Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valentinipäev (3)

2 HALB
Punktid
Valentinipäev #1 Valentinipäev #2 Valentinipäev #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marju53 Õppematerjali autor
referaat ajaloos . pühakule pühendatud tähtpäevast

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

VALENTINIPÄEV

Loe järgnev jutt kaks korda hoolikalt läbi. Legendi järgi keelas imperaator Claudius meestel abiellumise, et nad oleksid ideaalsed sõdurid. Keiser käskis ka kõik kihlused ja abielud tühistada. Preester Valentin ei allunud aga korraldustele ning laulatas salaja keisri armee sõdureid ja kinkis noortele lilli. Selle eest heideti preester vangi, kus ta suri. Ta maeti St. Praxadese kirikusse 14. veebruaril 270. aastal. Teise legendi järgi oli Valentin kristlane Roomas, kus uut religiooni veel ei sallitud. Ta vahistati kristlastest märtrite abistamise eest. Vangis olles armus Valentin vangivahi pimedasse tütresse Juliasse ja andis tüdrukule tagasi silmanägemise. Kui uudis levis, otsustasid Rooma võimud Valentini pea maha võtta. 14. veebruaril hukkamispäeva hommikul olevat ta saatnud Juliale armastuskirja allkirjaga „Sinu Valentinilt.” Valentinipäeva on kõige kauem peetud inglise keelt kõnelevates maades. Inglismaal

Allika?petus
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (3)

kairekollom profiilipilt
kairekollom: Väga hea referaat- lühidalt on ära toodud kõik faktid, kuid samas ei lähe tekst igavaks. Hea, et ka Eesti kohta on ülevaade.

Tubli töö!
21:20 13-02-2009
mla1 profiilipilt
mari a: Mul ei avane fail, tuleb ette mingis imelikus keeles tekst ja tühjus. Aidake, on kiire!
22:16 11-02-2010
relx100 profiilipilt
relx100: päris norm
23:29 12-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun