3. Eemaldage okulaari aeglaselt avast ja jälgige maksimumide ja miinimumide vaheldumist difraktsioonpildi keskkohas. See vastab Fresneli tsoonide arvu n muutumisele paarituarvulisest paarisarvuliseks ning vastupidi, kusjuures n väheneb. Antud seadmel on ava diameeter D ja selle kaugus valgus allikast a valitud selliselt, et okulaari maksimaalsel eemaldamisel avast (optilise pingi lõpuni) n=1 ning difraktsioonpildi keskkohas on näha valguslaik. 4. Lähendage sellest maksimaalsest kaugusest okulaari aeglaselt avale ning jälgige difraktsioonpildi muutumist. Esimese difraktsioonmiinimumi tekkimine okulaarivaatevälja keskel vastab juhule, kui n=2, järgnev maksimum tekib, kui n=3 jne. Mõõtke difraktsioonpildi maksimumidele ja miinimumidele vastav okulaari kaugus b ümmargusest avast, kasutades optilise pingi mõõteskaalat ning fikseerige Fresneli tsoonide arv n
küll kohanud. * Kasulikud faktid * 1) Birgiti suvila asus Eestis, Kaldamäel. 2) Anto ja Gane olid tulnukad. 3) Kui Gane ära läks, siis kustutas ta enda seal viibimise kõigi mälust peale Mari. Samuti tegi ka Anto. 4) Jo pärisnimi oli Johannes. 5) Seal oli ka kummaline koer Vagabund, kelle hiljem vana naine omale võttis. 6) Kui Jo ja Mari ujuma läksid ja Mari vette tahtis hüpata, siis Vagabund tiris teda urisedes trikoost. 7) Kui Mari seda fotot, kus Gane asemel valguslaik oli, vanaemale näitas, siis Mari vanaema nägi, et selle laigu taga oleks nagu mingisugune poiss. 8) Gane oli naissoost. * Tegelaste iseloomustused * Mari Tagasihoidlik nooruk. Abivalmis ja väga sõbralik. Kindlasti sportlik. Eriti tugev oli ta ujumises. Vaesemast perest pärit kui tema sõbrannad. Klassi parim õpilane. Birgit Uhke ja veidike ülbe. Siiski hoolis ta Marist, kuid ei näidanud seda just eriti tihti välja. Kena välimusega, kuid spordis mitte just kõige tugevam.
Pendli pöördumisel tekib traadis elastsusjõud, mille moment püüab pendlit tagasi viia tasakaaluasendisse. Võnkuva pendli stabiilsuse suurendamiseks on vertikaalsele vardale kinnitatud koormised 3 ja 8. Pendli pöördenurga mõõtmiseks on vertikaalsele vardale kinnitatud peegel 7, mida saab pöörata ja nihutada üles-alla. Statiivil asuvast valgustist lähtuv valguskiir peegeldub peeglilt ja tekitab skaalal valguslaigu. Pendli pöördudes libiseb valguslaik piki skaalat. Maksimaalne pöördenurk 0 määratakse (arvestades valguse peegeldumise seadust) valemist. Foucault pendel Foucault' pendli abil saab näidata, et Maa pöörleb. Katse aluseks on pendli omadus säilitada oma võnkesihti*. Kujutleme, et pendel on pandud võnkuma Maa põhjapoolusel. Pendel säilitab oma võnkesihi, aga Maa pöördub, nagu ikka, vastupeva. Selle tulemusena näib
kaugusel. ( 3 ) UDUKOGUD Udukogud on gaasi- ja tolmupilved. Neid võib hajutatult näha kõikjal universumis. Paljud neist on heledad, kuna tähed nende sees valgustavad neid. Mõned udukogud on tumedad. Nende sees pole tähti ja nad paistavad tähtede taustal tumedate laikudena. Paljud heledad udukogud on nähtavad binoklis või väikeses teleskoobis ning väheseid võib näha ka palja silmaga. Üks neist on Orioni udukogu teleskoobi või binoklita vaadeldes vaid nõrk valguslaik. Tumedaid udukogusid on väga raske näha. Nende vaatlemiseks on tarvis suurt teleskoopi. ( 4; lk.30 ) 6 TÄHEPARVED Gaas Orioni udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Neid täheparvi nimetatakse hajusparvedeks. On olemas kaht tüüpi täheparvi: hajusparved ja kerasparved. ( 4; lk.30 ) TEISED GALAKTIKAD
kaugtulede ümberlülitamine lähituledele. Laialdaselt on levinud ekslik arvamus, nagu parandaks nähtavust üiksnes laternate paigutamine madalamale, kus udu olevat hõredam. Tege-likult oleneb nähtavus udus ning vihma- ja lumesajus kõige rohkem laterna valgusjaotusest. See peab rahul-dama jargmisi nõudeid. 1. Valgusvihk ei tohi hajuda suurima heledusega suunast kõrgemale. 2. Valgusvihu hajumisnurk püsttasapinnas peab olema võimalikult väike, nii et valguslaik on pika kitsa riba kujuline. 3. Valgusvihk peab suunduma madalale. 4. Udulaterna valgusvihu telg peab asuma juhi vaatesuunast kaugel. Seeparast paigutatakse udu- laternad nii madalale, et nende kõrgus teepinnast ei ületa ühte kolmandikku juhi silma kõrgusest. Liiga madalal (alla 40 cm) asuvad laternad nähtavust kuigi palju ei suurenda, kuid moonutavad ümbruse tajumist ja purunevad kergesti. Juhile näib, et tee läheb allamäge ja vastutulijad on tegelikust 2 . .
