ELEKTRILAMBID SISUKORD ELEKTRILAMBID Valgustit ostes tuleb silmas pidada ka seda, milline pirn sinna sobib. Eriti oluline on see siis, kui pirn läbi põleb ning tuleb mi nna poodi uut ostma. Kõige lihtsam on muidugi vana pirn koos sokliga kaasa võtta ja paluda müüjalt samasugust. Neile aga, kes elektrist ja lampidest enam huvitatud, tutvustame koduseid valgusallikaid. Hõõglambid Hõõglamp on kõige vanem elektriline valgusallikas. Pika arengutee jooksul on lambi valgusviljakus kasvanud rohkem kui kümme korda. Hõõglambil on kaks olulist puudust. Lambis muutub nähtavaks valguseks 510% kulutatud energiast ja lambi eluiga on tavaliselt 10001500 tundi (kõige lühem teiste valgusallikatega võrreldes)
Valgusallikad 1. Hõõglamp. Hõõglamp on lamp, milles optilist kiirgust tekitab hõõguv tahke keha. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Kõige tavalisem-elektrihõõglamp- koosneb klaaskolvist ja selles paiknevast elektrivooluga kuumutatavast hõõgkehast (hõõgniidist, hõõgribast, hõõgvardast vms). Hõõgniit valmistatakse volframist(sulamistemperatuur 3400°C), kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m
aasta lõpuks : Energiatõhusamaid valgustustooteid kasutusele võttes säästavad Euroopa majapidamised energiat ja panustavad ELi kliimakaitse eesmärkide saavutamisse. 2.Seniste hõõglampide asemele pakutavad alternatiivid : 1. Energiamärgistuse klassi C kuuluvad täiustatud hõõglambid 2. Energiamärgistuse klassi B kuuluvad täiustatud hõõglambid 3. Kompaktluminofoorlambid 4. Valgusdioodid (LED-lambid) 3.Millised on nende alternatiivide plussid ja miinused ? (võrdlus hõõglampidega ) Plussid Miinused Suurem energiatõhusus Hind kõrge Paremad alternatiivid Ei kannata palju lülitamist Parem teave toote kohta Lambid soojenevad aeglasemalt Suurem energia kokkuhoid ja väiksem kulu Igal lambil on oma kindel töötemperatuur
Üha enam üritatakse luua valgusallikaid, mis vähese energiakulu juures suudavad toota palju valgust. Selle töö eesmärk on võrrelda erinevate valgusallikate tootlikkust ja säästlikkust. Toome välja eri liiki lampide eeldused ja puudused. Uurime, kuidas inimesed igapäevaselt valgusallikaid kasutavad ja mida nad neist teavad. Arutleme, kuhu võiks tulevikus edasi areneda. 2 1. VÕRRELDAVAD VALGUSALLIKAD Võrdlemisele kuuluvad hõõglamp, LED-lamp, halogeenlamp ja päevavalguslamp,mis on enimkasutatavad tehislikud valgusallikad majapidamistes. Toome lisaks eraldi välja suurima loodusliku valgusallika, päikese. 1.1 Hõõglamp Hõõglambis annab valgust hõõgniit, mis helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutamisel. Hõõgniit valmistatakse volframist, kuna volframi sulamistemperatuur on kõrgeim. Hõõgniiti ümbritseb klaaskolb, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud.
peegelda valgust tagasi. Normidele vastavas nn kunstliku valguse keskonnas on töövõime suurem kuna saame muuta pea kõiki valgustus näitajaid, nii valgustihedust, valguse langemis nurka kui ka valguse värvust. Kõige ideaalsem oleks töökohal muutuv valgustugevus ja temperatuur, mis muutuvad vastavalt kellaajale ja loodusliku valguse muutumisele. Tänapäeval on see võimalik, kuid nõuab märksa suuremat investeeringut 4 Lambid 1 Hõõglamp Eredamat valgust andev hõõglamp tarbib rohkem voolu ja kulutab rohkem energiat. Hõõgniidi kiire läbipõlemise üks peapõhjusi on tema ehituse ebaühtlus. Mõnes kohas on hõõgniit pisut peenem, sellises kohas on tema takistus suurem ja vastavalt elektrivoolu seadustele ka soojuse eraldumine ning temperatuuri tõus, mis omakorda veelgi kiirendavad selles kohas niidi peenemaks põlemist. Loomulikult on sellised peenemad kohad tundlikumad ka igasuguste põrutuste ja vibratsiooni suhtes.
Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osadega kokkupuutes oleva inimese või looma takistusest. 21. Elektervalgustus: Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel) Luminofoorlamp- elektroodidevaheline elektriväli, starterlülitus, elavhõbedatilk, luminofoorikiht (mustvalgus, meditsiin, solaarium, steriliseerimine, RGB valgus) Halogeenlamp- hõõglamp, mille täidisklaasile on lisatud halogeenühendeid, kiire käivitamine, soe värvsus, Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium, kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid, taimekasvatus) Elavhõbelamp- elavhõbeda aurud, süttimine pikk, (tööstus, põllumajandus, ehitus, välisvalgustus, laod) Mõisted: Valguskvant- footon (on elektromagnetkiirguse väikseim osake)
Hõõglambid Esimene katse teha hõõglampi tehti Warren de la Rue poolt 1820. aastal. 1880ndal aastal sai Edison patendi uuele kõrge vastupidavusega, süsinik hõõgniidiga vaakumlambile. Kõik hõõglambid töötavad ühel põhimõttel. Elekter juhitakse läbi hõõgniidi, mis tekitab takistuse ja see põhjustab hõõgniidi soojenemist väga kõrgele temperatuurile. Uus ja vana hõõglamp Halogeenlamp Halogeeni elemendid on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenlampide puhul on pirnis natuke gaasi. Nende probleem on see, et nende kasutegur on väike. Volframhalogeenlambid ei tuhmu, s.t. täiuslik valgus kestab terve tema eluea. Halogeenlampide kasutamisel elamutes ja korterites tuleb olla ettevaatlik. Need tekitavad kahjulikku ultraviolettkiirgust, seetõttu tuleks valida valgusti, mille pirn on kaitstud kaitseklaasiga. Kuna halogeenlambid
pöörata. Mõni stend asus nii pimedas, et normaalselt seda lugeda võimalik ei olnud (20lx). Kui üldiselt oli hoone suhteliselt hästi valgustatud, siis üliõpilaste puhkeruumi valgustus on problemaatiline. Seda ruumi kasutatakse pidevalt õppimiseks ja arvutiga töötamiseks, aga valgustus on 44- 101 luksi, mis on selliseks tegevuseks ebapiisav. On näha, et loomuliku valgustuse korral jaguneb see ruumis väga ebaühtlaselt, mistõttu on lisavalgus tihti vajalik ka päevasel ajal. Klassiruumis oleks ilma tehisvalgustuseta normaalset tööd võimatu teha, sest juba aknast 1 meetri kaugusel on valgustustihedus kõigest 187 luksi. Näiteks kirjutamiseks on normiks valgustihedus 500 luksi. 7. LISAINFO LAMPIDE LIIGID Hõõglambid Hõõglamp on kõige vanem elektriline valgusallikas. Hõõglambil on kaks olulist puudust. Lambis muutub nähtavaks valguseks 510% kulutatud energiast ja lambi eluiga on tavaliselt 1
Viimaste aastate jõudsat arengut iseloomustab hästi see, et parimad mudelid saavutavad oma lubatud valgusvoo peaaegu kohe, nende lubatud lülituste arv on piiramatu ja tööiga kuni 20 000 tundi. Seejuures pakutakse nii pika tööeaga lampidele kuni 5-aastast garantiid. Säästulampide miinus on nende hind, ümbertöötlemist raskendav elavhõbedasisaldus ja piiratud võimalused lampide suuruse vähendamiseks. Säästulambid sisaldavad vähesel määral elavhõbedat (kuni 5 mg), mistõttu need tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Säästulambi purunemisel tuleks tükid niiske lapiga kokku pühkida, panna need suletavasse kilekotti ja viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Koristatud ruumi tuleks õhutada. Jäätmete kokkukogumiseks ei tohi kasutada tolmuimejat. 3.3. LED LAMBID LED-lampide ehk valgusdioodide eluiga on 25 000-50 000 tundi ning energiatarve kuni 90% väiksem kui hõõglampidel
