2.pole arhris) 3)eklektika(erinevate ajalooliste stiilide mehaaniline ja põhimõttetu liitmine). Sõnad: industriaalne tööstuslik; pseudovale. Juugendstiil LääneEuroopas. Tekkis Saksamaal XIX saj. lõpul. Iseloomulikud tunnused: 1)tunduvalt vabam kompositsioon 2)kasutatakse valdavalt looduslikke ehitusmaterjale 3)rõhutatakse uudseid dekoratiivseid motiive ja ornamente. 4)tähelepanu ruumide omavahelisele seosele, nende mugavusele, valgustatusele. Ehitusnäited:Sagrada Familia kirik, Maja Mila, Helsingi raudteejaam, kirik Le Raincy, Sajandi Hall Breslaus. Arhitektid Soomes: Eliel Saarinen; Armas Lindgren; Herman Gesellius; Lars Sonck 2030ndate Aastane arhitek. Euroopas(Euroopas XX saj. alguses) Iseloom. tunnused: funktsionalism(tähelepanu hoone funktsioonile;kasutatakse raudbetoon,klass,teras; ilmub arhitektoonika;välditakse dekoori; suureneb värvi;ehitusnäited:bahausi hoonetekompleks); ekspressionism(Einsteini torn Potsdamis)
Neid kahte eristatakse neile omase vabaduse põhjal. Eratarvitus eeldab mingit alaealisust, valitsuse poolset kontrolli, et üksmeele kaudu pürgida avalike eesmärkide poole. Inimene võib sellegipoolest käituda õpetlasena, aga temale määratud ametil ei tohi ta üle astuda eratarvituse piiridest. Avaliku tarvituse puhul on aga õpetlasena tegeleval isikul piiramatu vabadus oma mõistuse kasutamiseks ning publikule rääkimisel. 6) Valgustatusele pole kellelgi lubatud piiranguid panna mis tahes ajastul kuna see oleks kuritegu inimloomuse vastu ning inimloomus on juba algselt määratud edasiminekuks. Inimestel peab olema võimalus edendada isiklikke teadmisi ja endid valgustada. 7) Kant peab tähtsaks valgustuse soodustamist eelkõige religiooniasjus. Minu arvates on see kõige tähtsam valdkond seetõttu, et usk on midagi väga isiklikku, inimese ja jumala
oskuses iseseisvalt mõelda ning seda tuleb ühiskonnas juurutada. 5) Inimese eratarvitus seisneb temale pandud kohustuste täitmises. Oma eratarvituses pole inimesel vabadust oma mõtteid avaldada, kuna vastasel juhul ei täidaks ta oma ühiskondlikke ülesandeid. Inimese avalik tarvitus avaldub mõtete ja oma subjektiivsete teadmiste ning arvamuste avaldamises teoste kaudu(ehk siis minu mõistes filosoofiliste artiklite või raamatute abil) laiale lugejaskonnale, aidates kaasa valgustatusele. 6) Autor toob näiteks vaimulikku seltskonda, rahvast ennast ning monarhi, kuid põhimõtteliselt pole kellelgi lubatud seada valgustamisele piiranguid, isegi kui selline otsus tundub kõigile õige olevat. Miks? Inimesele on iseloomulik progress ning edasiminek, seega oleks selline seadus inimloomuse vastane ning pealegi kuritegu tulevaste põlvede suhtes. Need piirangud tähendanuksid tagasiminekut inimkonna arengus.
igal alamal on õigus edendada enda valgustust vastavalt oma võimetele ja alamatel peab olema võimalus leida iseenda valgustatus ning kui takistada alamate vaadete selgitamist türannide toetamisega despotismis, siis järgitakse taas üht sümbolit, mis takistab enesearendamist ja vigadest õppimist, mis aitaks järgnevatel põlvkondadel edasi areneda. 6. Kui valitseja annab vabaduse mõtlemisele, siis on rahvas ja ka järel tulevad põlvkonnad tänulikud, et anti vabadus valgustatusele, enesearendusele kui ka eksimustest õppimistele. Samuti ollakse tänulik, et seadusandlus ei takista alaealisusest väljumist ning ei takista omaenda mõistuse kasutamist selleks. Valitseja peab jälgima, et inimesi ei kavaldata üle, sest see on takistuseks inimeste rahumeelse ja ühiskonna ühtsusliku täisealiseks saamise ja oma mõistuse kasutamise vastu.
