2600 aastat. Riimveelises Läänemeres moodustab viibeaeg mõnikümmend aastat. Inimene vajab elutegevuseks, tööstuses, põllumajanduses ja teistes asjades magevett mida saab eelkõige jõgede äravoolust. Äravoolu hulk on regiooniti väga erinev ning see seab piirid asustustihedusele. Umbes 2/3 planeedist on peamiseks põllumajandust ja tööstust limiteerivaks faktoriks veevarude nappus. Euroopas ja Aasias elab 76% Maa rahvastikust, kuid magevee äravool moodustab ainult 27%. Reini jõe valgalas elab ca 50 miljonit inimest, kes kasutavad vett 25 km3/aastas (500 m3/aastas elaniku kohta) mis moodustab 30% magevee äravoolust. Vesi, nii nagu iga aine, võib esineda kolmes faasis: tahke aine, vedelik ja gaas. Vesi on uuenev loodusvara, mille ringlust põhjustab päikese kiirgus - energia. Päikesepaistel maa pinna soojenedes algab vee aurustumine veekogude pinnalt pinnaselt ja taimestikust. Atmosfääri külmudes kihtides kondenseerub aur taas veeks ja langeb sademetena maapinnale.
Laugrannikud ● Laidrannik ● Maasäärtega luiterannik ● Deltarannik ● Limaanrannik ● Padumere rannik Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid ● Sademed ● Õhutemperatuur ● Lumi ja liustikud ● Lisajõed ● Läbivool järvest ● Paisu ehitamine ● Vee tarbimine Veepuudus ● Vesi on väga vajalik ● Vett saab peamiselt jõgedest ● Vähe magevett, palju soolast ● ⅔ maailma põllumaj ja tööstust kannatab ● Aafrika ● Reini jõe valgalas 30% jõgede äravoolust Üleujutuse põhjused. ● merevesi ● metsa maharaiumine ● vihmad ● lumi ● langu vähenemine ● linnade kasv Kasutatud materjal http://ragnsells.ee/kuukiri/ponevat-lugemist-prugisaared-on-pindalalt-suuremad-kui-ameerika/ www.tlu.ee/geo2/ained/mlg7097k/prgsrd.pdf annaabi.com wikipedia.org/et vhk.ee õppematerjalid. Geograafia õpik gümnaasiumile. Täname kuulamast !
(1973 Eesti 2004). (Ottawa konvektsioon- kalapüügi kohta atlandi ookeani loodeosas). (Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konvektsioon) Vaalapüügi konventsioon Sõlmit 1946 Washington Eesti liitus 2009 Eesmärgiks on vaalavarude kaitse ja vaalatööstuse jätkusuutlik areg Helsingi konventsioon Jõustus 2000a. Eesmärk vähendada läänemere reostust õhust, maalt, laevadelt selleks et tagada talutav ökoloogiline seisund. Läänemere valgalas elab 85 miln inimest, rannaalal on 9 riiki+ veel valgal 4 juurde. Põhimõtted: ühine ja iseseisev vastutus, ettevaatus, seire, riskide vältimine piiriüleseks saasteks, parim keskonnatava ja parim keskonnatehnika. HELCOM Helsingi komisjon, helsingi konvektsiooni juhtorgan. Prioriteedid: Keskonnaseire ja KMH, eutofeerumise vähendamine, meresõidu ohutuse ja õnnetustele reageerimise parandamine, mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja säilitamine. Tegevuskava 2007-2021
Olgu meil valgala (maismaal sadevee äravoolu piirkond) tähistatud A ning sellel paikneb n sademete mõõtmise punkti, kus määratakse sademete hulgad Pi , i = 1 n . Valgalasse langevate sademete koguhulga määramiseks on punktmõõtmiste põhjal vaja rekonstrueerida pidev jaotus P ( x, y ) ning integreerida see üle kogu valgala PA = P( x, y ) dx dy . Kui A valgalas võib lugeda P ( x, y ) = P = const , siis sademete koguhulk on PA = P S A , kus S A on valgala pindala. Jaamade paigutusel on vaja leida kompromiss määramise täpsuse ja maksumuse vahel. Eriotstarbelistes uuringutes määratakse sademeid radariga. Kuigi meteoroloogias määratakse sademeid intervalliga 3, 6, 12 või 24 tundi, hüdroloogilistes analüüsides kasutatakse enamasti kuu või aasta sademete hulka. Aastane
