Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"valgustusraiete" - 9 õppematerjali

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
29
doc

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

Indikaator Baastase Perioodi saavutustase Aktuaalsete 70% 90% inventeerimisandmetega kaetud majandatava erametsamaa osakaal Uuendusraie maht ja pindala 5,85 milj m3 ja 22 400 10,1 milj m3 ja 34 500 ha/a ha/a (SMI 2000-2008) (2011-2020) Erametsade uuendamise osakaal 20% 40% uuendusraiete mahus Valgustusraiete pindala 22 200 ha/a (STAT 2009) 32 400 ha/a Harvendusraiete pindala 14 200 ha/a (SMI 2007) 34 500 ha/a Juurepessu antagonistidega Puudub Kevad-suvised raiealad on töödeldud raiealade pindala töödeldud 9 Geenireservimetsade pindala Puudub 2876 ha

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
69 allalaadimist
Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte
8
docx

Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte

kasvu, kujundada liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. 1. Valgustusraie ­ hooldusraie liik mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud. Iseloomulik on, et valgustusraiete käigus ei saada likviidset (s.t. realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha. 2. Harvendusraie ­ tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu keskmine diameeter on üle 8 cm. Harvendusraiet tehakse, et anda paremate omadustega puudele kasvus eelistus, et nad saaks rohkem valgust ja toitepinda

Kategooriata → Üldmetsakasvatus
68 allalaadimist
ÜLDMETS KT III
12
odt

ÜLDMETS KT III

kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks. Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selleabil on võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Valgustusraie- Iseloomul on et valgustusraiete käigus ei saada likviidset puitu ning langetatud meterjal jäetakse maha. Raiutakse maja kõik peapuuliigid kasvu takistavate kõrvalpuuliigid. Valgusraiet tehakse kuni 5-20aastastest noorendikes. Harvendusraiet- tehakse puistutes alates 20-25aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu kekmine diameeter on üle 8cm. Seda tehakse et saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks nkn välja.

Metsandus → Metsakasvatus
12 allalaadimist
Metsa kasvukohatüübid ja raied
16
docx

Metsa kasvukohatüübid ja raied

kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie). Seega lühidalt: lähtudes enamuspuuliigi vanusest ja hooldamise iseloomust, jagatakse hooldusraied kolmeks: 1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud (mänd, kuusk). Kasutatakse selleks tänapäeval peamiselt võsasaagisid (võsalõikajaid). 2. Harvendusraie - tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu keskmine diameeter on üle 8 cm. Harvendusraiet tehakse, et anda paremate omadustega puudele kasvus eelistus, et nad saaks rohkem valgust ja toitepinda. Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada

Metsandus → Eesti metsad
38 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 3-KT
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem (II või III valgustusraie käigus) võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid. Olenevalt kasvukoha viljakusest ja puuliikide kasvukiirusest, võidakse alustada valgustusraiega juba mõni aasta peale kultiveerimist. Valgustusraiet nimetatakse ka ​noorendike hooldamiseks. ​Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud (mänd, kuusk). Kasutatakse selleks tänapäeval peamiselt võsasaagisid (võsalõikajaid). ​Iseloomulik on, et valgustusraiete käigus ei saada likviidset (st. realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha. 1.2. Harvendusraie ​- tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. ​Puistu keskmine diameeter on üle 8 cm. ​Harvendusraiet tehakse, et

Metsandus → Eesti metsad
13 allalaadimist
Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem (II või III valgustusraie käigus) võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid. Olenevalt kasvukoha viljakusest ja puuliikide kasvukiirusest, võidakse alustada valgustusraiega juba mõni aasta peale kultiveerimist.Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks.Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud (mänd, kuusk). Kasutatakse selleks tänapäeval peamiselt võsasaagisid (võsalõikajaid). Iseloomulik on, et valgustusraiete käigus ei saada likviidset (st. realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha. 49. Turberaie liigid, nende lühiiseloomustus. Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe

Bioloogia → Eestii metsa ökosüsteemid
76 allalaadimist
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem (II või III valgustusraie käigus) võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid. Olenevalt kasvukoha viljakusest ja puuliikide kasvukiirusest, võidakse alustada valgustusraiega juba mõni aasta peale kultiveerimist. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud (mänd, kuusk). Kasutatakse selleks tänapäeval peamiselt võsasaagisid (võsalõikajaid). Iseloomulik on, et valgustusraiete käigus ei saada likviidset (st. realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha. 2. Harvendusraie - tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Harvendusraiet tehakse, et anda paremate omadustega puudele kasvus eelistus, et nad saaks rohkem valgust ja toitepinda

Metsandus → Eesti metsad
188 allalaadimist
Materjalid metsanduseks
17
doc

Materjalid metsanduseks

1) 11.3 Ulukikahjustused metsas Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike surnud puid; 2) väliselt nähtava hooldamiseks. Eestis on tüüpiline, et Negatiivset mõju metsa kasvule ja arengule võivad tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud avaldad imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on (mänd, kuusk). Kasutatakse selleks tänapäeval viljakehaga puid; 3) puid, millel on liiga kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi peamiselt võsasaagisid (võsalõikajaid). 2. juurepessu kahjustusega seotud tugev võib põhjustada harilik põder

Metsandus → Eesti metsad
203 allalaadimist
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

on igakordne situatsioon erinev ja noorendik võib nõuda ka meie varasemat teistkordset sekkumist. II etapil (vana nimetusega puhastusraie) harvendatakse juba peapuuliigi tihedaid gruppe, tagades tulevikupuude ühtlasema asetuse puistus, välja raiutakse nn. "hundid", et vältida nende hilismal väljaraiel puistusse aukude tekkimist. Viljakal kasvukohal on vahel vastavalt vajadusele teha kahe etapi asemel 3-4 etappi VR. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud (mänd, kuusk). Kasutatakse selleks tänapäeval peamiselt võsalõikajaid, aga ka kirvest ja võsanuga (kiini). Iseloomulik on, et valgustusraie käigus ei saada likviidset (st. realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha. 1998.a. metsaseadusega on fikseeritud, et valgustusraie-ealise puistu keskmine diameeter on mitte suurem kui 6 cm. Tulevikus on võimalusi, kasutada selliselt raiutavat puitu kütteks hakkpuiduna. 13.1.2

Metsandus → Eesti metsad
357 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun