nägemusega iseendast kokku läheb. Et antud uuringut oleks võimalik võrrelda teiste uuringutega, mis on sama küsimustikku kasutanud, teisendati iga dimensiooni töötlemata skoorid T-skoorideks kasutades norme, mis on välja töötatud Ameerika meestest ja naistest koosneva valimi põhjal. Prantsuse versioon sellest küsimustikust oli välja töötatud Sabourini ja Luisseri poolt (1992). Hinnang konstruktiivsele valiidsusele, mida esitlesid Costa ja McCrae (1992), oli adekvaatne. Siinses uuringus esitletud neurootilisuse alfa koefitsient oli . 85, ekstravertsuse oma .72, avatuse oma .68, sotsiaalsuse oma .69 ja meelekindluse oma .79. Costa ja McCrae esitatud alfad olid kõrgemad ja varieerusid .75st kuni .89ni, keskmisega .81. DAS (Spanier 1976) on 32-punktiline abielulise kohanemise küsimustik, mis sätestab abielulise kohanemise üldise skoori ja neli alamskaala skoori üksmeele, rahulolu, sidususe ja
• Seesmine valiidsus – mil määral uurimisplaan võimaldab teha põhjalikke järeldusi sõltumatu muutuja mõjust sõltuvale muutujale • Väline valiidsus – mil määral võib laiendada uuritava valimis ja raamistu puhul saadud tulemusi hüpoteesis kirjeldatavaile populatsioonidele ja raamistutele Seesmise valiidsuse suurendamine: valim (uuritavate juhuslik paigutus) kovariatsioon (covariation) Ohud seesmisele valiidsusele: valik (selection) küpsemine (maturation) ajalugu (history) instrumentaarium (instrumentation) väljalangevus (mortality) valik küpsemise läbi (selection by maturation) Välise valiidsuse suurendamine: Uuritava populatsiooni tõenäosuslik valim 1. Üldistamine ( 2 ); analüüs ( 2 ); küsitlus ( 1 ); vaatlus ( 1); valemid ( 3); eksperiment ( 1); tabelite tegemine ( 3 ) on (1) andmekogumis-; (2) tulemuste tõlgendamise- või
koolis tehakse test enne ühiskonnaõpetuse tundi ja siis peale seda-mõõdetakse mõju). Edasi võib moodustada katserühma ja kontrollrühma. Mõnele kontrollrühmale võib jätta eeltesti tegemata, et selle mõju vähendada. Kasutades katse- ja kontrollrühmana võimalikult sarnastes tingimustes olevaid rühmi, ka ei tohiks rühmade eeltesti-tulemused oluliselt erineda. Sellist ülesehitust nimetatakse kvaasi-eksperimentaalseks Ohud uurimuse sisemisele valiidsusele ajalugu (ajaloolised sündmused mõjutavad sõltumatut muutujat), individuaalne areng (katseisik areneb ajas isikuliselt), statistiline regressioon(mõõtmistulemused kogunevad keskmiste suunas), testimine (katseisikud taipavad alateadlikult eesmärki ja võivad hakata selle kas vastu või kaasa töötama), mõõtmisinstrument (instrumendi ja ka vaatleja usaldusväärsus võib põhjustada tõsiseid vigu), katseisikute valik (individuaalsed
Veel enese suhtes heatahtlikke hinnanguid: ·Mida heatahtlikumalt suhtume enda o madustesse (vai msed v õi m ed, püsivus, huumoritaju), seda ena m kasutame seda o madust teistele hinnangu and misel. ·Kui m eil on sü mpaatia teiste suhtes, siis kaldu me arvama, et teised suhtuvad m eisse h ästi. ·Kui test või horoskoop esitab m eile m e eldivat infot, siis kaldu me seda usku ma ja hindame positiivselt nii testi kui teisi fakte, mis viitavad selle valiidsusele. ·Hinnates ini mesi foto põhjal o mistame m e eldivatele nägudele m eile m e eldivad iseloo mujooned, kuid lisaks o mistame ka endale m e eldivate ini meste o madused ja v äldi m e eba m e eldivate ini meste o madusi. ·Meile m e eldib seostada ennast teiste v õitudega. Kui saame teada, et ke e gi negatiivne tegelane on m eie ga kuidagiviisi seotud (nt. sündis samal päeval), siis peh m endam e o ma suhtumist sellesse tegelasse tõstes sel viisil enda hinnangut.
