Keskseks lähtekohaks avatud kasvatuse filosoofias on Rothenbergi järgi kasvatuse lapsekesksus. Kool peab arvestama õpilaste intellektuaalse, emotsionaalse ja füüsilise arengu rütmiga. See tähendab, et kuigi laste arengus võib tähendada üldisi üksteisele järgnevaid etappe, areneb iga indiviid oma kiirusega ja on ainulaadne isiksus. Jäik õppekava ja standardne õpetus ei jõua kõigi ega isegi mitte enamiku õpilaste vajadusteni. Kooli kasvatuslik tegevusmudel peab olema paindlik ja selles tuleb lähtuda õpilasest, aga mitte mingitest väljastpoolt määratud nõudmistest. Avatud õpetuse lõppemise põhjuseid: õpiedukuses ei ilmnenud enamasti usaldusväärseid erisusi avatult ja tavapäraselt õpetatud õpilaste vahel. Teiseks mõjutavaks asjaoluks peab Rothenberg seda, et mitmetes avatud koolides keskenduti rohkem avatud kooli väliste tulemuste omaksvõtmisele kui õpetuse kvaliteedile
hindamaks kliendi tervislikku seisundit. 7. Hindamine võimaldab saada ülevaadet praegustest ning esile kerkida võivatest probleemidest, paneb aluse õe ja patsiendi terapeutilisele suhtele (patsient osaleb tervishoiuprotsessis partnerina), võimaldab planeerida edasisi tegevusi. 8. Andmete kogumise primaarne allikas on patsient ise, kes teab kõige paremini endaga seonduvat (põetud haigustest kuni tunnete ja vajadusteni). See eeldab, et patsient on teadvusel ja suhtlemisvõimeline. 9. Andmeid saab koguda ka patsiendi lähedastelt, tervishoolduse meeskonna teistelt liikmetelt, kasutada õe enda tähelepanekuid ja eelnevaid haiguslugusid . 10. Andmete kogumise meetoditeks on vestlus, vaatlus, füüsiline hindamine. Need tegevused teostatakse süstemaatiliselt ning põhinevad standarditel. 11. Kõik kogutud andmed dokumenteeritakse. Vältida tuleks isikliku arvamuse avaldamist, peaks olema objektiivne. 12
Keskendub rohkem tulevikule Juht on ettevõtte ja töötajate kontrollija ja kordineerija. Tema otsustab käekäigu üle. Keskendub hetkeolukorrale. 18. Iseloomustage Hersey-Blanchardi situatiivse eestvedamise mudelit. Millist stiili eelistate? Eelistan selgitavat stiili. 19. Motivatsiooniteooriad: millised on teoreetikute arvates kõrgema ja millised madalama taseme vajadused? Kas madalama astme vajadused peavad olema rahuldatud, et jõuda kõrgema astme vajadusteni? 1) Kõrgema taseme vajadused- tunnustamine, eneseaktualiseerimine, motivatsioon, saavutus-, võimuvajadus. 2) Madalama taseme vajadused- kuulumine, hügieen, turvalisus, füsioloogilised vajadused Kindlasti peavad madalama astme vajadused olema rahuldatud, sest need on kõigele aluseks. 20. Iseloomustage Herzbergi motivatsiooni- ja rahuolu teooriaid. 1) Hügieenifaktorid – mõjutavad tööga rahulolematust (palk; kindlustunne tööl;
Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse. Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid. Riistvara Riistvaralised nõudmised serveriarvutile sõltuvad konkreetse serveri rakendustest. Serveri kohustus teenindada võrgus olevaid kasutajaid, viib erinevate vajadusteni nagu kiire Internetiühendus või vajadus teha palju sisend/väljund operatsioone korraga. Kuna serveritele pääseb tavaliselt ligi üle võrgu siis pole neil tingimata vaja monitori ega sisendseadmeid. Paljudel serveritel pole graafilist kasutajaliidest, sest see pole vajalik ning võtab ressursse, mida saaks kasutada mingis muus tegevuses. Serverid töötavad tavaliselt pikka aega ilma katkestusteta ja nendes olevale infole peab ligipääs olema tagatud
4. sotsiaalse hinnatuse vajadus (soov hästi hakkama saada ja olla tähelepandud); 5. eneseteostamise vajadus (oma kalduvuste arendamine ja jõuvarude kasutamine). Viimasesse kategooriasse kuuluvad ka esteetilised ja vaimsed motiivid, see on vajadus kogeda ilu ja luua uut, uurida teda ja mõista ümbritsevat elu. Ta väitis, et inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles (füsioloogilistest vajadustest eneseteostamise vajadusteni) ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. See tähendab seda, et kui tal on kõht tühi, ei pruugi ta mõelda sellele, kuidas firmas tööd efektiivsemalt korraldada. Kui inimene on juba jõudnud ülevalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpoololevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste
õppejõudu Robyn Broadbenti tsitaat „noorsootöötajate roll on tagada, et õigused, mida me ühiskonnaliikmetena kõik naudime, laieneksid reaalsuses ka noortele ja et noortega nende vanuse tõttu ei manipuleeritaks“. Noorel on õigus oma arvamusele, sõnavabadusele, aga pahatihti ei võeta noori kuulda. Neile antakse küll võimalus rääkida, kuid tihtipeale ei jõua nad sellega mitte kuskile. Noorsootöötajad on need, kes jõuavad läbi oma töö tihti kõige enam nooreni ning tema vajadusteni. Ja seeläbi on võimalus noorsootöötajal vajadusel noorte õiguste eest seista ja neid edendada. KASUTATUD ALLIKAD Eesti Vabariigi põhiseadus (2011). Riigiteataja I. 27.04.2011, 2. Haruoja, M. (2009). Inimõiguste õppevara. Tallinn: Lastekaitse Liit Inimõiguste Instituut Lapse õiguste konventsioon (1991). Riigiteataja II. 1996, 16, 56. Martinson, M. (2013). Noorsootöö noorte inimõiguste tagajana. Austraalia Noorsootöö seadus. (2010). Riigiteataja I. 2010, 44, 262.
Kui paljud personaalarvutid on küllalt võimsad, et olla võrguserveriteks, siis selleks ettenähtud serverarvuti sisaldab omadusi, mis teevad ta sobivamaks kasutamaks tootlikus keskkonnas. Nende omaduste hulka võivad kuuluda kiirem protsessor, suuremas mahus ja kiirem muutmälu ja mitu suurt kõvaketast. RIISTVARA Riistvaralised nõudmised serveriarvutile sõltuvad konkreetse serveri rakendustest. Serveri kohustus teenindada võrgus olevaid kasutajaid, viib erinevate vajadusteni nagu kiire Internetiühendus või vajadus teha palju sisend/väljund operatsioone korraga. Kuna serveritele pääseb tavaliselt ligi üle võrgu, siis pole neil tingimata vaja monitori ega sisendseadmeid. Paljudel serveritel pole graafilist kasutajaliidest, sest see pole vajalik ning võtab ressursse, mida saaks kasutada mingis muus tegevuses. Serverid töötavad tavaliselt pikka aega ilma katkestusteta ja nendes olevale infole peab olema ligipääs pidevalt tagatud
Psychotherapy: treatment of mental or emotional disorder or of related bodily ills by psychological means. Eesti keeles: vaimsete või emotsionaalsete häirete või nendega seotud kehaliste haiguste ravi psühholoogiliste vahenditega. Terve päeva jooksul teadvust läbivad ihad pole ise niivõrd tähtsad, vaid see mida nad esindavad, kuhu viivad ning mida need põhjalikumalt analüüsides lõpuks tähendavad. Põhjalikum analüüs viib talle omaselt alati teatud eesmärkide või vajadusteni, mille taha me ei saa minna ehk siis konkreetsete vajaduste rahuldamiseni. Sellisel juhul need vajadused ei paista enamasti inimeses välja, vaid on pigem olla konkreetsete teadlike ihade mõisteline tuletis. Ehk siis, motivatsiooni uurimine peab olema osaliselt inimese lõplike eesmärkide, ihade või vajaduste uurimine. Alateadlik motivatsioon. Kuna kõik eesmärgid pole sageli teadvuses nähtavad siis oleme sunnitud tegelema ka kogu alateadliku motivatsiooni probleemiga.
Maslow (1908 1970) kirjeldas vajadusi hierarhiana, mis motiveerivad inimkäitumist. Vastavalt Maslow teooriale püüdlevad inimesed kõrgemate vajaduste poole ainult siis, kui inimesel on täidetud elementaarsed vajadused. Esmane prioriteet inimese jaoks on füsioloogiline ellujäämine. Nälginud inimene on valmis võtma kõrgeid riske toidu saamiseks. Surmaga lõppeva riski puhul teise astme vajadusteni ei jõutagi. Teise astme vajaduseks on isiku ohutuse ja 60 julgeoleku vajadus. Kui need vajadused on täidetud, võib inimene hakata ihkama armastust ja heakskiitu, lugupidamist ja saavutusi ja lõpuks eneseteostusvõimalust või eneserealiseerimise võimalust. Eneseteostamise võimalus on kõrgema astme vajadus: inimene tajub reaalsust, sisemist ja välist heakskiitu/ tunnustust, loomulikkust,
annaabi.ee 
