Malmi kulumiskindlust saab suurendada karastamisega. Detailid kuumutatakse 800...880C ja jahutatakse õlis. Seejärel noolutatakse 300...400C. Detailidel peale sellist töötlust säilib kõvadus, kuid kaovad sisepinged. Hallmalmi termiline töötlemine Et hallmalm kujutab endast grafiidi libledega labipõimitud terast, siis võib järeldada, et malmi puhul võib kasutada samasuguseid termilise töötlemise viise nagu terastelgi. Tõepoolest, hallmalmist valandeid võib mitte ainult lõõmutada, vaid ka normaliseerida, karastada ja pärast karastamist - noolutada. Tugevdavaid termilise töötlemise viise (normaliseerimine, karastamine koos kõrge noolutamisega) kasutatakse praktikas harva. Asi seisneb selles, et pärast mistahes termilist töötlemist jääb malmi struktuuri ikkagi grafiiti. Kuidas me küll malmi metalse põhimassi struktuuri ei tugevdaks, grafiidi libled eraldavad
Joonis 4. Liivvaluvorm koos valukanalite süsteemiga Valuviiside võrdlus 1. Kordkasutusega vormid Liivvormvalu Eelised · Suurte mõõtmetega valandid · Odavad seadmed, tööjõud · Tootmispartii suurus piiramatu Puudused · Ei saa valmistada väga väikeseid ja keerulise konfiguratsiooniga valandeid · Suur töötlusvaru · Suur pinnakaredus · Palju defekte · Suur poorsus Koorikvormvalu Eelised · Suhteliselt suurte mõõtmetega valandid · Väiksem minimaalne seinapaksus (1,5 mm) · Odav tööjõud · Hea metalli väljatulek · Võimalik valmistada keskmise keerukusega valandeid Puudused
21) Tardumisega kaasneb sulametalli üleminek vedelast tardunud olekusse. Tardumisega ja kahanemisega võib kaasneda valudefektide (kahanemistühikud ja -poorsus, gaasitühikud ja -poorsus, likvatsioon, sisepinged ja praod) tekkimine. Tardunud metallis võivad sisalduda räbutükikesed. 22) faasidiagramme ja jahtumiskõver? 23) Väikese 24) Kahanemisel 25) – 26) Valandi intensiivne jahtumine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. 27) – 28) Liivvormvalu, koorikvalu 29) mudel jätab vormi jäljendi, 30) Valukanalite süsteem on valuvormi kanalite ja osade süsteem metalli juhtimiseks vormiõõnde 31) Mudelplaat on vormimisel kasutatav metallplaat, mille külge on kinnitatud valandi ja valukanalite süsteemi osiste mudelid või nende osad. 32) Räbupüüdel on valukanalite süsteemi osa räbu ja teiste mittemetalsete osakeste kinnipüüdmiseks ning sulametalli
1.1 Valgemalm Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli-seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. 1.2 Hallmalm Selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse
c. kera d. silinder Küsimus 8 Valmis Hindepunkte 0/1 Loetlege survevalu puudused Valige üks: a. tööriistade kõrge maksumus ja väike tootlikkus b. valandi gaasi- ja kahenemispoorsus, jämedateraline struktuur c. valandi piiratud mass, pressvormi keerukus ja väike püsivus d. pressvormi keerukus, kõrge maksumus ja suur püsivus Küsimus 9 Valmis Hindepunkte 1/1 Milline valumeetod võimaldab toota täpsemaid valandeid selletõttu, et valuvorm on mitte koostatav, vaid tervikvorm? Valige üks: a. liivvormvalu b. kokillvalu c. täppisvalu d. koorikvalu Küsimus 10 Valmis Hindepunkte 1/1 Mittemetalsete osakeste kerkimist vedelmetalli pinnale parandab Valige üks: a. temperatuuri tõstmine b. vedelmetalli viskoossuse suurendamine c. temperatuuri alandamine d. surve suurendamine vedelmetalli pinnale Küsimus 11 Valmis
kvartsliiv ja sideaine, 5-15 mm d. kõvasulam (WCCo), 5-15 mm Question 14 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Nimetage tsentrifugaalvalu peamised puudused Select one: a. kahanemis- ja gaasipoorsus b. likvatsioon tiheduse järgi c. valandite kõrge omahind d. ainult pöördkehade valmistamine Question 15 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milline valumeetod võimaldab toota täpsemaid valandeid selletõttu, et valuvorm on mitte koostatav, vaid tervikvorm? Select one: a. täppisvalu b. koorikvalu c. liivvormvalu d. kokillvalu Question 16 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kütusena kasutatakse vagrankates põhiliselt Select one: a. koksi b. gaasi c. masuuti d. elektrienergiat Question 17 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Tempermalmi saamiseks on vaja