kohta, st näiteks et jälgitud tunnused X1, X2 ja X3 sobivad konstrukti X mõõtmiseks ning X on seotud Y-i ja Z-iga kuid sõltumatu Q-st (kus X, Y, Z ja Q on latentse / hüpoteetilised muutujad, millest igaüks on seotud mingite mõõdetavate tunnustega). Konstruktivaliidsust ei saa iseloomustada ühe numbriga, vaid selle kontrollimine on sarnane teaduslike teooriate kontrollimisega. Kausaalne vaade valiidsusele (Borsboom jt), mida vahel vastandatakse konstruktivaliidsusele. Konstruktivaliidsuse kriitika: konstruktivaliidsuse mõiste on sõnastatud sageli nii segaselt ja kõikehõlmavalt, et võib tekkida küsimus, mis siis maailmas ei ole konstruktivaliidsus. (Kuid see ei takista meil nendest küsimustest selgemalt mõelda.) Psühhomeetrilised mudelid: reflektiivne ja formatiivne mõõtmine; võrgustikumudel (network model)
harjumisperiood et inimene harjuks uurija kohalolekuga. Harjumist kiirendab see, kui esimestel sessioonidel märkmeid mitte teha. Jälgimisaega võiks järjest pikendada: 1t esimesel päeval, 2t teisel päeval, seejärel kogu hommikupoolik jne. Kui jälgitakse vähest hulka inimesi, võib tegu olla väga tüütu ja igava protseduuriga. Vaadeldava isikuga võib aeg-ajalt vestelda, kuid ei tohiks sõbrustada see mõjub halvasti uurimise valiidsusele. Indiviidikeskseid kaarte võib teha ka märkamatult avalikes paikades (nt ostja jälgimine ostukeskuses). Vaatlused võivad olla pidevad või perioodilised. 1. Pidev vaatlus indiviidi jälgimine kogu ajaperioodi vältel (nt 8-tunnine tööpäev või koolipäev). 2. Perioodiline vaatlus sama indiviidi vaatlemine päevas teatud intervallide järel uurija paneb kirja teatud kellaajad, millal ta isiku tegevused kaardistab (nt 9.18, 10.04, 14.35)
Y-i ja Z-iga kuid sõltumatu Q-st (kus X, Y, Z ja Q on latentse / hüpoteetilised muutujad, millest igaüks on seotud mingite mõõdetavate tunnustega). Konstruktivaliidsust ei saa iseloomustada ühe numbriga, vaid selle kontrollimine on sarnane teaduslike teooriate kontrollimisega. KONSTRUKT Latentne Teoreetiline, abrstraktne mõiste, võtab kokku suure hulga infot Provisionaalne, peegeldab praeguste teadmiste seisu aga võib muutuda tulevikus Kausaalne vaade valiidsusele (Borsboom jt), mida vahel vastandatakse konstruktivaliidsusele. Konstruktivaliidsuse kriitika: konstruktivaliidsuse mõiste on sõnastatud sageli nii segaselt ja kõikehõlmavalt, et võib tekkida küsimus, mis siis maailmas ei ole konstruktivaliidsus. (Kuid see ei takista meil nendest küsimustest selgemalt mõelda.) Psühhomeetrilised mudelid: - reflektiivne -latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks
korralduse ja teiste katseisikute jaoks. Oluliseks kriteeriumiks uuringu korratavus teistsuguste ülesannete, materjalide ja katseisikutega. III. SISEMINE VALIIDSUS - väljendab seda, kas on võimalik teha kausaalseid otsustusi muutujatevaheliste suhete kohta; st. kas üks muutuja põhjustas muutusi teises muutujas. Korralikult planeeritud ja täpselt läbi viidud eksperimendis on see võimalik, kirjeldavate vaatlusmeetodite puhul kahtlane. Põhiliseks ohuks seesmisele valiidsusele confounding - mingi muu faktor põhjustab muutusi. VAATLUS Teaduslik vaatlus toimub 1. täpselt määratletud tingimustel 2. süstemaatilisel ja objektiivsel viisil 3. hoolika andmete registreerimisega. Loomulikuk vaatlus (naturalistic observation). Uuritav käitumine toimub loomulikus keskkonnas, ei manipuleerita ega kontrollita vaatleja poolt
saab prognoosida testitute (tulevast) edukust või sobivust mingile kutsealale. Selle määramiseks jagatakse testitud isikud tulemuste alusel tugevamate ja nõrgemate rühmaks. Seejärel võrreldakse nende inimeste saavutusi rea aastate jooksul. Kui tugevamate rühmas on saavutused suuremad, võib testi pidada ennustavat valiidsust omavaks. Mõnikord räägitakse ka sõnalisest ehk manifestsest valiidsusest (face validity). Tegelikult on see sünonüümiks loogilisele (sisulisele) valiidsusele. 3.3. Testi normid ja standardid Kui test on objektiivne, standardiseeritud testimise tingimustega, normeeritud ja hinnatud testivea suurusega, nimetatakse seda standardiseeritud testiks ning tema kasutamine individuaalsete erinevuste mõõtmiseks on nende eeltingimuste täitmise puhul teaduslikult korrektne. Testi objektiivsus on testitulemuste sõltumatus testijast, skoorijast ja tulemuste interpreteerijast.
annaabi.ee 