LED-e kasutatakse ka vähiravis ravimiaktiveerijana (valgusteraapia) ja kosmoselaevades taimelavade valgustitena. Tööpõhimõte Valgusdioodi kiirgus kujutab endast elektroluminestsentsi, mis tekib elektriliselt ergastatud elektronide ja aukude rekombinatsioonil. Enamjaolt koosneb tavaline LED kahest elektroodist ja pooljuhtmaterjalidest tehtud kiibikesest, mis on uputatud plastikkesta sisse. LED Segmentelemendid Segmentelemendid on ühte korpusesse valatud erikujulised valgusdioodid, millede üheaegsel lülitamisel saab moodustada numbreid ja tähti. 3 Hõõglamp Hõõglamp on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist, kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud
Keskkonna ergonoomika Jaan olt Valgustus Loomulik Tehis (kunstlik) Kunstlik Üldvalgustus Ühtlane lokaliseeritud Kohtvalgustus Statsionaarne Teisaldatav Avariivalgustus Evakutsioonivalgustus Valvevalgustus Lambid Hõõglambid Päevavalguslambid Halogeenlambid LED valgustid Missugused on: Eelised Puudused? Hõõglamp Puudus väike kasutegur Eelis valguspekter loomuliku valguse lähedane Päevavalguslamp Eelis suur kasutegur Puudused - spekter - sagedus (monitori sagedus, stroboskoopiline efekt) - müra - värv - utiliseerimine Halogeenlambid LED valgusti Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul: Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päeva valgust (loomuikku). Päeva valguse kasutamine vähendab kulutusi elektrienergiale ja on keskkonnasõbralik
valgusega kiiritamine fotoluminestsents elektrivool elektroluminestsents elektronidega pommitamine (katoodkiirega kiiritamine) katoodluminestsents keemiline reaktsioon kemoluminestsents Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks, sest reeglina on ta hästi jälgitav eelkõige madalatel temperatuuridel. Järelhelendus: luminestsents jääb lühikeseks kuid lõplikuks ajavahemikuks kestma ka peale ergastava protsessi peatamist. luminofoorlambid ja valgusdioodid on märksa suurema valgusviljakusega kui hõõglambid. Luminofoor Luminestseerivaid aineid kutsutakse luminofoorideks (kr k phoros kandja) nt paljud orgaanilised värvained, väikesi lisandihulki sisaldavad anorgaanilised ained. Huvitav katse - kemoluminestsents http://www.youtube.com/watch? v=ze0RSp3OBwg
riskialavalgustuseks. Valgustitena kasutatakse põhiliselt hõõglampe ja päevavalguslampe Päevavalguslampe kasutatakse täpsema töö puhul. Nende puuduseks on valgusvoo kõikumine, mida nimetatakse stroboskoopiliseks efektiks. Sellest saab vabaneda, kui - lambid lülitada vooluvõrgu erinevatesse faasidesse - nihutada lampe kondensaatorite abil. 9 Hõõglamp Põleb kiiresti läbi sest mõnes kohas on hõõgniit paratamatult pisut peenem, aga sellises kohas on tema takistus suurem ja vastavalt elektrivoolu seadustele ka soojuse eraldumine ning temperatuuri tõus, mis veelgi kiirendavad selles kohas niidi peenemaks põlemist. Lisaks on hõõglambil vähene kasutegur: ainult 5–10% tarbitavast elektrienergiast muudab hõõglamp valguseks, ülejäänud 90–95% energiat muundub tarbetuks või
Isegi kui seda pole seadme kasutustingimustes otseselt ette nähtud, tasub meie kareda vee juures regulaarne küttekehade kontroll end ära ning mõnesajakroonine kulutus võib päästa mitmetuhande krooni suurusest uue boileri ostust. Säästumeetmed valgustuses Inimene vajab igapäevasteks tegevusteks pimedas valgust. Kui päikesevalguse ligipääs on takistatud, tuleb kasutusele võtta elektriline valgustus. Juba kaua on kasutatud valgusallikaks hõõglampe. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on