•Rõngana ümber läätse ripskehas asub ripslihas, mille kokkutõmbel pinge ripsvöötmekesele väheneb või isegi kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on akommodeeritud lähedale vaatamiseks. •Ripslihase lõõgastumisel lääts taas lameneb. Kui silma optiline süsteem on normaalne, nimetatakse seda emmetroopiaks (A). Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. •Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus e müoopia (E). Kaugel asuvate esemete teravalt nägemiseks tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi, nn miinusklaase (F). •Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugetelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha - kaugelenägevuse e hüperoopiaga (G). Inimene akommodeerib kaugele vaadates nagu
kattemembraani vastu. Tekkinud närviimpulss suundub teonärvilt kuulmismeele tsentraalseid teidi pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus." VÄÄR 168.Kuidas nimetatakse alltoodud mõisteid ja definitsioone võõrsõnaga? a) Kaugenägevus → Hüperoopia, b) Normaalne silma optiline süsteem → Emmetroopia, c) Silmaläätse optilise tugevuse reguleerimine → Akommodatsioon, d) Pupilli ahenemine → Mioos, e) Silma optilise süsteemi valgustmurdva võime mõõtühik → Dioptria, f) Valguse transleerimine närvirakkude elektrilisteks potentsiaalideks → Fototransduktsioon 169. Milline Keele osa on suurima magusatundlikkusega? Keele tipp 170.Milline alltoodud väidetest valu- ehk notsiretseptorite kohta on tõene? Valuretseptorid on vabad närvilõpmed
saadab pidevalt väja pidurdavaid impulsse bipolaarsetele rakkudele,hüperpolariseerides pidurdav mõju väheneb,biopolaarsed rakud aktiveeruvad,biopolaarsed rakud sünaptilses ühenduses ganglionirakkudega. Nägemisteravuse määrab väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm on võimeline eristama. Kui silma optiline süsteem normaalne siis nimetatakse seda-emmetroopiaks.Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevast esemest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk,siis tekib kujutis võrkkesta ees-lühinägevus e müoopia.(hajutavad-klaasis) Liialt väikese silmaläbimõõdu või optiliste süsteemi valgusmurdvate omaduste langemise korral ei fokusseru kiired võrkkestale-kaugelenägevus,valgukiiri koondavad läätsed. Nägemiskeskus ajus-ajukoore kuklasagaras.Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotensiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotensiaali,mis juhitakse mööda
saadab pidevalt väja pidurdavaid impulsse bipolaarsetele rakkudele,hüperpolariseerides pidurdav mõju väheneb,biopolaarsed rakud aktiveeruvad,biopolaarsed rakud sünaptilses ühenduses ganglionirakkudega. Nägemisteravuse määrab väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm on võimeline eristama. Kui silma optiline süsteem normaalne siis nimetatakse seda- emmetroopiaks.Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevast esemest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk,siis tekib kujutis võrkkesta ees-lühinägevus e müoopia.(hajutavad- klaasis) Liialt väikese silmaläbimõõdu või optiliste süsteemi valgusmurdvate omaduste langemise korral ei fokusseru kiired võrkkestale- kaugelenägevus,valgukiiri koondavad läätsed. Nägemiskeskus ajus-ajukoore kuklasagaras.Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotensiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile
Ripskeha,pärissoonkesta ja kõvakesta passiivsed elastsusjõud kanduvad ripsvöötmekese kaudu läätsekihnule, see põhjustab ripsvöötmekeses pinge, mis venitab silmaläätse ja põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud kaugele vaatamiseks. Ripslihase kokkutõmbel pinge ripsvöötmekeses väheneb või kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on reguleeritud lähedale vaatamiseks. Häired-kui silmamuna läbimõõt on liialt pikk valgustmurdva süsteemi suhtes, on see müoopia ehk lühinägevus. Liialt väike silmamuna läbimõõt on hüperoopia ehk kaugelenägevus. Läätse elastsuse langus vanaduses on vanaea kaugnägevus ehk presbüoopia. Nägemistee ja viusaalkorteks- Haistmisepiteeli ehitus- Haistmisepiteeli paiknevus-Haistmisrakud paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis, mis on peamistest hingamisteedest kõrvale. Haistmisrakud uuenevad pidevalt.