Selest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, hoobi, hoo- ja rihmarattaid, kandureid jms. Mehhaanilised omadused sõltuvad struktuurist, see oleneb omakorda keemilisest koostisest, jahtumistingimustest ja modifitseerimisest. Termiliselt töödeldakse hallmalmi harva, kuid viimasel ajal teda legeeritakse. Tempermalm Tempermalmist detailide toorikuid saadakse ainult valamise teel. Saamiseks lõõmutatakse pikka aega valgemalmist valandeid ; tulemusena tekkib pesajas grafiit. Teiste malmidega võrreldes on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Tempermalm on hallmalmiga võrreldesvastupidavam staatilisele ja eriti dünaamilisele koormusele. Teda tarvitatakse peamiselt põllumajandus-, masina-, ja autotööstuses. Valgemalm
Tehnoloogilised omadused. 1. Like tdeldavus: -hsti tdeldavad likeriistadega -halvasti tdeldavad (suur kvadus) sitked ja vikse kvadusega. Tdeldavust saab parandada termottlemisega. 2. Keevitavus: -saadakse mblus mis on lhedane phimetallile. 3. Sepistavus: -purunemata vi pragunemata kuumalt vi klmalt deformeeruda. 4. Valatavus: -vime moodustada valandeid ilma pragudeta, thikute iselomustab: -vedelvoolavus: sulametalli vime hsti tita valuvormi. -kahanemine: sulami ruumala vhendamine tahkumisel. -Likvatsioon: vedela sulamikristalliseerumisel tekkiva keemilise koostise ebahtlus. Vrvilised metallid ja sulamid. 1. Alumiinium: -hea korrosioonikindlus. -hea soojusjuhtivus. -hea plastiisus -hsti tdeldav Sulab: 660 kraadi juures Vrvus: valge
Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena Vali üks: a. saepuru b. kivisöetolmu c. orgaanilisi aineid d. liiva Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage survevalu iseärasused Vali üks: a. valandi hea täpsus ja pinnasiledus, kuid jämeteraline struktuur b. on võimalik valmistada valandeid massiga kuni 2000 kg c. valandi hea toitmine sulametalliga d. saadakse suurepärase pinnasiledusega õhukeseseinalisi (alates 0,8 mm) valandeid Küsimus 13 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule Vali üks: a. vesiklaasi b. lubjakivi c. kivisöetolmu d. saepuru Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question
10. Kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu jt. 11. Koorikvalu, täppisvalu, liivvormvalu 12. 1) Kokilli ettekuumutamine ja tööpindade katmine (värviga) väldib valandi kiiret jahtumist ja suureneb kokilli püsivust. Tööpindade pinded hoiavad ära valandi kleepumise vormi külge ja neelavad osa vormis olevatest gaasidest. 2) Valandi intensiivse jahtumine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. 3) Puudub praktiliselt kokilli järeleandvus, mis ei võiamlda saada keerulise kujuga valandeid (sisepingete tekkimise oht). 13. Täppsivalu sulavmudeliga: mudeli valmistamine- kooriku valmistamine- vormi koostamine ja sulametalli vormi valamine. 14. Survevalu. KEEVITAMINE, TERMOLÕIKAMINE, JOOTMINE 1. Keevitatavuseks nim ühesuguste või erinevate metallide võimet moodustada
Valgemalm Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalliseerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad valgemalmid kolme rühma:
Liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu 24. Loetlege valumeetodid valandite tootmiseks korduvkasutusega vormides. Kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu, pidev- ja poolpidevvalu 26. Millised on kokillvalu põhiiseärasused võrreldes valuga liivvormidesse? Kokilli ettekuumutamine ja tööpindade katmine värviga väldib valandi kiiret jahtumist ja suurendab kokilli püsivust. Valandi intensiivne jahutamine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. Puudub praktiliselt kokilli järelandvus, mis ei võimalda saada keerulise kujuga valandeid. 27. Millised on põhioperatsioonid valandite tootmisel täppisvalu meetodil? 1) mudelite vormimine, 2) mudeliblokkide valmistamine, 3) keraamilise kooriku saamine sukeldamine, liivaga ülepuistamine, kuivatamine, 4) mudelite väljasulatamine või lahustamine, 5) kooriku vormimine, 6) vormide läbikuumutamine 800...1100 °C, 7) valamine, 8) väljalöömine.
Analoogiliselt valmistatakse teine pool ja siis pannakse vorm kokku. Koorikvalul on hea valandite täpsus, hea pinnakvaliteet, valandit on kerge vormist eemaldada, kulub vähe vormisegu. Tsentrifugaalvalu on valumeetodite üldnimetus, mille puhul sulametalli vormimine toimub tsentrifugaaljõudude toimel. Olenevalt pöörleva vormi telje asendist eristatakse horisontaalset ja vertikaalset tsentrifugaalvalu (sele 2.8). Tsentrifugaalvalu eeliseks on võimalus saada sisemise õõnsusega valandeid kärne kasutamata, samuti poorsuse puudumine ja valandite täpsus. Puudub vajadus valukanalite süsteemi järgi. Tsentrifugaalvalu teel toodetakse kõige enam õõnsaid valandeid, näiteks malmtorud, automootori malmhülsid jms. 31.Metallide survetöötlus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine.
Eelised võrreldes liivvormvaluga: a. Vormi ettekuumutamine ja tööpindande katmine kattega väldib valandi kiiret jahtumist ja suurendab kokill püsivust. b. Tööpindade katted (värv) väldib valandi kleepumist vormi pindadele. c. Valandi kiire jahtumise tagab peeneteraline struktuur. d. Kokillil praktiliselt puudub järele andvus (ei võimalda saada keerulise kujuga valandeid – suured jääkpinnad ja pragunemine) e. Vormi korduvkasutatavus (ühes kokillist võib teha kuni 1000 terase, kuni 10000 malmi ja kuni 250000 alumiiniumsulamist valandit) f. Suur täpsus ja pinnasiledus g. Valandi peeneteraline struktuur h. Lihtne automatiseeritavus. Puuduseks on: i. Kokilli kõrge maksumus j. kõrge sulamis temepratuuriga valandite puhul suhtelistel lühike kasutusaeg
defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks. Lõõmutust saab jaotada erinevalt, näiteks nagu difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Difusioonlõõmutust ehk homogeniseerimist kasutatakse tavaliselt legeerterastest valuplokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks likvatsiooni kõrvaldamiseks. Keemilise koostise ühtlustamiseks kuumutatakse valuplokke või valandeid kõrge temperatuurini. Teraseid lõõmutatakse temperatuuril kuni 1100 °C, seisutusaeg 10...20 tundi. Kuumutus temperatuurini 1000...1100 °C ja pikaajaline seisutus sellel põhjustavad austeniiditera tunduvat kasvamist struktuur muutub jämedateraliseks. Seetõttu on nõutav täiendav termotöötluse operatsioon struktuuri parandamiseks (täis- või poollõõmutus). Täislõõmutuse ehk täieliku lõõmutuse eesmärgiks on eelkõige sepiste ja valandite struktuuri
1. Malmi tootmine Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel) Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente) Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid ( kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Kuidas vähendada terase tootmisel süsiniku sisaldust
vormimine tsentrifugaaljõudude väljas. venitamisega) Olenevalt pöörleva vormi telje asendist eristatakse: 6) Mahtvormimisprotsessid - horisontaalne tsentrifugaalvalu, 1. Valtsimine - vertikaalne tsentrifugaalvalu. Survetöötlemise pidevprotsess (joonis: valts) Tsentrifugaalvalu eeliseks on võimalus saada Valtsimine produkt- valtsmetall: sisemise õõnsusega valandeid kärne kasutamata, - Plekk liigitakse: paks (4-160mm), õhukene (0,2- samuti poorsuse puudumine ja valandite täpsus. 3,9mm); foolium (0,2mm) Puudub - Torud: õmbluseta toru; keevitus toru vajadus valukanalite süsteemi järgi. - Spetsiaalsed valts toode: periodilised profiilid; Tsentrifugaalvalu teel toodetakse kõige enam kuulid; rõngad; tervikrattad; hammasrattad jne
