inimese tõstetud süüdistusest. Hiljem seadust täiendati, et peab olema vähemalt kaks tunnistajat, kelle jutt langeb kokku. Kui süüdistatav surma mõisteti, siis pidi tunnistaja esimesena võtma osa kohtuotsuse täideviimiseks ehk siis esimesena viskama kivi, mille järel kõik teised viskasid kividega süüdimõistetu surnuks. Seega võis oleneda ühe, hiljem kahe inimese tunnistusest, kellegi elu või surm, kaalul oli palju. Tuli ka ette valetunnistuste andmist, et lahti saada endale ebameeldivast inimesest (näiteks Jeesuse üle peetud kohtuprotsess) või et teise surma mõistmise järel omastada tolle vara jms. Kuna kaalul oli väga palju, siis püüti valetunnistuste andmist iga hinna eest takistada, ka nõnda, et valetamise väljatulemisel tabas valetajat ennast surmanuhtlus. Kristlik täiendus. Jeesus rõhutas tõe rääkimist, rääkis ise ainult tõtt ja tegi etteheiteid valetajatele.
Samuti on mainitud printsiip oluline vältimaks riigi võimalust taga kiusata isikuid, kelle süüdi mõistmiseks riigil vajalikud tõendid puuduvad kuid kellele korduvate samasisuliste kriminaalsüüdistuste esitamisega oleks võimalik tekitada olulisi ebamugavusi. Ka mainitud printsiibi suhtes kehtivad mõningad erandid. On ju võimalik, et õigeksmõistev kohtuotsus on tehtud kohtualuse poolt ära ostetud tunnistajate valetunnistuste alusel. Ilmselt oleks raske põhjendada antud printsiibist kinni pidamist juhul kui pärast taolise kohtuotsuse jõustumist oleks välistatud sama asja uuesti läbi vaatamine isegi siis kui mainitud valetunnistuse andmine on hiljem kohtus tõendamist leidnud. Taolistel erandjuhtudel ongi lubatud ka kriminaalasjades jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine teatud konkreetsete uute asjaolude ilmnemisel pärast kohtuotsuse jõustumist.
avatuks ja teatab milline asi arutlusele tuleb, kes menetluse osalised 2) sekretär kannab ette, kes menetlusosalistest ja tunnistajatest on saabunud 3) kohtunik selgitab tõlgile tema õigused ja kohustused ja teda hoiatatakse teadvalt vale tõlke eest 4) kohtunik selgitab kohtualuse isiku ja kas ta on kätte saanud süüdistuskokkuvõtte 5) tunnistajate hoiatamine teadvalt valetunnistuste andmise eest (võetakse allkiri) ja tunnistaja eemaldatakse kohtusaalist 6) kohtunik selgitab kohtualusele õigused ning kohtualusel endal õigus avaldada taotlusi ja taandusi kohtunik otsustab kas rahuldab neid 29 7) kohtunik teatab, et algab kohtulik uurimine 8) süüdistuskokkuvõtte ettelugemine
printsiibist (ei ole ökonoomne tehtud kohtuotsuseid lõputult uuesti läbi vaadata). Samuti on mainitud printsiip oluline vältimaks riigi võimalust taga kiusata isikuid, kelle süüdi mõistmiseks riigil vajalikud tõendid puuduvad, kuid kellele korduvate samasisuliste kriminaalsüüdistuste esitamisega oleks võimalik tekitada olulisi ebamugavusi. Kehtivad ka mõned erandid. On võimalik, et õigeksmõistev kohtuotsus on tehtud kohtualuse poolt ära ostetud tunnistajate valetunnistuste alusel. Ilmselt oleks raske põhjendada antud printsiibist kinni pidamist juhul, kui pärast taolise kohtuotsuse jõustumist oleks välistatud sama asja uuesti läbi vaatamine isegi siis, kui mainitud valetunnistuse andmine on hiljem kohtus tõendamist leidnud. Taolistel erandjuhtudel ongi lubatud ka kriminaalasjades jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine teatud konkreetsete uute asjaolude ilmnemisel pärast kohtuotsuse jõustumist (sellist menetlust nimetatakse teistmiseks)
avatuks ja teatab milline asi arutlusele tuleb, kes menetluse osalised 2) sekretär kannab ette, kes menetlusosalistest ja tunnistajatest on saabunud 3) kohtunik selgitab tõlgile tema õigused ja kohustused ja teda hoiatatakse teadvalt vale tõlke eest 4) kohtunik selgitab kohtualuse isiku ja kas ta on kätte saanud süüdistuskokkuvõtte 5) tunnistajate hoiatamine teadvalt valetunnistuste andmise eest (võetakse allkiri) ja tunnistaja eemaldatakse kohtusaalist 6) kohtunik selgitab kohtualusele õigused ning kohtualusel endal õigus avaldada taotlusi ja taandusi kohtunik otsustab kas rahuldab neid 7) kohtunik teatab, et algab kohtulik uurimine 8) süüdistuskokkuvõtte ettelugemine 9) kas kohtualune tunnistab end süüdi 10) järgneb kohtualuse ülekuulamine