optiline tugevus kasvab (lähiakommodatsioon) ripslihase lõõgastumisel lääts lameneb optiline tugevus väheneb (kaugakommodatsioon) ripslihast innerveerib vegetatiivse NS parasümpaatiline osa, ärritajaks on ebaterav kujutis. emmetroopia - silma optiline süsteem on normaalne; sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel asuvast esemest terav kujutis lühinägevus e müoopia - silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk s.t kujutis tekib võrkkesta ees; korrigeerimiseks kasutada valgust hajutavaid läätsi (miinusklaase) kaugelenägevus e hüperoopia - silmamuna on dioptrilise aparaadi optilise tugevuse suhtes liiga lühike s.t kiired fokuseeruvad võrkkesta taha; korrigeerimiseks kasutada valguskiiri koondavaid läätsi (plussklaase) astigmatism sarvkesta kõverus on ühes suunas suurem kui teises, mistõttu tekib
Silm on nii reguleeritud e akommodeeritud kaugele vaatamiseks. Ripslihase kokkutõmbel pinge ripsvöötmekesele väheneb või kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on akommodeeritud lähedale vaatamiseks. Ripslihase lõõgastumisel lääts taas lameneb. Kui silma optiline süsteem on normaalne, siis tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus. Lühinägevuse korral tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi e miinusklaase. Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha, see on kaugelenägevus. Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi e plussklaase.
Silm on nii reguleeritud e akommodeeritud kaugele vaatamiseks. Ripslihase kokkutõmbel pinge ripsvöötmekesele väheneb või kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on akommodeeritud lähedale vaatamiseks. Ripslihase lõõgastumisel lääts taas lameneb. Kui silma optiline süsteem on normaalne, siis tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus. Lühinägevuse korral tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi e miinusklaase. Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha, see on kaugelenägevus. Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi e plussklaase.
·Rõngana ümber läätse ripskehas asubripslihas,mille kokkutõmbel pingeripsvöötmekesele väheneb või isegi kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on akommodeeritud lähedale vaatamiseks. ·Rips lihase lõõgastumisel lääts taas lameneb. Kui silma optiline süsteem on normaalne, nimetatakse seda emmetroopiaks(A). Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. · Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevuse müoopia(E). Kaugel asuvate esemete teravalt nägemiseks tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi, nnmiinusklaase(F). ·Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugetelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha-kaugele nägevuse hüperoopiaga(G)
Selleks, et silmast erinevatel kaugustel asuvatest esemetest tekiks võrkkestale terav kujutis, on vaja reguleerida silma optilise süsteemi tugevust ja pupilli suurust. Läätse optilise tugevuse reguleerimine- akommodatsioon toimub läätse kumeruse muutmise teel. Seda moduleerib ripslihas. Silma refraktsioonianomaaliad- kui silma optiline süsteem on normaalne, nim. seda emmetroopiaks. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi suhtes liiga pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus e. müoopia. Kui fookus jääb silmapõhja taha, on tegemist kaugeltnägemise e. hüperoopiaga. Vanas eas võib tekkida vanaea- kaugnägevus e. presbüoopia. Pupillirefleksid: Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal teise silma pupilli kitsenemist nim. konsensuaalseks reaktsiooniks valgusele. Silmaava sulgurlihase kontrakstsioon ahendab pupilli. Pupilli ahenemist nim
o 1 kaareminut. Nägemis- ja vaatevälja suurust määratakse perimeetri abil. Nägemisväli on fikseeritud pea ja pilgu korral nähtav ruumi osa. Vaateväli on fikseeritud pea korral nähtav ruumiosa, silm võib sel puhul liikuda. Silma refraktsioonianomaaliad: kui silma optiline süsteem on normaalne, nimetatakse seda emmentroopiaks. Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaudel olevatest esemetest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus ehk müoopia. Korrigeerimiseks kasutada valgust hajuvaid läätsi, nn miinuklaase. Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kiired võrkkestale, fookus jääb piltlikult silmapõhja taha, tegemist on kaugenägevuse ehk hüperoopiaga. Korrigeerimiseks kasutatakse plussklaase
annaabi.ee 