vorm kokku, kasutades liimimist või klambreid (e). Deformeerumise ja purunemise vältimiseks (koorikvorm on õhukeseseinaline) ümbritsetakse koorikvorm valamisel puistematerjaliga, näiteks malmhaavlitega. Koorikvalu eeliseks liivvormvaluga võrreldes on valandite täpsus ja hea pinnakvaliteet, takistamatu kahanemine, valandit on kerge vormist eemaldada, vormisegu kulub vähe. Koorikvaluga toodetakse keerulisi, sageli õhukeseseinalisi piiratud massiga (kuni 300 kg) valandeid, näiteks mootorrataste silindriplokke, autode nukk- ja väntvõlle jms. Täppisvalu kõige iseloomulikumaks tunnuseks teiste valumeetoditega võrreldes on tervikvormide ja ühekordselt kasutatavate valumudelite kasutamine. Valumudelid valmistatakse täppisvalu tarvis kõige sagedamini kergsulavast segust, sageli ka sulametalli toimel gasifitseeruvast vahtplastist. Vastavaid valumeetodeid nimetatakse täppisvaluks sulavmudeliga ja täppisvaluks gasifitseeruva mudeliga.
Küsimus 29 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tsentrifugaalvalu puhul horisontaalteljega masinates oleneb vormi minimaalne pöörlemiskiirus Vali üks: a. vormi raadiusest b. vormitavast metallist c. valandi massist d. vormi materjalist Küsimus 30 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on vormisegude (liivvormvalu) põhilised omadused, mis võimaldavad saada kvaliteetseid valandeid? Vali üks: a. tugevus ja järeleandvus b. tugevus ja gaasiläbilaskvus c. järeleandvus ja tulekindlus d. kõvadus ja gaasiläbilaskvus Küsimus 31 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline valumeetod on sobivaim suurte malmvalandite (massiga 1 tonn) tootmiseks? Vali üks: a. koorikvalu b. liivvormvalu c. täppisvalu d. kokillvalu Küsimus 32 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Valgemalm Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli - seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nime- tatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad valgemalmid kolme rühma:
Analoogiliselt valmistatakse koorikvormi teine pool, samuti koorikkärnid (seest õõnsad kärnid). Enne vedelmetalliga täitmist pannakse vorm kokku, kasutades liimimist või klambreid (e). Joonis 7. Koorikvormi valmistamine Koorikvalu eeliseks liivvormvaluga võrreldes on valandite täpsus ja hea pinnakvaliteet, takistamatu kahanemine, valandit on kerge vormist eemaldada, vormisegu kulub vähe. Koorikvaluga toode-takse keerulisi, sageli õhukeseseinalisi piiratud massiga (kuni 300 kg) valandeid, näiteks mootorrataste silindriplokke, autode nukk- ja väntvõlle jms. 12 16. Kokillvalu Kokillvalu korral kasutatakse korduvkasutusega, enamasti malmist vorme. Metallvormi mõned osad – eelkõige sisemisi õõnsusi moodustavad kärnid – võivad olla valmistatud liivast. Kokill on enamasti kaheosaline, koostatav. Mootorikolvi siseõõnsust moodustav metallkärn koosneb keskmisest (2) ja kahest külgmisest (1 ja 3) osast
perliit 22 Millised väited malmide kohta on tõesed? Malmid... : 1. on laialt kasutusel lõiketööriistade valmistamisel seoses hea tugevusega 2. ei ole hästi sepistatavad seoses suure süsinikusisaldusega 3. struktuur sõltub suurel määral jahtumiskiirusest - mida kiiremini jahutus toimub, seda rohkem tekib tsementiiti ja vähem grafiiti 4. sobivad hästi valatavate detailide valmistamiseks 5. on masstootmises võrdlemisi odavad valumaterjalid (toodetakse valandeid) 23 Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? : 1. Grafiidiosakeste suurusest 2. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 3. Metalse põhimassi struktuurist 4. Grafiidiosakeste kujust 24 Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? : 1. Grafiidiosakeste tugevusest 2. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesajas või sferoidaalne) 3. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 4. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 25