superpositsiooniprintsiibiks. · Superpositsiooniprintsiibi kehtivust kinnitab näiteks tõik, et erinevalt ainelistest veejugadest saavad kaks valguskiirt teineteisest segamatult läbi minna.Superpositsiooniprintsiibi järgi saavad väljad korraga samas paigas asuda üksteist mõjutamata. Valguskiired on väljalised objektid ja võivad teineteist segamatult läbida. Kui üks valguskiir kohtub teisega, võime näha, et kummagi poolt tekitatud valguslaik selle tagajärjel ei muutu. VALGUSE KIIRUS · Kõik me oleme äikese ajal tähele pannud, et müristamist kuuleme tavaliselt mitmeid sekundeid hiljem kui näeme välgusähvatust. Põhjust teame samuti -- pikselöögi tagajärjel tekkinud heli kohalejõudmine võtab aega. Heli levimiskiirus õhus on umbes 1/3 kilomeetrit sekundis ning seda teades on lihtne äikesepilve kaugust määrata. Loeme sekundeid välgusähvatuse ja kõuekärgatuse
Pöördume veel kord tagasi suure valgusallika juurde. Nägime, et sel juhul on ruumiosa, kuhu valgusallika valgus üldse ei pääse, väiksem kui valguspunkti korral. Täpsustame siinkohal valguskiire mõistet. Matemaatikas defineeritakse kiirt kui poolsirget. Füüsikas näitab kiir energia levimise suunda. On arusaadav, et iga valguskiire alguspunktiks on üks valgusallika punkt. Kuid kiirel kui joonel puudub paksus. Kui autolaternatest tulev valgus langeb teele, tekib sinna valguslaik, millel on mõõtmed. Seega valgus ka levib mingis ruumi- osas, mille on mõõtmed. Öeldakse, et teele langeb valgusallikast kiirgunud valgusvihk. Seega on valguskiirt nimetada valgusvihu mudeliks. 29 Reaalne objekt Mudel Kui suitsusesse tuppa langeb valgus Valgusvihu mudeliks on valguskiir,
meetrites 1 minuti jooksul. siis määratakse veel aeg stopperiga , mis kulub palli väljalaskmiseks selle momendini, kui pall hakkab tuhmuma. Lõpuks määratakse aeg mis kulub palli täieliku kadumiseni pilvedesse. Saadud aja järgi arvutatakse pilvede alumise piiri kõrgus.3)Üksikult kasutatakse ka prozektori abil: prozektoris on nõgusa peegli kohale kinnitatud võimas lamp, mis annab tugeva valgussoja, sellest tekib pilvede alumisele kihile valguslaik. Läbi nurgamõõtja määratakse nurk maapinna vaguslaigu vahel. Siis saame kolmnurga lause põhjal arvutada vahemaa prozektori peeglist pilveni, mis ongi pilve alumise piiri kõrgus 4)Saab määrata ka lennukilt, kui pilvi on vähe, hinnatakse silma järgi Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Äike on võimas sädelahendus, mis tekib pilvede ja
asuvate tõkete kujust ja suurusest täheldati tumedamaid S* a b c b c ja heledamaid ribasid või ringe, mis valge valguse puhul olid värvilised. Peab arvama, et valgus ,, levib ümber nurga " ja paindub tõkete taha. Lastes valgusallikast S tuleva kiirdekimbu läbi ava (a), saame ekraanil avakujulise valguslaigu ( joonis - b ). Ava vähedamisel valguslaik väheneb. Kuid alates 32 ava teatavast kindlast suurusest ( suurusjärk 0,01 mm ja vähem ), ei kutsu selle edasine vähendamine esile laigu vähenemist, vaid hoopis suurenemist. Seejuures kaob laigu teravus, ta on laienenud ja ebaühtlaselt valgustatud ( joonis c ) Sellele ilmub rida üksteisele järgnevaid tumedaid ja heledaid rõngaid. Valguse lainepikkus on erakordselt väike. Nähtava valguse lainepikkus on
