Toit Toit peab olema täisväärtuslik ja sisaldama kõiki organismile vajalikke aineid, siis toimub normaalselt ka ainevahetus ja suudame toiduga saadud energia otstarbekalt ära kulutada. Valgud on atleetvõimlejale eriti tähtis toitaine. Seedimisel lagunevad nad aminohapeteks ja organism kasutab neid kasvu-ja ehitusainetena. Atleetvõimleja, kes soovib kasvatada lihaseid, peaks sööma väga mitmekesist valgurikast toitu.Päevane soovitatav valgukogus on2-2.5 g 1kg kehakaalu kohta, kusjuures sööma peaks korraga 30-40 g. Nt 75kg mees peaks päevas sööma 150-180g valku. Jagades selle koguse 30-40 grammisteks porsjoniteks selgub, et päevas tuleb vähemalt 5 söögikorda.Organism ei saa aminohappeid varuks säilitada. Pikemaajaline ühe või teise aminohappe puudumine võib võhjustada toitumise puudulikkust, hoolimata teiste aminohapete küllastusest.Seepärast on kõige otsarbekam segatoit
Organismi ehitusmaterjal. Eriti olulised lihaste arendamisel. Jagunevad: Asendamatud (keha ei suuda neid ise sünteesida) Asendatavad (taimsed, organism suudab neid ise sünteesida) Vajadus sõltub: Soost. Naiste valguvajadus on alates 0,5 grammist 1 keha kg kohta. Meestel 1,5g keha 1kg kohta Vanusest.Noorematel suurem, vanematel väiksem Füüsilisest koormusest. Keskmiselt aktiivsel naisel, kes treenib 2- 3 korda nädalas, võiks olla valgukogus 1g, 4-6 korda nädalas treenijal 1,5-2g keha 1 kg kohta. Kui salenemisel pole toidu valguhulk piisav, lagundab organism lihaseid, et saada vajaminevat energiat! Valguvajadus väljendub ka suurenenud magusavajaduses. Organism suudab ühest toidukorrast omastada kuni 30g valku, seepärast peaksid valgud olema jagatud väiksemateks portsjoniteks. Liigne valgutarbimine võib kaasa tuua allergilisi reaktsioone. Valku sisaldavad toiduained: Nahata kanafilee,
aretusväärtusVeiste jõudluskontrolli läbiviimine- kohustuslik aretus-ja tõukarjades,soovitav tootmiskarjadele.kontrollis kõik karja veised,on märgitatud ja põlvnemine registreeritud.Sigade jõudluskontrolli läbiv.-db-Planeri programm tegelikult on seafarmi majandamisprogramm,võimaldab ainult farmis ka sugusigu hinnata.Piimajõudluse mõiste ja mõõtmine- piima-,rasva-ja valgukogus;rasva-,valgu- jalaktoosisaldus.SRA,bakterite arv,ammoniaagisis.,min. 3 kontroll-lüpsi,305 päeva jõudlus,aastajõudlus,eluajajõudlus.piimajõudlus- määratakse teatud ajavahemikul toodetud piima koguse järgi,kusjuures võetakse arvesse piima keemilist koostist ja toiteväärtust.Nuumajõudlus-lihaveiste ja sigade nuumajõudlust hinnatakse aretusfarmis või katsejaamas
Valguvajadus sõltub: · soost (naistel väiksem, meestel suurem) · vanusest (noorematel suurem, vanematel väiksem) · füüsilisest koormusest ja treeningu eesmärgist. Suure füüsilise koormusega inimestel on valguvajadus mõnevõrra suurem, samuti neil, kes lihaseid kasvatavad. Vastupidavustrenni tegijatel (aeroobika, jooks, rattasõit) on valguvajadus väiksem kui eelnimetatuil, kuid siiski suurem kui mittetreenivatel inimestel. Õige valgukogus on oluline ka kehakaalu alandamisel. Kui salenemisel pole valguhulk piisav, lagundab organism lihaseid, et saada vajaminevat energiat. Eriti kehtib see ränga kiirdieedi kohta. Nii suureneb ka vigastuste tekkimise oht. Valguvaegus väljendub ka kasvanud magusavajaduses. Organism suudab ühest toidukorrast omandada maksimaalselt 30 grammi valku. Seepärast peaksid valgud olema jagatud väiksemateks portsjoniteks.