2) Kuidas kirjeldab Platon koopast lahkuma sunnitud vangi suhtumist oma kaasvangidesse ja mida need allegooriad võiksid tähendada? Koopast lahkumine sümboliseerib inimese valgustamist Ta mõistab asju, mis varem olid talle tundmatud. Oma endistesse kaasvangidesse suhtub ta kaastundlikult ja peab ennast tänu muutusele õnnelikumaks. 3) Millised probleemid kerkivad esile koopasse naasmisel? Ta üritab ka oma kaasvange mõistma panna asju, mida tema tänu valgustatusele mõistab. Siiski on see kaasvangide jaoks võõras ja sobimatu. Ta ei suuda enam sobituda vanasse (tema jaoks pimestatud) keskkonda, kuna ta ise on muutunud. Ja otsuste langetamine temast teistmoodi mõtlevate inimeste üle ja veel täiesti teises keskkonnas põhjustab vaid naeru ja arusaamatust. 4) Millist mõju avaldab koopast väljunule päikese valgus ja kuidas selle allegooria kaudu selgitab Platon hüve ideed?
Keskkonna murdumisnäitaja, mille määrab vaakumis leviva optilise kiirguse ja vaadeldavas keskonnas leviva optilise kiirguse kiiruse suhe, on üldjuhul erisuguste lainepikkuste korral (erisuguste spektraalkomponentide jaoks) erisugune, see põhjustab valguse dispersiooni. Optiline kujutis on valgusmoodustis, mille optikasüsteemi läbimisel tekitavad esemest kiirgunud või sellelt peegeldunud valguskiired. Optiline kujutis reprodutseerib teatava kindla täpsusega (eseme valgustatusele vastava kujutise valgustatusena) eseme kontuure ja detaile. Optilist kujutist saab projiteerida ekraanile, filmilindile, fotokatoodile vm. pinnale, nägemistaju aluseks on silma võrkkestal moodustuv optiline kujutis. Optiliste kujutiste teoorias kujutletakse iga eset oma- või peegeldunud valgust kiirgavate punktide kogumina. Kui on teada, kuidas punkti kujutis optikasüsteemis tekib, saab konstrueerida eseme kui punktide kogumi kujutise. Optiline süsteem (peegel, lääts, prisma jne
nagu oleksid kõik vaimud visatud ühte ja samasse valuvormi: kogu aeg viisakus nõuab ja sündsus käsib; kogu aeg järgitakse tavasid, mitte kunagi omaenese vaimulaadi. Enam pole ei siirast sõprust ega tõelist lugupidamist ega õiget usaldust. Kahtlused, umbusk, hirmud, vihkamine ja reetmine peidavad vahetpidamata selles ühetaolise ja salakavala viisakusloori all, selle nii kõrgelt kiidetud peenekombelisuse taga, mille me võlgneme oma sajandi valgustatusele. Ei sõimata toorelt oma vaenlast, vaid laimatakse teda osavalt. Rahvuslik vihkamine hääbub, aga koos sellega ka isamaaarmastus: põlatud harimatus asendatakse ohtliku skeptitsismi ja küünilisusega. Niisugune ongi puhtus, mille meie kombed on saavutanud; sel viisil me olemegi saanud vooruslikeks inimesteks. Ja tuleb tunnustavalt esile tõsta Kirjanduse, Teaduse ja Kunstide suurt panust selles hingekosutavas saavutuses. Lisan siia veel ainult ühe
10200 lx ebatäpne töö 200800 lx normaalsed toimingud 8003000 lx väga täpne töö 25. Valgustiheduse soovitatavad suurused kontoritöös Enamasti on sobivaim valgustatus ekraanil 200 lx, klaviatuuril 300 lx ja vaadeldavatel paberitel 400500 lx. Samas ei tohi unustada, et iga töötaja vajab individuaalset valgustust vastavalt eluviisile, silmadele ja tehtava töö iseärasustele. Töötaja vanuse suurenemisega kaasnevad ka nõuded paremale valgustatusele. 26. Defineeri mõiste ioniseeriv kiirgus, too näiteid Ioniseeriva kiirguse hulka loetakse kiirgust, millel on võime tekitada koes ioone (nt kiirgus, röntgenkiirgus, neutronkiirgus). Ioniseeriv kiirgus on energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate osakeste või elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100nanomeetrit või lühem. Inimesel on kokkupuutevõimalus viit sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist , ja kiirgus pärinevad