üleliigne aur tiheneb uduks. Sellised udud on nõgusa peegli kohale kinnitatud võimas pole näha ja müristamist pole kuulda. Kondensatioonituumadeks võivad olla: esinevad tavaliselt hilissügisel. Talvel esineb lamp, mis annab tugeva valgussoja, sellest Sademed , nende tekkimine ja liigid. 1) Hügroskoopsed osakesed on neid tekib pilvede alumisele kihile valguslaik. Läbi Kui pilveelemendid suurenevad niivõrd,et aktiivsemad, sest nad seovad külmumata meredel või jäälahvandustel. nurgamõõtja määratakse nurk maapinna nende raskus ületab õhu takistuse,siis tugevamini veeauru molekule. Adiabaatilise protsessi mõiste. vaguslaigu vahel. Siis saame kolmnurga langevad nad
piisab, kui tal on mingi väljaulatuv lisatunnus (automaatne). • Seriaalne otsing on nn. ühendatud otsingconjuncton search, sest eesmärk saavutatakse Tähelepanu kontseptsioon... otsides tunnuste kombinatsiooni (tähelepanuotsing). ..viitab sellele, et on olemas mingi niinimetatud vaimne valguslaik (nagu taskulamp), mis suunatakse kindlatele sensoorsetele sisenditele, motoorsetele programmidele, mälestustele Kaks erinevat tähelepanusüsteemi: või sisemistele ettekujutlustele. • I süsteem- kaasab intra-parietaalkoore ja ülemise frontaalkoore osi, on seotud • See võib olla alateadvuslik, aga võib olla ka teadvustatud. eesmärgipärase stiimul-reaktsioonide plaanitsetud valikuga.
hilisemal Freudil, et inimene oleks midagi enese jaoks ebameeldivat surunud kuhugi ,,alla keldrisse" või ,,kappi". Eestikeelsena ühtib ta pigem määratlusega ,,vähene." Ehk siis, 25 ,,alatoidetud" ei tähenda, et inimene oleks kuidagi vägisi end nälgima sundinud. See tähendab lihtsalt vähe söönud olemist. Samuti oleksid siis ,,alateadlikud sisud" selline info, mis vaid vähestel kordadel teadvusse jõuab. Teadvus on kui prozektori valguslaik, mis on suunatud pimedale lavale. Kõik sellest väljapoole jääv on meile teadmata. See ei ole meile nähtav kas praegusel hetkel või pole me seda kunagi näinudki - pimedas olevad asjad pole meile kunagi ,,teadvustunud". Teadvustamatus on seega kõik, mida me praegu ei tea. Jungi sõnastuse voolavus nähtub ka siin. Teadvustamata asjad võivad olla nii unustatud, seega minevikus olla teatud, kui ka asjad, mis kuni meie teadliku ning tervikliku mõistmiseni ,,valmivad" meie alateadvuses
118, a). Nüüd lõdvendatakse esilaterna kinnitusmutrid, lülita- takse sisse kaugtuli ja viiakse laterna kallutamisega val- guslaigu kese kontroll joonte alumise ristumiskohaga kokku. Kui esilaterna kere on ühitatud esihargi ülaosaga, siis reguleeritakse valgusvihku peegeldi kallutamisega laterna kerel asuva reguleerkruvi abil. Euroopa süsteemi optilise elemendiga (ebasümmeetrilise lähitulega) esilaterna valgusvihku reguleeritakse lähitule järgi (M2K-II «Sport»). Valguslaik ekraanil ei tohi ulatuda kõrgemale alumisest rõhtjoonest (joon. 118, b). Helisignaali reguleerimine. Vahelduv- voolu-helisignaali reguleerimiseks vabastatakse kääne keskkohas asuva reguleerkruvi vastumütter ning leitakse kruvi asend, mil heli on kõige meeldivam ja tugevam. Alalisvoolu-helisignaali heli tämbrit ja tugevust regu- leeritakse kere tagaosas asuva reguleerkruvi abil. Siduri vabakäigu reguleerimine. Siduri normaalseks
annaabi.ee 
