Lisati roop heli võimendamiseks ja kannel muutus ka õhemaks. 19-20.sajand mängiti külades mitmesuguseid erineva kuju ja suurusega kandleid, ühte kindlat tüüpi polnud. Kõige rohkem mängiti tantsu, aga ka laulu saateks. Algul olid kromaatiline kannel ebamugav, ebaloogilised ehitatud ja ei omandanud rahva seas populaarsust. Hiljem muutusid nad paremaks, kuid siiski oli raske. Alles 1953. tuli kasutusele praegune kandletüüp keeled on paigutatud lõikuvalt. Selle arendajaks oli Valgamaalt pärit Väino Maala. Kuid paljud inimesed sel ajal ei jäänud sellele pillile truuks, va Els Roode, kes sai ainsana sel alal kõrghariduse ja lõpetas Riia konservatooriumi. Tulles tagasi, nägi ta, et kandleõpetus oli seiskunud. Ta organiseeris taas kannelde tootmise Tallinna Klaverivabrikus ja asus tööle Tallinna Laste Muusikakoolis ning peagi ka Georg Otsas. Els Roode on kr. kandle mängutehnika rajaja ja algõpetuse väljatöötaja. Soome kannel rohkete bassidega
*ümber vaatama > ümber tegema, muutma, revideerima *koosoleku päevakorda lülitama > koosoleku päevakorda võtma jõudma + rajav kääne, nt *Saade jõuab teieni kell 15.45 > Saade algab kell 15.45. *Tänu kiiruse ületamisele …> Kiiruse ületamise tõttu… LOOGIKAVEAD *Tunnustuseks kaaluka panuse eest eesti ülikooli rajamisel vermiti ülikooli 300. aastapäevaks J. Skytte ja P. Põllu näoprofiiliga juubelimedalid. *Osavõtjaid tuli Tartust, Võru- ja Valgamaalt ning teistest Eesti linnadest. *Jõudes Soome, tuli meile vastu minu tädi mees. *Seilates ringi, ei takistanud teda mitte keegi. *Nende enesehinnang on tunduvalt kõrgem teistest kaasõpilastest. Kahemõttelisus *Mees vabastati vanglast 1. oktoobril võltsitud kohtumääruse alusel. *Teooriatunnis saame juba koos rühmaga avaldatud töid analüüsida. *Kindlasti kasutas ta neil aastail lubatud medikamente.
Tallinna tasuta ühistransport tekitab vastakaid arvamusi Ühel sombusel veebruaripäeval käisime Tallinna tänavatel küsimas inimeste arvamust tasuta ühistranspordi kohta. Kohtasime nii tasuta transpordi tuliseid pooldajaid kui ka selle suhtes vastumeelseid. Valgamaalt pärit Marju tunnistas, et tema on tasuta ühistranspordiga väga rahul. Eelmise aasta lõpus Tallinnasse kolides registreerus ta kohe linlaseks, seda just sellepärast, et järgmise aasta alguses tasuta sõita saaks. ''Väga hea süsteem on, säästan igapäevaselt mõne euro ja see teeb lõpuks kokku päris suure summa,'' lausus naine rõõmsal häälel. ''Ainult trammid on nüüd rahvarohkemad, kohe palju kitsam on,'' tõdes ta. Keskkooliõpilane Naima oli selle suhtes palju skeptilisem
Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar". Berliini Eesti seltsi esimees pakkus et 1 erk=100 üset, mis oli tuletatud sõnadest "Eesti rahva kindlustus". Sel teemal heideti nalja, et olgu siis 1 erk=100 laiska. Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt". Keegi mees Valgamaalt pakkus nimeks "tukat". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tsehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne.[1] Pangatähed · 5 krooni · 10 krooni 1928 · 10 krooni 1937 A · [10 krooni 1940 B ei lastud tegelikult käibele] · 20 krooni · 50 krooni · 100 krooni
Mulgimaa -Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning mõningane osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest. Seal piirkonnas räägiti vanasti ( ka mõningal määral praegu) mulgi murrakut. Isegi Hendriku ,,Liivimaa Kroonikas ,, mainitakse Halliste(Alistekund) kihelkonda. Üsna levinud arvamuse kohaselt hõlmab Mulgimaa tervet Viljandimaad Paistu, Kõpu, Viljandi, Tarvastu, Kolga- Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonda; Helme kihelkond Valgamaalt ja Halliste ning Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt. Seda ala nimetatakse Suur- Mulgimaaks. Mulk on Läti keelne laensõna ja tähendab- lolli või tobu. Alguses oli see sõimu või pilkena mõeldud, kuid selles kujunes välja hoopis selle kihelkonna inimeste nimetus. Mulgid on läbi aegade olnud jõukal järjel, nendel oli palju maad ja suured talupidamised. MULGI RAHVARÕIVAD Mulgi rahvarõivad ( lõunapiirkond)säilitasid 19