parasiitväljendused, hääletämbri ja valjususe muutus, rääkimise kiirus, latentsuse period. 2. Näo karakteristikud: partnerile otsavaatamine, naeratamine või naermine. 3. Liigutused: kehaliigutused, käeliigutused, jalaliigutused, pealiigutused, positsiooni muutmine. 25. Teoreetilised alused vale tuvastamiseks (emotsionaalne, kognitiivne, kontrolli katse). Teoreetiliselt peaks valetaja teadvuses toimuma valetunnistuste andmise käigus kolm erinevat protsessi: emotsionaalne, kognitiivne ja kontrolli protsess, mis kõik jätavad jälje tema mitteverbaalsesse käitumisse. · Emotsionaalselt peaks valetamisega kaasnema sõltuvalt isiksuslikest eripäradest süütunne, hirm või põnevus. Need emotsioonid avalduvad erineval viisil mitteverbaalselt. Süütunde korral tavaliselt ei vaadata partnerile otsa, hirm ja põnevus võib aga avalduda
printsiibist (ei ole ökonoomne tehtud kohtuotsuseid lõputult uuesti läbi vaadata). Samuti on mainitud printsiip oluline vältimaks riigi võimalust taga kiusata isikuid, kelle süüdi mõistmiseks riigil vajalikud tõendid puuduvad, kuid kellele korduvate samasisuliste kriminaalsüüdistuste esitamisega oleks võimalik tekitada olulisi ebamugavusi. Kehtivad ka mõned erandid. On võimalik, et õigeksmõistev kohtuotsus on tehtud kohtualuse poolt ära ostetud tunnistajate valetunnistuste alusel. Ilmselt oleks raske põhjendada antud printsiibist kinni pidamist juhul, kui pärast taolise kohtuotsuse jõustumist oleks välistatud sama asja uuesti läbi vaatamine isegi siis, kui mainitud valetunnistuse andmine on hiljem kohtus tõendamist leidnud. Taolistel erandjuhtudel ongi lubatud ka kriminaalasjades jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine teatud konkreetsete uute asjaolude ilmnemisel pärast kohtuotsuse jõustumist (sellist menetlust nimetatakse teistmiseks)
Samuti on mainitud printsiip oluline vältimaks riigi võimalust taga kiusata isikuid, kelle süüdi mõistmiseks riigil vajalikud tõendid puuduvad kuid kellele korduvate samasisuliste kriminaalsüüdistuste esitamisega oleks võimalik tekitada olulisi ebamugavusi. Ka mainitud printsiibi suhtes kehtivad mõningad erandid. On ju võimalik, et õigeksmõistev kohtuotsus on tehtud kohtualuse poolt ära ostetud tunnistajate valetunnistuste alusel. Ilmselt oleks raske põhjendada antud printsiibist kinni pidamist juhul kui pärast taolise kohtuotsuse jõustumist oleks välistatud sama asja uuesti läbi vaatamine isegi siis kui mainitud valetunnistuse andmine on hiljem kohtus tõendamist leidnud. Taolistel erandjuhtudel ongi lubatud ka kriminaalasjades jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine teatud konkreetsete uute asjaolude ilmnemisel pärast kohtuotsuse jõustumist.
10. (Mitte)vastavus teistele tunnistustele. Sageli on ühe kuriteo kohta antud rohkem kui üks tunnistus, mis võimaldab omavahel võrrelda erinevate isikute poolt antud tunnistusi. 11. (Mitte)vastavus teistele tõenditele. Tehakse kindlaks, kas tunnistus vastab muude tõendite põhjal kujunenud kuriteo üldpildile ja detailidele. 32.küsimus Teoreetilised alused vale tuvastamiseks Objektiivsed valetamise tunnused Teoreetiliselt peaks valetaja teadvuses toimuma valetunnistuste andmise käigus kolm erinevat protsessi: emotsionaalne, kognitiivne ja kontrolli protsess, mis kõik jätavad jälje tema mitteverbaalsesse käitumisse. Emotsionaalselt peaks valetamisega kaasnema sõltuvalt isiksuslikest eripäradest süütunne, hirm või põnevus. Oletame, et keegi tahtis varastada tänavalt jalgratast ja teda juhtus nägema politseinik, kes temalt küsis: "Kas see on Teie ratas?". Subjekt
juhuseid ilma igasuguste kahtlusteta ära seletada. Jumalaotsuseid kasutati rohkesti abielurikkumise asjades, kuid ka kristlikku usku võis sellisel viisil tõendada. Sedalaadi proovides võis lasta ennast ka esindada. (Näit: veeproovidel kasut. poisikesi, kes oma sukeldumiskunstiga andsid lootust soodsamale tulemusele).) 6.2.2. Valetunnistused Õigusemõistmisel suur rõhk tõendamisel ehk valetunnistuste andmisel. Moosese raamatus see eksisteerib ja ette on nähtud ka karistused. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana see on üks kümnest käsust. 6.3. Kohtuniku vastutus Vanas testamendis oli kirjas nõue, et kohtunik pidi olema erapooletu. Piibel- tähendab raamat, rullid. Erinevates usuvooludes omab erinevat tähendust. Kui käsitleda Piiblik kui õigusallikat, siis tuleb eelkõige silmas pidada Vana-Testamenti. VT tekkelugu: kirja hakati seda panema u 1000 a e
annaabi.ee 