suurenemine). Valguvaene dieet võib tekkida lastel, nad muutuvad apaatseks, kasv pidurdub ja tekib kehvveresus. Valgu puuduse esmaseks tunnuseks on organismi kaitsevõime langus. Valkude liig aga koormab seedenäärmeid ja neere ning suurendab energiakulu toidu omastamisel. Valgud 9 Vaimse töö tegijal peavad valgud katma 1415% toiduenergiast, raske kehalise töö tegijal aga 10 12 % toiduenergiast. Vähese kehalise koormuse korral on soovitav valgukogus meestel 7098 g ja naistel 5075 g. Suure füüsilise koormuse korral tõuseb valguvajadus 96 115 g ööpäevas. Valguallikad ja toiduvalik Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0 50%. kõige vähem puu ja köögiviljades (alla6%) leivatoodetes 59% sealihas 1524%, rasvases kohupiimas 14%, juustus 2131% sojaoas 35%, hernes 6,6%,põldoas 6%, aedoas 4% Olulised valguallikad on piim ja piimasaadused (piimas
Organismi põhiliseks ehitusmaterjaliks on valgud. Tänu neile sünteesitakse ja lagundatakse erinevaid aineid. Keha areneb füüsiliselt ja toimib normaalselt kui valgud on balanssis. Spordiga mitte tegelev inimene vajab päevas 0,8-1,0 grammi valke kilogrammi kohta. Treeningkoormuse suurenedes kasvab valguvajadus. Vastupidavusalaga tegelev sportlane vajab 1,2-1,4 g/kg ja jõualaga tegelev inimene 1,2-1,7 g/kg. Kui treeningkoormus on väga suur, siis võib valgukogus toidus olla palju suurem. Teine tähtis aine, mida vajab sportlane, on kaltsium, mis tagab luude korraliku arengu, tugevuse ning vigastuste puhul nende paranemise. (Ööpik 2006: 77-78) 6 1.3 Organismi varustamine mineraalainete ja vitamiinidega Inimese keha vajab vitamiine ja mineraalaineid, et normaalselt tegutseda. Vitamiinid ei anna kehale energiat nagu ka mineraalained, kuid vitamiinid mängivad organismis
Kuna valgud on raku ja rakuvaheaine põhiliseks ehitusmaterjaliks, siis on nad lastele kasvuks ja arenguks vajalikud suhteliselt suuremas hulgas kehakaalu kg kohta. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta täisväärtuslike loomsete (kala, liha, linnuliha, juust, piim, muna) valkudega, mis sisaldavad asendamatuid aminohappeid. Kui osa valguvajadusest kaetakse taimsete (kartul, teravili, kaunvili, soja, pähklid) valkudega, tuleb vajalik valgukogus arvutada koefitsiendiga 1,2 kuni 1,4. Lapsed vanuses 4-6 a. vajavad päevas 1,3-1,4 g valku kehamassi kilogrammi kohta (u. 20 g) 7-9 a. vajavad 1,1-1,2 g/kg, (u. 28 g) 10 -13 on see näitaja 1,0 g/kg (u. 42 g) 14 18- a. noored vajavad valku 0,8-1,0 g/kg (poisid ligikaudu 55 g, tüdrukud 45 g ). 1.2.Süsivesikud Süsivesikute peamiseks ülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel
Tegelik valgu vajadus, valgu optimum, mis kindlustab normaalse töövõime ja hea enesetunde, on siiski ligi poolteist korda suurem, kuna see võtab arvesse kudede 87 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia uuenemise, kasvu, lihastöö ja muud lisatingimused. Valgu optimumi suuruseks on 1,0!1,5 g valku 1 kg kehakaalu kohta. Üldisest päevasest toiduga saadud kaloraazist peaks valkudega saama 10!15%. Vajalik valgukogus sõltub suurel määral valgu aminohappelisest koostisest. Mitmekesise aminohappelise koostisega valgu puhul on see oluliselt väiksem kui väheväärtuslikel valkudel. Mitmekesise aminohappelise koostisega on loomsed valgud: liha-, kala-, piima- ja munavalgud, mis sisaldavad asendamatuid aminohappeid. Kahjuks on mitmete loomset valku sisaldavate toiduainete rasvasisaldus suur. Paljudes taimsetes valkudes on vähe mõningaid asendamatuid aminohappeid. Seda puudust saab
saama ja alati positiivsuse säilitama. Ei hakka siin kirjutama milliseid dieete on olemas, kuna iga inimene, kes on huvitatud, leiab selle kohta materjali, kuigi kõige parem variant oleks, kui inimene töötaks ise oma dieedi välja. Tänapäeval on välja töötatud toidulisandeid, mis sisaldavad ainult mingit kindlat toitainet. Näiteks tarbivad atleedid valke toidulisanditena, et kätte saada vajalik päevane valgukogus, mis on vajalik nende lihaste ehitamiseks ning korrashoiuks. On välja mõeldud pulbreid, mis asendavad toidukordi. Ma ei läheks sellesse väga sügavuti, kuna asjast on palju erinevaid arvamusi. Minu arvamus on, et loomulikku toitu ei saa tegelikult asendada ja toidulisandid on keemia või töödeldud toit. Kui 1900 aastal oli ühe 40-aastase keskmise mehe päevane energiakulu 3200 kcal, siis täna on see 2200-2300 kcal piires
jõudlus on loomakasvatuse toodang ehk tulemus. hinnatakse toodangu mahtu ehk kvantiteeti ja väärtust ehk kvaliteeti. kogutoodangu mahu suurendamine ja kvaliteedi parandamine on rahvamajandusliku tähtsusega et paremini rahuldada elanikkonna vajadusi toiduanete, elutarbeliste esemeta ja muu vajaliku järele. mõõdab jõudluskontrollikeskus, kes kogub kontroll-lüpside piima näidised ja siis teostab mõõtmised. kontroll- lüpsid kord kuus: piima-,rasva- ja valgukogus; rasva-, valgu- ja laktoosisisaldus. Kvaliteet: somaatiliste rakkude arv, bakterite arv, ammoniaagisisaldus. Kontrollperiood: minimaalselt 3 kontroll-lüpsi, 305 päeva jõudlus, aasta jõudlus, eluajajõudlus. 39. Lehma piimajõudlus 2002 aastal keskmiselt 5138kg lehma kohta; 2004a 5528kg; 2005a 5886kg; 2007a 6368kg; 2008a 6765kg; 2010a 6977kg 40. Sigimise seos lehma piimajõudlusega 41. Mära, emise ja ute piimajõudlus emis- 6...8kg päevas, 3.nädalal 15 kg, 8 nädala jooksul 350....450kg
annaabi.ee 