valgusvoog, mida energianivoodega ostsillaatoritest. Valgust kiirgab punktallikas kiiratakse väikeste kvantidena, mille energia 1 cd ruuminurka 1 on võrdeline valguse sagedusega, kusjuures sterradiaan; võrdeteguriks on Plancki konstant h. See · Luks (lx) vastab valgustatusele üks asjaolu oli tolleaegsete teooriate abil luumen ruutmeetri seletamatu. Planck pidas sellist energia kohta; kvanditust aine, mitte valguse enda omaduseks. Tema meelest puutus valgus · nitt (nt) vastab asjasse ainult nii palju, et valgus saab ainega heledusele 1 cd kiirgava pinna energiat vahetada ainult kvantide kaupa
Maa pöörleb ümber oma telje: Maa pöörleb ümber oma telje poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise vastusuunas, ekvaatoril vaadatuna läänest itta. Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber Päikese. Maal kulub Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks keskmiselt 24 tundi ehk üks keskmine päikesepäev Maa pöörlemine tingib: 1 öö ja päeva vaheldumist – sellest tuleneb vastavalt poolkera valgustatusele perioodilisus õhurõhus, õhu liikumises, vee aurustumises, temperatuuris jne 2 Maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub Maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liikumissuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes (keha) põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Seda nimetatakse Coriolise jõuks 3 tõusu- ja mõõnalaine teke – Kuu külgetõmbejõu mõjul Kuule lähimas ja
peapunkt Fotomeetria Energeetilised ühikud: vatt (W) ja vatt ruutmeetri kohta (W/m2) Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta; nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta 18. Laineoptika Põhimõisted: interferents, difraktsioon, polarisatsioon, koherentsus Interferents on lainete liitumine, arvestades faasinihet. Difraktsioon on laine murdumine tõkke taha (valguse levimine geomeetrilise varju piirkonda). Koherentseteks nimetatakse (valgus)allikaid, mille poolt kiiratud (valgus)lainete faasinihe on kogu aeg ühesugune. (Tavalised valgusallikad pole koherentsed; kui
peapunkt Fotomeetria Energeetilised ühikud: vatt (W) ja vatt ruutmeetri kohta (W/m2) Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta; nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta 18. Laineoptika Põhimõisted: interferents, difraktsioon, polarisatsioon, koherentsus Interferents on lainete liitumine, arvestades faasinihet. Difraktsioon on laine murdumine tõkke taha (valguse levimine geomeetrilise varju piirkonda). Koherentseteks nimetatakse (valgus)allikaid, mille poolt kiiratud (valgus)lainete faasinihe on kogu aeg ühesugune. (Tavalised valgusallikad pole koherentsed; kui
pinna heledust nittides. Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: SI süsteemi fotomeetriliseks põhiühikuks on kandela. Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: · Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; · Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta; · nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta. Kõik "energeetilised" valemid kehtivad ka "fotomeetriliste" suuruste kohta. Fotomeetrilised ühikud: · kandela (cd) · luumen (lm) · luks (lx) · nitt (nt). Juhul, kui valgusallikat pole võimalik "väikseks" lugeda, tuleb kasutada vana tuttavat võtet. Allika (näiteks suuremõõtmelise hajutiga lambi) pind jagatakse elementideks, millest igaühte
annaabi.ee 