Tartu Kristliku Turvakodu lapsed ja töötajad ja ka Lions Club, kes käib abis kaks kord aastas, kevadel ja sügisel. Hooldekodu paikneb kolmes majas. Peamajas on naised, mehed on eraldi majades. Hooldekodus on seitse hooldajat ja hooldusjuht, kelleks on meditsiinilise hariduseega velsker. Käesolevast aastast on tööle võetud 0,5 koormusega tegevusjuht. Klientide vanus on 45 – 93 aastani. Kambja valla kliente on kaheksa, kõik teised on naabervaldadest ja on ka Harjumaalt ja Valgamaalt. Enamus neist on voodihaiged . On ka palju dementseid kliente. Hooldekodu kliente külastab nii perearst, vastavalt vajadusele kuid mitte vähemkui kord kuus ja ka psühhiaater. Iga klienti peetakse tema sünnipäeval meeles kaardi ja šokolaadiga. Pidulikult tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva, jaanipäeva kui ka jõule. Kord kuus toimub ka jumalateenistus. Vestlusest klientidega(kes oli võimelised kontakteeruma),tuli välja, et nad on oma eluga rahul. Keegi ei kurtnud
murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna- Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt. Teine käsitlus - Suur-Mulgimaa peab Mulgimaaks tervet Viljandimaad (Paistu, Kõpu,Viljandi, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonnad), Helme kihelkonda Valgamaalt ning Halliste ja Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt koos nende alaliste põliselanikega. (Kirja pandud 1934. aastal Tallinnas asutatud Mulkide Seltsi poolt ning esimeseks Mulgimaa ja mulkide määratluseks) (http://www.turismihariduskonverents.eu/uploads/5/6/1/9/5619023/4.piret_leskova.pdf). Mõlemad tõlgendused on õiged, kultuurilooline Mulgimaa on talude päriseksostmisega välja kasvanud Suur-Mulgimaaks.
kordadel Maaelu komisjoni aseesimees Ants Käärma või sekretär Tõnu Saarman. Hiljem tulid poliitiliste parteide poolt määratud ÜN Presiidiumi liikmed ja komisjonide esimehed. Maaelukomisjoni etteotsa sai siis Juhan Telgmaa, minu lisaülesandeks jäi nn ajutise omandi ja maareformi komisjoni töö. Kolmas kokkupuutetasand Teie vanaisaga oli suures istungitesaalis. Istusin samuti Tartumaalt valitud Liia Hänni ja Valgamaalt Mai Kolossova vahel, edasi järgnesid Valgamaalt Jüri Kork ja Eldur Parder. Kohe minu ja Liia Hänni taga olidki Viljandimaalt Ülle Aaskivi, Uno Anton Jaak Allik ja Jüri Rätsep. Mäletan Unot hästi rahuliku ja tasakaaluka mehena. Enamik Sõltumatuid Demokraate Uluotsa juhtimisel olid endised majandijuhid või ettevõtete direktorid. Kuna tollase rahvasaadiku palk oli erinevalt praegusest tüki väiksem kui ettevõtte juhi või isegi peaspetsialisti oma siis mitmed neist ei
12 Joonis 8. Kartulivähk ( Taimetoodangu Inspektsioon) Haigus levib edasi nagu enamus seenhaigusi mugulate ja mullaga. Tema säilivus on vägagi pikaldane, sporangiumid võivad püsida elusana kuni 30 aastat (Synchytrium endobioticum, EPPO) .Nakatumine on laialdasem suurema mullaniiskuse juures, mil temperatuur jääb 15- 20oC. Viimati avastati kartulivähk 2009 aastal Valgamaalt. Tõrje: 1. Nakatanud partii hävitatakse 2. Nakkuskoldega maal pikaajaline kartulikasvatuse keeld. 3. Kasvatada vähikindlaid sorte ( nt varajased sordid Flavia ja Red Lady) 2.8 Kartuli – hahkhallitus ( Botrytis cinerea) Kartulil üks ohutuid haigusi. Võidakse segi ajada ka lehemädanikuga , sest on sarnane esialgu oma tunnustelt. Algselt on hahkhallitus lehekeste tippudel , hiljem liigub juba üle lehe olles
Kümnene jaotus: Vastuvõtja ja kõneleja 09.00 – Kontakteerub telefoni teel XXX tehasega Soomes, et arutada läbi uute XXX demode võimalikke tarneaegu. Kolmene Jaotus: Suhtlusrollid. Kümnene jaotus: Esindaja ja sidepidaja. 10.00 – Koosolek Harjumaale keskenduvate müügiesindajatega, arutlusel on peamiselt müügiedukus antud piirkonnas. Kolmene Jaotus: Informatsiooniga seotud rollid. Kümnene jaotus: Vastuvõtja ja jagaja. 12.00 – Lõuna 13.00 – Kohtumine suurkliendiga valgamaalt, et arutada edasist koostööd masinate liisimise ja nende järelhoolduse osas. Kolmene Jaotus: Otsustamisega seotud roll, Suhtlemisega sotud roll. Kümnene jaotus: Esindusroll, Läbirääkija roll. 15.00 – Müügiesindajale sobiva tööauto otsimine, suhtlus erinevate autoesindustega. Kuna autot on vaja kiiresti, toimub pakkumiste võtmine telefoni teel. Toimub esinduste pakkumiste kiirelt vastandamine, margiesindus, kes ei suutnud kiiresti
annaabi.ee 
