanist. Kes ta oli? Mis on selle ülemaailmse organisatsiooni nimi mille ta on loonud ja ka praegu töötab? Yogi Bhajan oli kuulus mes, kes sai kundalini jooga meistriks juba 16-aastaselt. 39-aastaselt emigreerus ta Ameerikasse, et viia kundalini jooga õpetused läänemaailma
Tartu Tamme Gümnaasiumis toimus 2016. aastal ülikoolis õppivate vilistlastega kohtumine, kus riigiteaduste erialal õppiv vilistlane tutvustas õppimisvõimalusi. Seetõttu võtsin Tartu Ülikoolist lisakursuse ,,Aktiivse Kodaniku ABC''. Soovisin rohkem infot saada erakondadest, kuidas teha kompetentseid valimisotsuseid, saada teadmisi poliitikaga seotud teemadest. Kursusega jäin väga rahule ning see andis hea lühiülevaate mind huvitavatest probleemidest. Tartu Ülikoolist võtsin veel valikkursuse ,,Õpioskused Ülikooliks'', mis aitab ülikoolis edukalt hakkama saada aja planeerimisega, loengutel õppimisega, konpekteerimisega ning rühmatöödes osalemisega. Lisaks ülikooli valikkursustele kandideerisin ka tudengivarjuks. Ma olin tudnegivarjuks riigiteaduste eriala esimese kursuse tudengile, kes tutvustas mulle ülikooli ning eriala. Ta andis infot sisseastumise kohta ning rääkis, kuidas ülikool erineb gümnaasiumist ja kuidas võimalikult kiiresti kohaneda seal õppimisega. 2018
Juhendaja juhendab uurimuse praktilist läbiviimist, vastab uurimistöö käigus ja koostamisel üles kerkivatele küsimustele, abistab õpilast vajalike allikate leidmisel. Juhendaja otsene ülesanne ei ole töö keeleline toimetamine ega stiililiste või grammatiliste vigade parandamine. Juhendaja veendub, et uurimistöö on vastavuses TTG uurimistööle esitatud nõuetele, annab suulise loa kaitsmisele esitamiseks ning osaleb uurimistöö kaitsmisel. Valikkursuse ,,Uurimistööde alused" juhendaja · Valikkursuse ,,Uurimistöö alused" läbiviimine 35 tunni ulatuses (auditoorsed loengud 20%, e-õppevormid 70%, individuaalne juhendamine 10%) · Konsultatsioonide andmine töö vormistamise osas TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine Retsensendil tuleb hiljemalt päev enne kaitsmist saata lõpetajale, juhendajale ja hindamiskomisjoni esimehele kirjalikult oma arvamus tööst.
mingisugune isiklik side õpetatavaga. Isegi, kui seda isiklikku sidet ei ole, siis nagu iga teise õppeaine puhul, on eluläheduse faktor väga oluline, et seda ainet huvitavaks teha. Minu tunnid toimuvad üks kord nädalas ja seetõttu püüan ma igas tunnis tuua sisse nö päevakajalisi igapäevasündmusi ja nende sündmuste valguses käsitleda kogu tunniteemat. Püüan ainet õpetades rõhutada alati seda, et selle valikkursuse läbinu, oskab oma edasises igapäevaelus olla teadlikum sisejulgoleku teemadel. Ei saa ju loota, et kõik kursuse läbijad, hakkavad edaspidises elus abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks. Üsna kindel saan ma olla selles, et see kursus on silmaringi avardav. Kui ma eelneva kokkuvõtteks püüan oma õpetamistegevust hinnata ja analüüsida, jõuan alati mõttele, et ma hindan ju ennast kui inimest milline ma inimesena olen. Samad väärtused, mida eeldatakse
Selliste teisejärguliste teemadega on aga tihtipeale nii, et me inimestena jätame need iselahenemise staadiumisse lootes, et aeg näitab ja parandab. Õpetades politseinikuna Orissaare Gümnaasiumis sisekaitselist eelkutseõpet, olen ma alati kahes rollis korraga politseinik ja õpetaja. Politseinikuna täidan ma koostöökokkulepet kooliga, et osaleda valikaine õpetajana kooli õppetöös. Õpetajana pean ma õpilastele, kes selle valikkursuse on valinud, suutma oma ainet võimalikult huvitavalt ette kandma. Jõuan nüüd lähemale sellele probleemsituatsioonile, mille eellugu eelmistes lõikudes juba kirjeldasin. Otsustasin tõstatada probleemina mitte niivõrd konkreetse olukorra, vaid üldise situatsiooni, kus praktikust peab saama teoreetik. Nii nagu paljude asjadega meie elus, on ka politseivaldkonnas nii, et praktika võib teooriast väga palju erineda. On ju eesti
lastes kaartide ja GIS-i vastu huvi äratamine. 2. GISi õpetamine Eesti koolides 2.1 GIS gümnaasiumis Gümnaasiumi õppekoormuseks on 96 kursust, millest 63 on kohustuslikku. Neist 11 kursust peab kool võimaladama piirkondliku eripära rõhutamiseks ning 39 kursust valdkonniti. Kool võib valikkursusena pakkuda nii riiklikus õppekavas kui ka enda kooli poolt kirjeldatud valikkursusi. Geoinformaatika valikkursuse lisamine õppekavva sai alguse sihtasutuse Archimedes TeaMe abil. Selle käigus loodi erinevad õppekomplektid. Geoinformaatika valikkursuses osalenu saab ülevaate geoinformaatika (GI) valdkonna põhimõistetest ja geoinfosüsteemide (GIS) rakendustest. Õpilane oskab leida erinevaid ruumiandmeid ning anda hinnang nende kvaliteedile, lõimida ruumiga seotud andmeid maailma ja Eesti kohta ning mõistab ja väärtustab GISi vajalikkust ja tõhusust ruumi haldamises ning planeerimisees.
Lisaks peavad olema kehtestatud nõuded nii uurimistöö kui ka praktilise töö kirjalikule vormile: milline peab olema töö struktuur, milliseid vormistusnõudeid arvestada ja kuidas viidata teiste autorite töödele. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kirjeldatud kaks valikkursust, mille eesmärgiks on õpetada uurimistöö tegemist, kuid mis toetavad ka praktilise töö vormistamist ja kaitsmist: õppekava lisa 12 on valikkursuse ,,Uurimistöö alused" ainekava ja lisas 4 (loodusainete valdkonnas) on esitatud valikkursus ,,Arvuti kasutamine uurimistöös". Valikaine ,,Uurimistöö alused" annab algteadmised teadusliku uurimistöö olemusest, meetoditest, etappidest, struktuurist, vormistamisest ning kaitsmisest. Ainekava kohaselt koosneb õppetöö auditoorsetest loengutest ja/või e- õppevormidest, mille jooksul käsitletakse eespool nimetatud teemasid. Lisaks
annaabi.ee 