459 m. Läänemerre suubub palju jõgesid, milledest suurimaks on Neeva. Läänemeri on maailma suuri m riiveeline ehk madala soolsusega meri. Läänemeri on üleilmses tähenduses küll väike, kuid ökoloogiliselt ainulaadne ja keskkonnamõjudele väga tundlik kasvõi juba sellepärast, et vesi vahetub vaid korra ca 30 aasta jooksul, veevahetus toimub 2% piirdes 1 aasta jooksul ja kõik sinna sattunud ained jäävad püsima aastakümneteks. Läänemere valgalas elab peaaegu 85 miljonit inimest, neist 26% suurtes pealinnapiirkondades, 45% väiksemates linnapiirkondades ja 29% maapiirkondades 1 ning valgala on ligi 4 korda suurem kui mere enda pindala. Inimestelt ning ka ümbritsevalt looduselt tuleb märkimisväärne surve Läänemerele ning probleemi teeb raskemaks ka pika aja jooksul vahetuv vesi. 1 http://www.envir.ee/1115 Läänemerd ohustavad faktorid Meretransport
vooluhulga ja saasteainete väiksusega. Põhilise reostuskoormuse Harku järvele annab Harku oja (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2011). 10 Järve seisundit halvendab läbivoolu vähenemine. 2001-2007. aastal järve väljavoolus mõõdetud vooluhulgad on väiksemad kui kümmekond aastat tagasi. Läbivoolule on mõjunud linnaehituse käigus järve valgalas tehtud kuivendustööd. Kuivendamisel kogutav vesi juhitakse mõnikord järvest mööda. Harku oja vooluhulk onviimastel aastatel pidevalt vähenenud. Järve sissevoolavatest ojadest-kraavidest on kõige veerikkam Harku oja. Selle tõttu on Harku oja kaudu järve kantavad ainehulgad muude sissevooludega võrreldes palju suuremad ja oja mõju järve vee kvaliteedi kujundamisel teistest olulisem. Aastatel 2002-2007 andis Harku oja
Randalad populatioon ei ole nii halvas seisus kui viigritel, neid arvatakse olevat 400 000 500 000. Mõned alamliigid on ohustatud. Sellegipoolest on randali küttimine, mis varemalt oli tavaline, nüüd enamikus riikides keelatud. Kokkuvõte Ühiseks tunnuseks kõigil väljatoodud liikidel on see, et nende populatsioon on madal ja seda põhjustatuna inimtegevusest Läänemeres. Elustiku peaminse mõjutajana annab järjest enam tunda valgalas elava umbes 85 miljoni inimese tegevus: väärtuslike kalavarude ülepüük, eutrofeerumist põhjustavate toitesoolade ning ohtlike ühendite merrejuhtimine. Läänemeri on kuulutatud Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt eriti tundlikuks merealaks. Eelkõige mere aeglase veevahetuse tõttu, mida koormab tihe meretrantsport. Läänemere olude parandamiseks on eriti tähtis just riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil tehtav koostöö. Vastasel juhul ei ole võimalik midagi muuta
osa vetikatest ei ole veeloomadele elusana toiduks tarvitatavad ja nende elu lõppeb nn vanadussurmaga. Surnuid vetikaid lagundavad ja lahustavad bakterid, kes on aga peamiseks toiduks protozooplankteritele. Nemad siis muudavad lahustunud orgaanilisse ainesse akumuleerunud energia taas kättesaadavaks toitumisahela järgmistele lülidele. -10- Kokkuvõte Vee keemilised omadused kujunevad eeskätt järve valgalas, kust sademevesi kannab jõgedesse ning nende kaudu järve lahustunud ja tahkeid mineraal- ja orgaanilisis aineid. Järve jõudnud vee keemiline koostis ning järve mõõtmetest ja geograafilisest asendist sõltuvad füüsikalised tegurid määravad üldjoontes, milline elustik ühes või teises järves kujuneb. Omakorda järve elustikul on vee koostise edasise kujundajana märkimisväärne ja mõnikord isegi määrav tähtsus. Kuna Võrtsjärv saab oma vee enam jaolt teda ümbritsevatelt
Võrtsjärve suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Tänassilma jõe suured saastajad on Viljandi linna reovesi ja seakombinaadi jäätmed, mida laotatakse põldudele (Järvet, 1983). 10 Väiksematest jõgedest on kõige suurema reostuskoormusega Tarvastu, Purtsi, Rõngu ja Rannu kanal. Tarvastu ja Rõngu jõevee nitraatide sisaladus on samuti üle keskmise nende jõgikondade suurema põllustatuse tõttu. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve (Eesti järved, 1968; Mäemets, 1977). Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud. Võrtsjärve probleem Taust Madal häguse veega eutroofne Võrtsjärv (270 km2) on Baltimaade suuruselt teine järv. Väikese keskmise sügavuse (2,7 m) kõrval on Võrtsjärvele iseloomulik veetaseme suur muutlikkus nii sesoonselt kui aastati. Aasta keskmine ja suurim veetaseme muutumise ulatus
............................20 2 EESSÕNA Vee ringvool algab ja lõpeb meres. Jõgede kaudu merre jõudev vesi kannab jälgi kõigist tehis-ja loomulikest protsessidest, mis teda teel läbi maastiku on mõjutanud. Mitmes paigas maailmas on rannikulähedastes piirkondades reostamine väga levinud. Ka Eestis, mis on tervikuma Läänemere valgalas. Läänemeri on kinnine meri, mille veevahetus maailmaookeaniga on väga aeglane. Väetavatel ainetel ja mürkidel on seepärast tendents sinna koguneda ja üleväetamist ning mürkide, nagu PCB, reostusest tingitud probleemid on suured. Merikotkad on seetõttu palju kannatanud, samuti hallhülged, pringlid, kirjuhahad ning viigrid. Liigne väetis põhjustab orgaanilise aine hulga kasvu ja selle lagunemine hapnikupuuduse merepõhjas. See on kohati tekitanud kahju merepõhja faunale
vooluhulgad on väikesed, ainult Väike-Emajõel, Õhne ja Tänassilma jõel ületab vooluhulk 2m3/s. Seoses toimunud maaparandustöödega on paljude vooluveekogude sänge õgvendatud ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena. Vooluveega järve kanduvatest ainetest langeb 70-80% kolme suurema jõe Väike-Emajõe, Õhne ja Tänassilma arvele. Võrtsjärve suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve. Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud. (rohketoiteline) 7) Muld- ja taimkate: Piirkonna mullastikku iseloomustab suur muldade kirjusus. Levinumateks mullatüüpideks on leede- ja leetunud liivmullad, leostunud ja leetjad liivsavimullad, kahkjad leetunud ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (kõik eelmaimitud mullad on
Struve geodeetiline kaar (2005) Natura 2000: Linnudirektiiv- linnuhoiualade loomine, tähelepanu Ramsari alade kaitsele), Loodusdirektiiv- direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Keskkonnakaitsealased lepped: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992): Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Valgalal lisaks Ukraina, Tsehhi, Valgevene, Slovakkia. Läänemere valgalas elab ~ 85 mln inimest. Igal aastal veetakse laevadega üle 500 mln tonni kaupa (2012- 52% laevaliiklusest, lisaks tankerid -16%). Laevaliiklus intensiivistub aastatega. Aeglane veevahetus, kihistunud meri. 2017. a fookuspunktid: eutrofeerumine, ohtlikud ained, mereprügi, võõrliigid. Mere seisund: uued võõrliigid, eutrofeerumine. Mere kaitsega seotud konventsioonid: · Mereohutusega seotud konventsioonid · Merereostuse ennetusega seotud konventsioonid- MARPOL'i konventsioon (MARine and
annaabi.ee 