Liigitus: Valge malm Hall malm Tempermalm Kõrdtugev malm Eriomadustega malm [8] 2.1.3. Valgemalm Valgemalm on kõva ja habras, raskesti lõiketöödeldav ning raskesti valatav materjal. Kasutatakse toormalmina ümbersulatamiseks, malmiks ja teraseks. Valgemalmi murdepind on grafiidi puudumise pärast hele (sellest nimetus). Valgemalmi kasutatakse kas terase tootmiseks või tempermalmist detailide valmistamiseks. Valandeid tehakse temast kõvaduse ja rabeduse tõttu harva. [9] 2.1.1. Hall malm Põhiline valumaterjal ehituses on hallmalm. Sellest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, hoo- ja rihmarattaid, kandureid jms. Mehhaanilised omadused sõltuvad struktuurist, see oleneb omakorda keemilisest koostisest, jahtumistingimustest ja modifitseerimisest. [9] 2.1.2. Tempermalm Tempermalmist detailide toorikuid saadakse ainult valamise teel. Teiste malmidega võrreldes on
1. Malm, tootmine, liigitus Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina)
Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtugevmalm Kui hallmalmile lisada alumiiniumi või magneesiumi, siis tekivad kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Metallide termiline töötlemine Lõõmutamine - nim niisugust termilist töötlust kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest teatud temperatuurini
Normaliseerimise tulemusel Difusioonlõõmutust e. homogeniseerimist vähenevad sisepinged ja toimub terase faasiline kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, valandite keemilise koostise ühtlustamiseks – likvat- sepiste ja keevisõmbluste jämedateralise struktuuri siooni kõrvaldamiseks. Keemilise koostise ühtlusta- peeneteralisemaks. miseks kuumutatakse valuplokke või valandeid Normaliseerimine on lõõmutusega võrreldes kõrge temperatuurini, misjuures valuploki või valandi keemiline koostis ühtlustub. Teraseid lõõmutatakse Sele 1.22. Pehmelõõmutamine temperatuuril kuni 1100 °C, seisutusaeg 10...20 odavam, sest ahju kasutatakse ainult kuumuta- tundi. Kuumutus temperatuurini 1000...1100 °C ja miseks ja seisutamiseks antud temperatuuril,
Lõõmutamise peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasuta-takse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Pehmelõõmutamine Difusioonlõõmutust e. homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks likvatsiooni kõrvaldamiseks. Keemilise koostise ühtlustamiseks kuumutatakse valuplokke või valandeid kõrge temperatuurini, kusjuures valuploki või valandi keemiline koostis ühtlustub. Teraseid lõõmutatakse temperatuuril kuni 1100 °C, seisutusaeg 10...20 tundi. Kuumutus temperatuurini 1000...1100 °C ja pikaajaline seisutus sellel põhjustavad austeniiditera tunduvat kasvamist struktuur muutub jämedateraliseks. Seetõttu on nõutav täiendav termotöötluse operatsioon struktuuri parandamiseks (täis- või poollõõmutus). Täislõõmutuse e
perliit Question 22 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Millised väited malmide kohta on tõesed? Malmid... Vali üks või enam: 1. sobivad hästi valatavate detailide valmistamiseks 2. on laialt kasutusel lõiketööriistade valmistamisel seoses hea tugevusega 3. struktuur sõltub suurel määral jahtumiskiirusest - mida kiiremini jahutus toimub, seda rohkem tekib tsementiiti ja vähem grafiiti 4. on masstootmises võrdlemisi odavad valumaterjalid (toodetakse valandeid) 5. ei ole hästi sepistatavad seoses suure süsinikusisaldusega Question 23 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? Vali üks: 1. Grafiidiosakeste kujust 2. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 3. Metalse põhimassi struktuurist 4. Grafiidiosakeste suurusest Question 24 Partially correct Mark 2,67 out of 4,00 Question text Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Vali üks või enam: 1
1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1
..760 oC ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasuta- takse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Difusioonlõõmutust e. homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja t valandite keemilise koostise ühtlustamiseks likvat- siooni kõrvaldamiseks. Keemilise koostise ühtlusta- miseks kuumutatakse valuplokke või valandeid Valtsimise tekstuur Terastruktuur kõrge temperatuurini, misjuures valuploki või valandi keemiline koostis ühtlustub. Teraseid lõõmutatakse Sele 1.22. Pehmelõõmutamine - 23 - temperatuuril kuni 1100 °C, seisutusaeg 10...20 T,ºC tundi. Kuumutus temperatuurini 1000...1100 °C ja
ja mõõtmetest – mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditse-mentiidi segu – perliit. Kasutamine: Valgest malmist valatakse tooteid, millelt nõutakse suurt kulumiskindlust, näiteks valtsid, vagunirattad. Enamik valgest malmist valandeid lõõmutatakse tempermalmiks. Hallmalmist valmistatakse tööpinke, mootoriplokke, sest hallmalm summutab lööke ja on isemääriv. 10. Alumiinium ja tema sulamid - Põhiliselt saadakse Al boksiidist. Boksiidist Al saamise tootmisprotsess seisneb Al-oksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis (Na 3 AlFe) lahustunud Al-oksiidi elektrolüüsis. Sel teel saadud Al puhtus on 99,5...99,8%, mille põhilisteks lisanditeks on Fe, Si, Mn
Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtugev malm Kui hallmalmile lisada alumiiniumi või magneesiumi, siis tekivad kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. Temperamalm kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Lõõmutamine. Lõõmutamiseks nim niisugust termilist töötlust kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest teatud temperatuurini. Hoitakse sellel temperatuuril kuni
mehaanilised omadused rahuldavad, pole vaja edasist parendamist(karastamist ja noolutamist). Lõõmutuse peaeesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerumise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasutatakse difusioon-, täis-, pool- ja madalnoolutust. Difusioonlõõmutus Difusioonlõõmutust ehk homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valublokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks. Keemilise koostise ühtlustamiseks kuumutatakse valandeid kõrgete temperatuurideni, mille juures keemiliste elementide aatomite likviitsus(difusioonikiirus) on suur.Sellise difusiooni tulemusena ühtlustub valubloki ja valandi keemiline koostis. Et tagada aatomite vajaliku difusioonikiirust, lõõmutatakse teraseid temperatuuril kuni 1100 kraadi, seisutusaeg 10-20h. Kuumutustemperatuurideni 1000 kuni 1100 ja pikajaline seisutus sellel põhjustavad austenniiditera tunduvat kasvamist- struktuur muutub jämedateraliseks
Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtugevmalm Kui hallmalmile lisada alumiiniumi või magneesiumi, siis tekivad kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks
Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtugevmalm Kui hallmalmile lisada alumiiniumi või magneesiumi, siis tekivad kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks
annaabi.ee 
